„Saaremaa Terviseveed 200“ saab olema läbi aasta kestev tervisepidu, mida saame tähistada kõik koos. Nimelt möödub tänavu 200 aastat Eesti esimesest mudaravila asutamisest meite saarel.

Pönev ajalugu - pöhjus miks tulla meite saari avastama! 

Saaremaa üllatab mitmete põnevate seikadega ajaloost - eriti huvitav on saarte kuurordi ajalugu!

Peod ja joogid - pöhjused miks meitega koos lustida!

Meitega koos on juba saunas käidud ning köik saarte maitsed kah ära proovitud - nüüd on aeg end pittu sättida ning mönusaid jooke mekkida!

Toit ja saarte maitsed - pöhjused miks meitega koos mekkida!

Just ahjust võetud soe suitsukala, vanilline käsitööjäätis või tuhlid koos notiga - kas hakkas juba suu vett jooksma? Maitsetemaailm on saartel külluslik, tule ja proovi järele.

Saunad - pöhjused miks meitele sooja tulla!

Siit leiad saarte saunad ning kõik mönusad, tervendavad ja lõõgastavad protseduurid, mis ühe korraliku saunatamisega kaasas käivad.

Saared on alati kena idee. Ükskõik, kas oled siia sattunud esimest või saja esimest korda, elanud terve elu või äsja saarlaste sisse imbunud. Just neil elupõlistel saarlastel ja sajandat korda tulijatel on kangesti kena meel, kui saareriik neid millegi uuega üllatab. Uudiseid meitel önneks jagub.

Kas sa oled neis uutes pildile lisandunud paikades juba käinud?

UUED SEIKLUSED

ELAMUSED NII HINGELE KUI MEELTELE

UUED LÖÖGASTAVAD SPAAKOGEMUSED

UUED MAITSEELAMUSED

UUED KVALITEEDIMÄRGISED

UUED ÖÖBIMISKOHAD

Viska kindlasti pilk peale ka meite kultuurisündmuste kalendrile www.saare.events sest sealt leiab alati midagi uut ja huvitavat.

Kui su viimasest Saaremaa reisist on möödas lausa mitu aastat, viska kindlasti pilk peale ka viimaste aastate uutele põnevatele kohtadele.

Tule meitele Saaremaa Turismiinfokeskusesse külla. Ootame Sind!

Kuressaare Raekoda on koht, kuhu võib end sättida, et saada põnevaid reisisoovitusi, infot parimate vaatamisväärsuste kohta, kätte juhitakse uued kohad ja meeldejäävad söögikohad, mitmekülgsed üritused, kus saarlase viiti lustida, täpsed kaardid ja inspireerivad reisikirjad-trükised. Visit Saaremaa naised jagavad, miks neile Saaremaa turismiinfosse külla tulla.

Kati:

Saaremaa Turismiinfokeskus on koht kuhu on oodatud kõik inimesed ja hästi käituvad lemmikloomad. Olgu su mureks soov infot saada Saare maakonna turismiatraktsioonide, söögikohtade ja ürituste kohta või soovid mandrilt külla tulevatele sõpradele ja sugulastele näidata midagi uut ja huvitavat. Meilt saad infot kõigi maakonna saarte kohta, vajadusel aitame infoga ka üle Eesti. Lisaks kõigele eelnevale on minu eriline lemmik riikliku turismiveebi puhkaeestis.ee/visitestonia.com andmebaas. Kui oled ettevõtja, siis tule ja vaatame, kas oled andmebaasis olemas või kuidas saaksid muuta paremaks juba olemasolevat infot.

Kui Kuressaarde satud, siis astu raekojast läbi. Alati ei peagi asja olema, tule niisama, ütle tere ja räägi kuidas läheb.

Kristina: 

Minul täitub sügisel 18 aastat tööd Saaremaa Turismiinfokeskuses. Arvestades mo püsimatut loomust, on see terve igavik ja veel natuke. Aga turismitöö on tõesõna nii vaheldusrikas, et see 18 aastat ei ole suutnud rutiini tekitada ja olen endiselt veendunud, et mul on Saaremaa kõige ägedam töö minu iseloomule ja haridusele (diplomeeritud turismitöötaja).

Esimesed aastad tööst oli puhas kohapealne turismiinfo – külalistele õigete teeotsade, parimate söögikohtade ja kenamate majutusasutuse kätte juhatamine. Sekka muidugi ka üksjagu lustakaid vahejuhtumeid ja küsimus. Tänaseks töötan inimeste asemel suurema osa ajast arvutiga – olgu selleks sotsiaalmeedia, blogipostituste või artiklite kirjutamine, reisikorraldajatele ning ajakirjanikele reiside planeerimine, kampaaniate läbiviimine või mõni muu tore saarlasliku kiiksu ja huumoriga vürtsitatud moodus oma kodusaare pildil hoidmiseks ja külaliste meitele meelitamiseks.

Helina:

Inimesed tahavad ikka kuulda lugu, et miks ma Tallinnast Muhku kolisin (sugulussidemed puuduvad). Hea meelega räägin, miks on Muhu saarel hea elada ja kui tore on naabritega koos uus postkast ehitada või mõnele aida uksele mustreid peale maalida.

Saarele kolides ei tulnud otsima kergemat elu, pigem tuleb siin tegeleda asjadega, mille peale sa mitte kunagi pole mõelnud (nt kuidas majast ja peenardest eemale hoida metssead).  Mulle meeldib öelda, et kolisin välismaale, sest kõik on teistmoodi. Inimesed, keel, arusaamad, kombed, tegevused jne. Maal elamine annab sisemise rahu ja õnnetunde, mida seletada on võimatu.

Räägin hea meelega teile Muhu saarest ja meie kenadest inimestest ja millega nad tegelevad. Annan vihjeid, kus asuvad parimad piknikukohad, väikesadamad, taaskasutuspoed või kelle käest saab kitsepiima osta, kus võib kohata metsloomi; milline on kõige ilusam Muhu aed; kust saab värsket kala või aitan leida pillimehe, kes on nõus sinu peole esinema tulema. Parimaid seenemetsasid pole mulle veel paljastatud, seega seenel käin endiselt mandril.

Sigrid:

Kui Sul silmad säravad ja suur soov ning tahe on ühiselt saartel turismi valdkonnas tegusid teha, siis ootan alati Saaremaa Turismiinfokeskusesse endale külla. Mõtleme koos lennukaid ideid,  sütitavaid mõtteid ning leiame huvitavaid vaatenurki. Näiteks, kuidas arendada uusi (turismi)tooteid, tugevdada saarte ülest koostööd või mida saaksime teha, et meie saared saaksid veel kestlikumad.

Olen ise natuke üle aasta nüüd Saaremaal paiknenud. Selle ajaga olen leidnud endale oma lemmikud, kui mulle külla tuled, siis kindlasti jagan hea meelega ka Sinuga, keda ja mida avastada, et Saaremaasse armuda.

Lisaks, kui oled huvitatud meie naabrite, hiidlaste, külastamist, siis hea meelega annan teele kaasa mõtteid ja kohti, mida sealgi avastada. Saaremaa kõrval olen ka Hiiumaa fänn ning sealgi mitu aastat elanud.

Maria:

Juuni lõpus saab sellisel kujul minu seiklus Visit Saaremaas otsa. Mis otsa ei saa ega lõppe on kindlasti minu kirg ja soov saari mõtestada, nendest kirjutada, loovalt tutvustada, püüda saarte idülli erinevatesse meediumitesse ning kutsuda kõiki meitele külla, et nad sellest osa saaksid. Seega kui eelnev so kõrvad liikuma pani, siis ühendu julgelt. Tule juunis Saaremaa Turismiinfokeskusesse külla! Või hiljem otsi mind juba mujalt üles.

Meie kõigi saartega on mul oma lugu ja mälestus. Kui tuled, siis räägin. Üldsegi vist kõik saared, kus elus käinud olen on võitnud mo absoluutse poolehoiu ning igavese armastuse. Suur saarelisuse austaja. Seega tule ja ma räägin sulle, miks sa võiksid ja peaksid saarele kolima. Veel võiksime rääkida saare keelest, aga mitte veel saare keeles, räägime ehedatest saare maitsetest, kuidas leida endale parim spaaelamus PS! muideks saartel võib leida spaa kõikjalt enda ümber. Ja muidugi mu lemmik teemad - meie kohalikud inimesed ja tanud! Absoluutselt alati valmis neist rääkima.

Kes juunis külla ei jõua, see tuleb haarab Mo saared ajakirja, et neid teemasid uudistada.

Naudi üht korraliku Saaremaa suve -  suvita kut saarlane! Kõigil on muidugi enda Saaremaa suve retsept, aga alati on hea inspiratsiooni ja ideid koguda. Ent jagame lahkelt mõnda mõtet ja ideed, mida ette võtta.  Meie kuus tegusat ning loomingulist Saaremaa kohalikku ettevõtjat jagavad oma traditsioone, mis teevad nende suvest õige Saaremaa suve.

Jaga kindlasti ka enda Saaremaa suve retsepti meitega kas Visit Saaremaa Facebookis või @visit_saaremaa.

Marju Müür
Koplimäe mahetalu perenaine

Minu jaoks teeb suvest tõelise Saaremaa suve hooajaline toit: alustuseks nõgesed ja rabarber, siis redised, salatid, kurgid, tomatid. Augusti alguses on väga oodatud esimene õunakook – selleks sobib just ühte sorti vana „Valge klaar“, mis on meil nii eriline, et sellist „Valget klaari“ ma mitte kusagil mujal saanud pole.

Mulle meeldib, et aastas on hooajad ja mul on alati, mida oodata. Ma ei küpseta vastlakukleid peale jõule, ma ootan selle õige päeva ära ja siis ma saan selle tunde, mida ma ootan sellelt asjalt.

Minu lapsepõlve üks lemmikumaid maitseid oli selline: paks viil Borodino leiba, seal peal paks viil otse kasvuhoonest võetud sooja „Härjasüda“ tomatit ja sinna juurde kuivatatud lestast lõigatud ribad.

Me ei peagi ju aasta läbi ühte ja sama asja sööma, sest siis see kaotab oma võlu. Ootadki seda terve aasta ja saad jälle esimese rabarberikoogi ja esimese õunakoogi. See väärib ootamist ja suvi on üks mu lemmikaastaaegasid.

Heidi Hanso
Pajuvärava talu perenaine

Viimased seitse suve olen olnud nagu orav rattas fookusega täita teiste inimeste suveootusi. See on muster, mida üritan murda, et ka enda suvedesse aega võtta. Soovin vahel lihtsalt vedeleda õues tugitoolis päikese käes, juua rabarberikisselli ja vaadata, kuidas linnud omi asju ajavad – täpselt nagu täna.

Suve alguses, 12. juunil on minu tütre Uma sünnipäev ja see on alati meie suve avapidu, kuhu tulevad ka minu enda sõbrad-tuttavad – kokku on meid õue peal enamasti poolsada. Kõik juba teavad, et selle suvetraditsiooni osa on alati veesõda – vahet pole, mis ilm parajasti on!

Ka pööraselt kiiretel suvedel olen alati jõudnud Koigi rappa ja minu jaoks on rabas ujumine suve täiesti lahutamatu osa. Olen nüüd avastanud ka mitmeid imelisi Saaremaa randu, kuhu ma polnudki varem sattunud.

Millest ei saa suvel üle ega ümber, on I Land Sound. Sel aastal on see samal ajal kui avatud talude päev, mis on samamoodi üks minu kindel suvine traditsioon, aga kindlasti saavad need kaks teineteist täiendada.

Liisi Kuivjõgi
Kadakakoja siirupiemand

Suve juurde käib jaanipäeva ootus. Just see aeg, kui kased juba lehte lähevad ja neist saab vihtasid teha. Jaanipäevaks hakkavad õitsema ööviiulid ja Saaremaa suve loovadki just lõhnad. Saunas käimine on meil kindel traditsioon ja õige saun on ikka värske kasevihaga – ja kui sa selle esimese tunde kätte saad, siis püüad seda terve suve hoida.

Jaanipäevaks on soov kõik korda teha ja meie küla alati valmistub jaanipäevaks. Küla jaanitulel peab kohal olema – see on meie ühine traditsioon. Kõik saavad kokku, kes vähegi tulla saavad: lapsed, sugulased ja sõbrad.

Milleta minu meelest kindlasti õiget suve pole, on mere ääres käimine ja ujumine. Perega sõidame Saaremaal ringi ja (taas)avastame uusi kohti. Lapsepõlve suvedest on hästi meeles, kuidas suviti oli nii tavaline käia paljajalu, nagu oleks kodust ilma jalanõudeta jalga lasknud. See loomulik tunne, kuidas paljaste jalgade all on kruusakivid, on nii hästi meeles.

Sulvi Munk
Saksa Talupoe perenaine

Juba viimased kümme aastat teeb minu jaoks suvest õige Saaremaa suve omatehtud jäätis, mis on nagu Saaremaa ise: kõik on kohalik ja looduslähedane. Vanaema juurest meenuvad ilusad suvised mälestused piimalüpsikust ja piima järel käimisest – seda saan praegu jälle teha, sest mul on naabertalus ju oma jäätiselehmad.

Minu suve juurde käivad ka jalgrattaga sõitmine, pere ja sõpradega matkamine ja telkimine. Isegi saarlasele on Saaremaal kogu aeg midagi uut, see on nagu lõputu maailm, mida avastada! Meie külalisi lummab avarus ja puutumatus ning võimalus minna mere äärde, metsa ja põllu peale.

Veel teevad suvest kõige õigema Saaremaa suve värsked aiasaadused. Mulle tundub, et see on mereline kliima, mis mõjutab, sest maasikad, tomatid ja kõik muu on siin kohe eriliselt head – neid võiks süüa lõputult ja kõike seda saab varuda ka suvistelt turupäevadelt.

Alo Väli
Pihtla Õlleköögi pruulmeister

Minu suvi algab juba märtsis, kui ostan kohalike kalameeste käest sada kilo särge ja need pööningule kuivama panen – see kohe peab nii olema! See maitse on seda väärt ja käib suve juurde. Ka suvine õlletegu algab samal ajal, kuna keskelt läbi kulub ühe keedu valmistamiseks kuu.

Suvel liigun palju looduses ja traditsiooniks on saanud, et käime augustis perega koos telkimas. Sellest on kujunenud natuke pikem tsivilisatsioonist väljasolek, näiteks eelmisel suvel telkisime kolm päeva Harilaiul.

Alustada tasub justnimelt oma kodusaarest ning selle külje all olevatest väikesaartest ja laidudest. Telkimise traditsiooni soovime kindlasti jätkata. Suviseid telkimisi mäletan ka oma lapsepõlvest ja tahan, et ka minu lapsed samamoodi looduses viibiksid. Enda lapsepõlvesuvedest meenubki, kuidas sai maal pilliroogude ja kadakate vahel mütatud.

Nüüd tekitab suve juures kahetsust ja igatsust vaid see, et suvi on väga töine, kuid tegelikult tahaks rohkem ise ringi liikuda. Saaremaa suvi on kena ja see on hea aeg ka kohalike väikeettevõtjate külastamiseks!

Mirge Arge
Saaremaa Loomaaia perenaine

Kõige armsamaks asjaks, mis peab kohe kindlasti ühes suves olema, on korralik maasikapeenar! Ja kui maasikad on valmis, siis tuleb teha maasikasonki piimaga ja seda soojal suvepäeval koos jäätisega süüa. Mäletan, et tegime seda magustoitu alati koos vanaemaga – minu jaoks on see juba väikesest saadik selline rituaal.

Olen mere ääres kasvanud ja suve tulekust saan aru, kui kuulen, kuidas kajakad mere ääres kisavad – siis on suvi minu jaoks kohal ja kohe on käes ka suvesoojus. Minu suvi on merega seotud ja Saaremaa suveõhtutel ei saa miski vastu ilusatele päikeseloojangutele ja õhtusele ujumisele soojas merevees.

Kui mõelda, millist oma suvetraditsiooni tahan anda edasi, siis selleks on just erinevate peenarde tegemine, et oleks alati midagi värsket võtta. See kõik on osa suveootusest, just see teadmine, et nüüd saame päris enda asja teha – see ongi minu meelest see kõige õigem suvi.

Kõik need ettevõtlikud inimesed ootavad endale külla ja osalevad kampaanias "Suvita kut saarlane!" Mine neile kindlasti külla.

Nende mõtted ja isiklikud traditsioonid, mis teevad suvest õige Saaremaa suve, kogus ja pani kirja Kristiina Maripuu 2023. aasta juunis ning see ilmus EHTNE ja Visit Saaremaa erilehes 8. juuni, 2023. Suvita kut saarlane!

Argipäeva poeesia, võimalus elada aeglaselt ja eraldatuse eksootika. See on elu saartel. Hea elukeskkond ei ole iseenesestmõistetav, näiline isoleeritus ei kingi võimalust eralduda väljakutsest, millega maailm silmitsi seisab – jätkusuutlikkus. Väikeste sammudega kestliku eluviisi poole liikudes saame kõik anda panuse, et meite saartest saaksid rohesaared. Koht üha kiirenevas maailmas, kus rohelised metsad ajavad kadedusest roheliseks; kus toit on aeglane, maitsed ehtsad ja kohalikud; kus tähistatakse nõnda, et hea on nii endal kui ka loodusel. Saar, kus hoolitsedes iseenda eest, hoiad ümbritsevat ja säästad keskkonda.

Sel korral on Visit Saaremaa naiskonnale lisaks enda kestlikest kommetest rääkinud ka Saaremaa Valla turismimajanduse eest vastutav abivallavanem Koit Voojärv.

Kati

Minu panus kestlikuma keskkonna nimel saab alguse prügi sorteerimisest. Mul ei ole kombeks prügi maha visata kui läheduses ei ole prügikasti. Nii rändab prügi minuga kaasa esimese prügikastini. Kevadeti võtan ette koduküla teeäärte puhastamise prügist. See on hämmastav, mis inimestel „ära kaob“. Ei saa ju olla, et meelega visatakse autoaknast asju välja. Palju prügi toob meile ka meri. Kui iga rannas jalutaja korjaks üles kasvõi ühe kaldale uhutud pudeli või jalanõu ning viiks selle lähimasse prügikasti, oleks meie keskkond palju puhtam ja me kõik saaksime nautida Saaremaa kaunist loodust.

Foto: Kati nautis Saaremaa loodust ja prügi see kord õnneks ei kohanud

Kristina 

Mina olen tulihingeliselt ja aastakümneid taaskasutuse usku olnud. Esimest korda sattusin teise ringi riidepoodi umbes 25 aastat tagasi ja käin nendes suurima heameelega tänaseni. Põhjuseid selleks on mitmeid:

• Tavapoodide riietevalik on viimase 25 aasta jooksul Kuressaares küll veidi paranenud, aga on endiselt suhteliselt kasin. Teise ringi poodidest võib seevastu leida tõeliseid pärle. Tõenäosus, et mõni teine saarepiiga linnavahel samasuguses riideesemes vastu jalutab on minimaalne.
• Edeva naisena kipun riietest mõne ajaga tüdinema. Tavapoest kalli raha eest ostetud riideesemest oleks ehk kahju loobuda. Teise ringi riide saan rahuliku südamega saata kolmandale ringile riidekogumiskonteinerisse, kui tunnen, et see konkreetne rõivas mind enam ei teeni.
• Kui 25 aastat tagasi olid teise ringi poodides käimise argumentideks pigem kaks esimest, siis nüüdseks on saanud väga oluliseks just taas kasutamise moment. Kui ühe riideeseme valmistamiseks on kulutatud nii palju ressurssi, oleks patt seda vaid ühel inimesel kasutada.

Kuressaare teise ringi kauplused on Eesti parimad. Olgem moekad ja säästlikud!

Foto: Kristina aarete otsinguil

Sigrid 

Mulle meeldib minu elu, minu kodu, minu saared, minu pere. Sooviksin väga, et sama tundega hingaksid kevadist värskust sisse ka minu lapselapsed, et neil oleks oma kodu, puhas loodus, juured, mida nautida ning hoida.

Üha enam ja enam proovin elada jätkusuutlikult. Kui võtan, siis annan tagasi!

Olen suur lugude fänn. Nähtavasti on ka see põhjuseks, miks armastan vana mööblit. Neil juba on oma lugu jutustada, möödaminnes neid õrnalt silitades võib sellest osa saada, kui oskad kuulata. Sestap proovingi teha nii, et mu kodus oleks ruumi ainult iseloomuga esemetel ja sellel, mis päris. Vana mööbli tuunimine on olnud pikka aega hobiks nii mõnusaks, et olen seda jaganud ka teiste inimestega – proovinud neid juhendada, inspireerida erinevates töötubades. Kui Sinagi oled vanakraamist lummatud, siis miks mitte võtta ette antiigijaht Saaremaal. 

Vanade meistrite tööd peab austama, vähem on alati parem kui rohkem, materjalid peavad olema kvaliteetsed ja ausad, võimalikult naturaalsed. Ja rõõmu peab olema, vanast uueks tuunitud kummaline taburet võib olla Sinu lemmik mööbliese ja ehk lastelastelegi?

Foto: Sigridi juhendatud töötoas meisterdatud toolid

Helina 

Kõige paremaid nippe, kuidas kestlikult elada, olen saanud oma naabritelt, kelle vanus jääb 60 ja 97 vahele. Nemad on terve elu veetnud nii, et midagi raisku ei läheks ning nö ülejäägid tuleb oma või naabri majapidamises ära kasutada. Samuti tarbitakse vähe, võimalikult palju toiduaineid  kasvatatakse oma aias ning vanu asju ei visata peaaegu mitte kunagi ära, pigem leitakse neile uus kasutusviis.

Saare rahvas on ka väga koostööaldis ning talguid ja ühisprojekte võetakse igal aastal ette, millest saavad osa võtta kõik soovijad. Meie külas valmis ühistööna ja peaaegu 100%-lt taaskasutatud materjalidest postkastialus, mis uhkelt keset küla seisab. Loomulikult järgneb igale talgupäevale ka meeleolukas koosviibimine, kus naabrid oma varudest valmistatud jooke/sööke pakuvad!

Teeb ikka südame rõõmsaks küll, kui keset küla selline iludus seisab ja iga kord mööda jalutades tuleb uhke tunne kohe peale!

Teeme Ära talgupäev on kohe tulemas, seega tule saartele head tegema😊

Foto: Helina postkastialusega, mida küla ühiselt valmistas

Maria 

Kestlikkuse teema on lai ja riukalik. Vahel tunne, et see kasvab üle mu pea ja nähtavasti ei ole ma ainus, kes nii tunneb. Sestap olengi viimased ajad endale mantrana korranud mõtet – kestlikkus on traditsioon mitte trend. Proovida ammutada inspiratsiooni meie esivanemate olemistest ja tegemise viisidest, avastada traditsioonid ning mõtestada neid ehk tänapäevases võtmes.

Meile külla tulles allu saare rütmile ning kummardada aeglast elu. Olla uudishimulik, räägi kohalikega juttu maast ja ilmast, kuula nende soovitusi. Vii end enne kurssi ka saare sõnavaraga.  Alati on ju soov, et säiliks mälestus külaskäigust. Kohalik käsitöö on kena mõte. Aga miks mitte ise võtta ette meisterdamine Männiku käsitöötoas, saad lisaks uued teadmised, oskused ning parema arusaama sihtkohast. Saarlaste jaoks on meri püha ja kala püüdmine saarerahva DNAs. Seega hoia silmad lahti, et Sa kalata ei jääks - söö Tihemetsa Tiina suitsukala või mine Käbruotsa puhketallu kalastuspuhkusele!

Foto: Maria püütud kala

Koit

Jätkusuutlikus ja sellega seonduvad tegevused ei ole olnud minu tugevam külg, vahest on põhjus selles, et ei ole endale rohelist mõtteviisi kui sellist, mõtestanud. Nüüd, kus see jutuks tuli, siis ometigi on minu tegevuses „jalajälje“ vähendamine justkui iseenesest välja kukkunud.

Nimelt sai mitmed aastad suvel töö ja kodu vahet sõidetud jalgrattaga. Möönan, et mõtted rattaga sõiduks olid pigem suurenevast kehakaalust tingitud. Esimestel nädalatel kulus oma 45 minutit ära, suve teises pooles, tempot sõites, kulus 20 km läbimiseks ainult pool tundi.

Hetkel tekitab selle kirjatüki koostamine vaikselt mõtteid, et peaks jalgratta aasta niisama passimist tolmust ära puhastama ja ehk suudan isegi mõne kilomeetri vändata.

Foto: Koit rattaga teel punktist A punkti B

Sa võid elada saarel, mandril või hoopis välismaal aga üks ühine "elukoht" on meil kõigil - sotsiaalmeedia. Olgem ausad, me kõik veedame seal rohkem või vähem aega, et hoida silma peal sugulaste-sõprade tegemistel, jagada lugusid enda eludest ning viia end kurssi kohalike ettevõtete tegmistega. Kas Sind huvitab ka milline see kohalike elu ja olu on? Ega's uudishimu siis patt ole!

Visit Saaremaa naised jagavad oma lemmikuid sotsiaalmeedia kontosid, millel tasub silma peal hoida, kui Sulle lähevad korda päris saare inimesed ja nende tegemised. Ehk leiad just nende kontode seast ka endale uued lemmikud.

Tsiteerides filmiklassikuid, siis "kõigepealt soovitame me muidugi iseennast". Hoia ka meite Visit Saaremaa kontodel silma peal nii Facebookis kui Instagramis. Kogu mõtteid enda saarte seiklusteks ja jaga teistega enda reisikogemusi!

Maria maitse

Saared on aeglase toidu meka. Mistõttu soovitangi kõigile, kellele meeldib värske ja kohalik tooraine Kasesalu Mahetalu. Kui parasjagu hooaeg, kus maapind midagi ei paku, siis kasvata isu ning erguta meeli jälgides neid nii instagramis @kasesalumahetalu kui FB Kasesalu Mahetalu. Nende deviis on puhas toit - puhtad mõtted. Garanteeritult. Nende postitused on nagu värvipommid, mis praegusesse viledasse kenasti istuvad.

Kes aga natuke pikemaks saartele paika jäävad ning kellele läheb toit korda,  siis soovitan liituda Facebook´is grupiga „Korilaselt korterisse, saarlaselt salve“.  Jagamismajanduse parim näide. Otsid värsket kala? Saaremaa mullas kasvanud kartuleid? Sul on liiga palju õunu, kuid liiga vähe suid? Kõik küsimused saavad vastuse.

Sigridi soovitus

Tänases maailmas on üsna palju vaja selleks, et keegi haaraks kaasa ja peataks korraks Sinu peas toimuva virr-varri. Mulle väga meeldib Mutsi talu Instagram'i konto - hetkega oled mõnusas maaeluidüllis, sellises muretus lapsepõlve maailmas, mida siiani on pakkunud Bullerby lood ja seiklused.

Mutsi talu on ühe pealinna pere lugu Saaremaa kadakate vahel. Ja kõik pildid ja meeleolu tekitavad ainult ühe soovi - pean ka saama maale elama. Nüüd ja kohe. Aga kui see hetkel ei ole võimalik. Siis ongi super kena enda diivani mugavuses kogeda tõelist maa-elu idülli.

Kati näpunäide

Kas te olete sattunud Kohala Lapiteki Facebooki lehele? See on imeline millised kaunid lapitekid seal valmivad. Ükskõik kui hullu ideega tellija välja tuleb, leiab Jaanika suurepärase lahenduse. Põnev on lugeda tekkide saamislugusid. Kujutan ette õnnelike kingisaajaid olgu selleks siis perre sündinud lapselaps, äsja abiellu astunud noored või hoopis elutööpreemia saaja. Ootan põnevusega uusi lapitekke.

Helina vihje

Muhu Brands Instagrami konto annab oma pildikeeles edasi just selle tunde, mida ma igapäevaselt seal elades kogen. Sõnadesse seda panna ei saa. Ilmselt tunnen mina midagi muud, kui sina, aga see teebki asja oluliselt huvitavamaks. Kui ükskord kohtume, siis vahetame mõtteid.

Kenade fotode taga on muidugi minu kodusaare tagasihoidlikud, kuid väga andekad inimesed, kes on kokku kogunud kõikse parema, mida Muhul on pakkuda. Ma usun, et ka sinule on reisimise juures oluline kohaliku kogukonna toetamine ja seda saad sa just läbi Muhu Brands e-kaubamaja teha. Peale silmipimestavate tikandite leiad sealt sööki, jooki, muusikat, raamatuid ja Muhu moeloojate disainitud rõivaid. Tasub kindlasti kaubamaja netiuks avada ning sinna sisse kiigata, sest tootevalik on lai.

Kristina inspiratsiooniallikas

Olles 40+ aastat Kuressaares elanud ja neist 17+ aastat turismis töötanud on äärmiselt kahetsusväärne ja peaaegu uskumatu, et ma ei ole mitte kunagi oma elus Ruhnu saarele sattunud. Aga mul on kindel plaan sinna siiski minna. Ja nii ma klassikalise inspiratsiooni ammutava turistina Planeet Ruhnu IG kontol suure vaimustusega silma peal hoiangi.

Nende pildid on nii toredad ja vahetud ning tekstid elust enesest, mitte peenelt rihitud reklaamsõnumid saare mahamüümiseks. Nemad ongi minu jaoks see päris Ruhnu, mida ma kindlasti ükspäev ise näha ja tunda tahan.