blog Archives » Visit Saaremaa

Saarte suvine kultuurikalender on kirju kut' rahvariideseelik. Lausa nii kirju, et otsustamine võib keeruliseks osutuda. Visit Saaremaa naised ja vallas kultuuri eest vastutav abivallavanem Koit tulevad Sulle appi. Igaüks meist on kirja pannud ühe 2023. aasta sündmuse, kuhu ta mitte mingi hinna eest minemata ei jäta. Vaata järgi, kellega ja milliselt sündmuselt ennast koos võid leida. Ja tule lusti ikka saarlase viiti!

Muidugi on aga üritusi, kuhu end sättida väga palju rohkem. Vali endale meelepärased välja www.saare.events

Helina naudib Muhu suve muusika taktis

Muhus elamise teeb eriti kenaks rikkalik valik üritusi, mille seast leiab absoluutselt iga kohalik ja külaline omale meelepärase. Minu jaoks üks erilisemaid on Muhu tulevikumuusika festival ''Juu Jääb'', mis seob meie kultuuripärandi maailmakultuuriga, samas hoiab ja arendab seda. Kena on see, et enamus sündmusi toimub tuntud saksofonisti Villu Veski talu õuel (Muhu Muusikatalus), mis annab festivalile väga koduse tunde ning mis salata, alati on huvitav kiigata naabrimehe õuele, et vaadata, mida seekord kogeda saab, natukene ka juttu vesta ja head sööki maitsta. Festivali melu saab nautida ka Pädaste mõisas, kus asub ka restoran Alexander, mis äsja maailmakuulsa toidugiidi MICHELINi tunnustuse sai. Erinevaid kontserte on võimalik kuulata veel Muhu Katariina kirikus ja Kuressaares asuvas Arensburg Boutique Hotel & Spas

Tundub uskumatu, et väikesele Muhu saarele tulevad festivaliks kokku esinejad ja külalised maailma erinevatest paikadest? Nii see on, sest festivali on korraldatud juba 27 aastat ning kõik külalised on kaasa saanud killukese Muhumaa imelisest suvest, mille pärast igal aastal tagasi tullakse! Kutsun Sind oma kodusaarele ja ehk trehvame mõnel kenal sündmusel!

Juu Jääb 2023, 6 – 9. juuli, www.juujaab.ee/festival/

Kati naudib samuti suves muusikat

Üks üritus, mis kuulub Saaremaa suve juurde on Mustjala Festival. See 1995. aastast toimuv muusikapidu ei jäta kedagi külmaks. Festivali kunstiline juht Aare Tammesalu leiab alati põnevaid esinemiskohti ja esinejaid. Festivalil kõlab klassikaline muusika, dzäss, folk ja nüüdismuusika. Üks ägedam kontserdipaik on olnud 1939. aastal nõukogude sõjaväelaste rajatud Ninase rannakaitsepatarei. Sel aastal toimub 12 kontserti üle Saaremaa ja Muhu, kus astuvad üles esinejad Eestist, Lätist, Norrast, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Ungarist. Koostööd tehakse ka Tagaranna kirjanduspäevaga ja sel aastal saab näha Patrick Süskindi näidendi „Kontrabass“ komödramaatilist (ette)lugemist. Hea muusika muudab Saaremaa suve täiuslikuks!

Pane endale kirja, et 16. juulini osaled Sa vähemalt ühel Mustjala Festivali kontserdil.

Foto: Mustjala Festivali kontsert

Kristina käib külast külla

Saarlasena on mul raske tunnistada, et hiidlased on milleski paremad, kui saarlased, aga just hiidlased on need, kes korraldavad Eesti kõige pikema traditsiooniga kodukohvikute üritust – Kodukohvikute päevasid Hiiumaal. Meil nii pikka traditsiooni vastu panna pole, aga see eest toimub meitel suve jooksul lausa kümmekond erinevat avatud aedade/kohvikute/hoovide üritust.

Aedade avamine saab traditsiooniliselt alguse mai lõpus toimuva Kuressaare Tänavafestivali garaažimüügiga (mis selleks aastaks on juba rekordilise müügikohtade arvuga (46) toimunud). Eriti kena on see, et lisaks klassikalistele kodukohvikutele avatakse saartel näiteks lestakohvikuid, õunakohvikuid, külamajasid, talusid ja ilusaid aedasid. See on suurepärane võimalus astuda päris saarlaste õuele ja saada osa nende elu-olust. Kõik selleaastased avatud hoovide-aedade-talude päevad leiad meite blogipostitusest.

Foto: Kristina sõbrannadega Muhu kohvikutepäevadel

Sigrid ja suvelõpu romantika

Merest rääkides löövad ju iga hingelt saarlase silmad särama – meri on saarlasele püha, tema elu ja heaolu allikas! Kas teadsid, et üle poole Eesti randadest asub saartel? Ja üks kena saareline üritus, kuhu end sättida võiks ju igatahes mere ääres olla. Nii ongi minu valikuks Muinastulede öö. Traditsiooniks kujunenud õhtu, kus randadele luuakse lõkete kett, kus vilgutame tulesid neile, kes tulevad kaugelt merelt ja meenutame neid, kes on läinud. Sel aastal mõtleme neile, kes vabaduse eest on oma elu ohverdanud. Muinastulede öö markeerib suure suve lõppu. Ja igaüks saab ühineda, kes soovib mööduvale suvele lehvitada ja sügist tervitada. Ideaalne ongi teha seda rannas, võtta kaasa sõbrad, tekk ja piknikukorv, leia endale sobiv lõkkeõhtu muinastulede.ee veebist või tee päris oma iseseisev lõke ja märgi see kaardile. Augustis on ööd juba pikemad ja pimedamad. Ja kui ongi vaja lõkkesse vaatamisse väike paus teha, siis saab imetleda augusti tähist taevast.

Ootame teid saarte mereranda lõkkeid süütama või neid vaatama 26. augustil 2023 päikseloojangul (20:30)

Maria naudib saarte maitseid

Mulle on alati meeldinud sügis saartel. Ja olen vägagi pühendunud, et see väärt info ikka kõigini jõuaks. Seega loe nüüd hoolega, et saaksin Sind ära tinistada. Meitel on siis veel meri soe. Lestad paksud. Päike paistab. Pihlakad punetavad. Metsadest võib saada seeni terve pesukausi täis ja marjad täidavad väiksemad vannidki. Hullud päevad saarte moodi. Vananaistesuvi oma parimas vormis. Kui ühe sõnaga peaks kirjeldama, siis - rikkalik! Õige aeg saarte elu nautida. ja ega me siis asjata septembris tähista kõike, mida maa ja meri meile pakuvad. Sind ootavad Kuressaare Tänavapiknik ning Saaremaa Toidufestival.

Mingit lurri Saaremaal ei armastata. Saartel on söök rammus ja õlu kange. Miks mitte kogu sellest toidupeost osa saada. Istuda pika laua taga kenade inimestega, et jagada head ning paremat. Naerda ning lustida ikka saarlase viiti. 𝐏𝐢𝐤𝐧𝐢𝐤 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐛 2023 aastal 𝟎9. 𝐬𝐞𝐩𝐭𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢 õ𝐡𝐭𝐮𝐥 𝟏𝟖:𝟎𝟎 – 𝟐𝟑:𝟎𝟎 𝐊𝐮𝐫𝐞𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐬. Laudade broneerimisega alustatakse augustis, 2023. ja Toidufestival pakub suurepäraseid maitseid, sisukat programmi ja vahetuid elamusi – koguni 11 päeva järjest! Kuupäevad 7.–17. september on tark juba varakult kalendrisse märkida – nii ei jää Sa ühestki väärt võimalusest ilma!

Nautlemiseni!

Koit ja mootorite müra

Autospordiga on Saaremaal oma lugu.

Igal aastal värvib madala ringiga sügispäike saare helgeks sadadele, aga kuldselt säravaks üksikutele. Süda, ent lõkerdab naerda tuhandetel mootorispordi sõpradel, kes kraavipervel seistes alustuseks kaugele vaadates silmi kissitavad ja seejärel pea järsu nõksatusega teise suunda käänavad.

Ei saa mainimata jätta imetabast asjaolul, et rallisõitjate sünniks on eespool nimetatud saar kordades viljakam, kui Eesti tervikuna. Õunpuu Vello, Tänak Ott või Virves Robert on vaid loetud nimed, keda kogu maailmas teatakse.

Aga ma kohe pean roolima selle jutu teedele, selgitamaks, et rallikorralduses meie mehed kõigile tagasitulesid näitavad – ja nii enam kui poole sajandi vältel. See kõik käib neil, kui õlitatud masinavärk ja kiita tuleb samuti kohalikku, kes kohe ootab, et rallirada nende külavahelt läbi sõidaks.

Ja sügis ei olegi nii kaugel. Saaremaa Rally toimub 6. – 7. oktoober, 2023.

SALME SAI / TANELI JUURES

Paar hooaega tagasi sai kogu Eesti ETV seriaalis kaasa elada Taneli ja kanade tegemistele. Nüüd ootab Tanel kogu Eestit enda juurde kohvikusse. Kohe päriselt, mitte teleekraani vahendusel. Kui eelmisel hooajal alustati Salmel väikese kohviku pidamisega, siis see suvi oodatakse külla juba suuremaid rahvahulkasid, kes kõik mahuvad kenasti Salme vana kaupluse ruumides avatud kohvikusse. Ilmselt Salme Sõrve mnt 10 kõige ägedam kohvik.

www.facebook.com/salmesaikohvik

Kati:

Saaremaa Turismiinfokeskus on koht kuhu on oodatud kõik inimesed ja hästi käituvad lemmikloomad. Olgu su mureks soov infot saada Saare maakonna turismiatraktsioonide, söögikohtade ja ürituste kohta või soovid mandrilt külla tulevatele sõpradele ja sugulastele näidata midagi uut ja huvitavat. Meilt saad infot kõigi maakonna saarte kohta, vajadusel aitame infoga ka üle Eesti. Lisaks kõigele eelnevale on minu eriline lemmik riikliku turismiveebi puhkaeestis.ee/visitestonia.com andmebaas. Kui oled ettevõtja, siis tule ja vaatame, kas oled andmebaasis olemas või kuidas saaksid muuta paremaks juba olemasolevat infot.

Kui Kuressaarde satud, siis astu raekojast läbi. Alati ei peagi asja olema, tule niisama, ütle tere ja räägi kuidas läheb.

Kristina:

Minul täitub sügisel 18 aastat tööd Saaremaa Turismiinfokeskuses. Arvestades mo püsimatut loomust, on see terve igavik ja veel natuke. Aga turismitöö on tõesõna nii vaheldusrikas, et see 18 aastat ei ole suutnud rutiini tekitada ja olen endiselt veendunud, et mul on Saaremaa kõige ägedam töö minu iseloomule ja haridusele (diplomeeritud turismitöötaja).

Esimesed aastad tööst oli puhas kohapealne turismiinfo – külalistele õigete teeotsade, parimate söögikohtade ja kenamate majutusasutuse kätte juhatamine. Sekka muidugi ka üksjagu lustakaid vahejuhtumeid ja küsimus. Tänaseks töötan inimeste asemel suurema osa ajast arvutiga – olgu selleks sotsiaalmeedia, blogipostituste või artiklite kirjutamine, reisikorraldajatele ning ajakirjanikele reiside planeerimine, kampaaniate läbiviimine või mõni muu tore saarlasliku kiiksu ja huumoriga vürtsitatud moodus oma kodusaare pildil hoidmiseks ja külaliste meitele meelitamiseks.

Helina:

Inimesed tahavad ikka kuulda lugu, et miks ma Tallinnast Muhku kolisin (sugulussidemed puuduvad). Hea meelega räägin, miks on Muhu saarel hea elada ja kui tore on naabritega koos uus postkast ehitada või mõnele aida uksele mustreid peale maalida.

Saarele kolides ei tulnud otsima kergemat elu, pigem tuleb siin tegeleda asjadega, mille peale sa mitte kunagi pole mõelnud (nt kuidas majast ja peenardest eemale hoida metssead). Mulle meeldib öelda, et kolisin välismaale, sest kõik on teistmoodi. Inimesed, keel, arusaamad, kombed, tegevused jne. Maal elamine annab sisemise rahu ja õnnetunde, mida seletada on võimatu.

Räägin hea meelega teile Muhu saarest ja meie kenadest inimestest ja millega nad tegelevad. Annan vihjeid, kus asuvad parimad piknikukohad, väikesadamad, taaskasutuspoed või kelle käest saab kitsepiima osta, kus võib kohata metsloomi; milline on kõige ilusam Muhu aed; kust saab värsket kala või aitan leida pillimehe, kes on nõus sinu peole esinema tulema. Parimaid seenemetsasid pole mulle veel paljastatud, seega seenel käin endiselt mandril.

Sigrid:

Kui Sul silmad säravad ja suur soov ning tahe on ühiselt saartel turismi valdkonnas tegusid teha, siis ootan alati Saaremaa Turismiinfokeskusesse endale külla. Mõtleme koos lennukaid ideid, sütitavaid mõtteid ning leiame huvitavaid vaatenurki. Näiteks, kuidas arendada uusi (turismi)tooteid, tugevdada saarte ülest koostööd või mida saaksime teha, et meie saared saaksid veel kestlikumad.

Olen ise natuke üle aasta nüüd Saaremaal paiknenud. Selle ajaga olen leidnud endale oma lemmikud, kui mulle külla tuled, siis kindlasti jagan hea meelega ka Sinuga, keda ja mida avastada, et Saaremaasse armuda.

Lisaks, kui oled huvitatud meie naabrite, hiidlaste, külastamist, siis hea meelega annan teele kaasa mõtteid ja kohti, mida sealgi avastada. Saaremaa kõrval olen ka Hiiumaa fänn ning sealgi mitu aastat elanud.

Maria:

Juuni lõpus saab sellisel kujul minu seiklus Visit Saaremaas otsa. Mis otsa ei saa ega lõppe on kindlasti minu kirg ja soov saari mõtestada, nendest kirjutada, loovalt tutvustada, püüda saarte idülli erinevatesse meediumitesse ning kutsuda kõiki meitele külla, et nad sellest osa saaksid. Seega kui eelnev so kõrvad liikuma pani, siis ühendu julgelt. Tule juunis Saaremaa Turismiinfokeskusesse külla! Või hiljem otsi mind juba mujalt üles.

Meie kõigi saartega on mul oma lugu ja mälestus. Kui tuled, siis räägin. Üldsegi vist kõik saared, kus elus käinud olen on võitnud mo absoluutse poolehoiu ning igavese armastuse. Suur saarelisuse austaja. Seega tule ja ma räägin sulle, miks sa võiksid ja peaksid saarele kolima. Veel võiksime rääkida saare keelest, aga mitte veel saare keeles, räägime ehedatest saare maitsetest, kuidas leida endale parim spaaelamus PS! muideks saartel võib leida spaa kõikjalt enda ümber. Ja muidugi mu lemmik teemad - meie kohalikud inimesed ja tanud! Absoluutselt alati valmis neist rääkima.

Kes juunis külla ei jõua, see tuleb haarab Mo saared ajakirja, et neid teemasid uudistada.

Marju Müür
Koplimäe mahetalu perenaine

Minu jaoks teeb suvest tõelise Saaremaa suve hooajaline toit: alustuseks nõgesed ja rabarber, siis redised, salatid, kurgid, tomatid. Augusti alguses on väga oodatud esimene õunakook – selleks sobib just ühte sorti vana „Valge klaar“, mis on meil nii eriline, et sellist „Valget klaari“ ma mitte kusagil mujal saanud pole.

Mulle meeldib, et aastas on hooajad ja mul on alati, mida oodata. Ma ei küpseta vastlakukleid peale jõule, ma ootan selle õige päeva ära ja siis ma saan selle tunde, mida ma ootan sellelt asjalt.

Minu lapsepõlve üks lemmikumaid maitseid oli selline: paks viil Borodino leiba, seal peal paks viil otse kasvuhoonest võetud sooja „Härjasüda“ tomatit ja sinna juurde kuivatatud lestast lõigatud ribad.

Me ei peagi ju aasta läbi ühte ja sama asja sööma, sest siis see kaotab oma võlu. Ootadki seda terve aasta ja saad jälle esimese rabarberikoogi ja esimese õunakoogi. See väärib ootamist ja suvi on üks mu lemmikaastaaegasid.

Heidi Hanso
Pajuvärava talu perenaine

Viimased seitse suve olen olnud nagu orav rattas fookusega täita teiste inimeste suveootusi. See on muster, mida üritan murda, et ka enda suvedesse aega võtta. Soovin vahel lihtsalt vedeleda õues tugitoolis päikese käes, juua rabarberikisselli ja vaadata, kuidas linnud omi asju ajavad – täpselt nagu täna.

Suve alguses, 12. juunil on minu tütre Uma sünnipäev ja see on alati meie suve avapidu, kuhu tulevad ka minu enda sõbrad-tuttavad – kokku on meid õue peal enamasti poolsada. Kõik juba teavad, et selle suvetraditsiooni osa on alati veesõda – vahet pole, mis ilm parajasti on!

Ka pööraselt kiiretel suvedel olen alati jõudnud Koigi rappa ja minu jaoks on rabas ujumine suve täiesti lahutamatu osa. Olen nüüd avastanud ka mitmeid imelisi Saaremaa randu, kuhu ma polnudki varem sattunud.

Millest ei saa suvel üle ega ümber, on I Land Sound. Sel aastal on see samal ajal kui avatud talude päev, mis on samamoodi üks minu kindel suvine traditsioon, aga kindlasti saavad need kaks teineteist täiendada.

Liisi Kuivjõgi
Kadakakoja siirupiemand

Suve juurde käib jaanipäeva ootus. Just see aeg, kui kased juba lehte lähevad ja neist saab vihtasid teha. Jaanipäevaks hakkavad õitsema ööviiulid ja Saaremaa suve loovadki just lõhnad. Saunas käimine on meil kindel traditsioon ja õige saun on ikka värske kasevihaga – ja kui sa selle esimese tunde kätte saad, siis püüad seda terve suve hoida.

Jaanipäevaks on soov kõik korda teha ja meie küla alati valmistub jaanipäevaks. Küla jaanitulel peab kohal olema – see on meie ühine traditsioon. Kõik saavad kokku, kes vähegi tulla saavad: lapsed, sugulased ja sõbrad.

Milleta minu meelest kindlasti õiget suve pole, on mere ääres käimine ja ujumine. Perega sõidame Saaremaal ringi ja (taas)avastame uusi kohti. Lapsepõlve suvedest on hästi meeles, kuidas suviti oli nii tavaline käia paljajalu, nagu oleks kodust ilma jalanõudeta jalga lasknud. See loomulik tunne, kuidas paljaste jalgade all on kruusakivid, on nii hästi meeles.

Sulvi Munk
Saksa Talupoe perenaine

Juba viimased kümme aastat teeb minu jaoks suvest õige Saaremaa suve omatehtud jäätis, mis on nagu Saaremaa ise: kõik on kohalik ja looduslähedane. Vanaema juurest meenuvad ilusad suvised mälestused piimalüpsikust ja piima järel käimisest – seda saan praegu jälle teha, sest mul on naabertalus ju oma jäätiselehmad.

Minu suve juurde käivad ka jalgrattaga sõitmine, pere ja sõpradega matkamine ja telkimine. Isegi saarlasele on Saaremaal kogu aeg midagi uut, see on nagu lõputu maailm, mida avastada! Meie külalisi lummab avarus ja puutumatus ning võimalus minna mere äärde, metsa ja põllu peale.

Veel teevad suvest kõige õigema Saaremaa suve värsked aiasaadused. Mulle tundub, et see on mereline kliima, mis mõjutab, sest maasikad, tomatid ja kõik muu on siin kohe eriliselt head – neid võiks süüa lõputult ja kõike seda saab varuda ka suvistelt turupäevadelt.

Alo Väli
Pihtla Õlleköögi pruulmeister

Minu suvi algab juba märtsis, kui ostan kohalike kalameeste käest sada kilo särge ja need pööningule kuivama panen – see kohe peab nii olema! See maitse on seda väärt ja käib suve juurde. Ka suvine õlletegu algab samal ajal, kuna keskelt läbi kulub ühe keedu valmistamiseks kuu.

Suvel liigun palju looduses ja traditsiooniks on saanud, et käime augustis perega koos telkimas. Sellest on kujunenud natuke pikem tsivilisatsioonist väljasolek, näiteks eelmisel suvel telkisime kolm päeva Harilaiul.

Alustada tasub justnimelt oma kodusaarest ning selle külje all olevatest väikesaartest ja laidudest. Telkimise traditsiooni soovime kindlasti jätkata. Suviseid telkimisi mäletan ka oma lapsepõlvest ja tahan, et ka minu lapsed samamoodi looduses viibiksid. Enda lapsepõlvesuvedest meenubki, kuidas sai maal pilliroogude ja kadakate vahel mütatud.

Nüüd tekitab suve juures kahetsust ja igatsust vaid see, et suvi on väga töine, kuid tegelikult tahaks rohkem ise ringi liikuda. Saaremaa suvi on kena ja see on hea aeg ka kohalike väikeettevõtjate külastamiseks!

Mirge Arge
Saaremaa Loomaaia perenaine

Kõige armsamaks asjaks, mis peab kohe kindlasti ühes suves olema, on korralik maasikapeenar! Ja kui maasikad on valmis, siis tuleb teha maasikasonki piimaga ja seda soojal suvepäeval koos jäätisega süüa. Mäletan, et tegime seda magustoitu alati koos vanaemaga – minu jaoks on see juba väikesest saadik selline rituaal.

Olen mere ääres kasvanud ja suve tulekust saan aru, kui kuulen, kuidas kajakad mere ääres kisavad – siis on suvi minu jaoks kohal ja kohe on käes ka suvesoojus. Minu suvi on merega seotud ja Saaremaa suveõhtutel ei saa miski vastu ilusatele päikeseloojangutele ja õhtusele ujumisele soojas merevees.

Kui mõelda, millist oma suvetraditsiooni tahan anda edasi, siis selleks on just erinevate peenarde tegemine, et oleks alati midagi värsket võtta. See kõik on osa suveootusest, just see teadmine, et nüüd saame päris enda asja teha – see ongi minu meelest see kõige õigem suvi.

Argipäeva poeesia, võimalus elada aeglaselt ja eraldatuse eksootika. See on elu saartel. Hea elukeskkond ei ole iseenesestmõistetav, näiline isoleeritus ei kingi võimalust eralduda väljakutsest, millega maailm silmitsi seisab – jätkusuutlikkus. Väikeste sammudega kestliku eluviisi poole liikudes saame kõik anda panuse, et meite saartest saaksid rohesaared. Koht üha kiirenevas maailmas, kus rohelised metsad ajavad kadedusest roheliseks; kus toit on aeglane, maitsed ehtsad ja kohalikud; kus tähistatakse nõnda, et hea on nii endal kui ka loodusel. Saar, kus hoolitsedes iseenda eest, hoiad ümbritsevat ja säästad keskkonda.

Sel korral on Visit Saaremaa naiskonnale lisaks enda kestlikest kommetest rääkinud ka Saaremaa Valla turismimajanduse eest vastutav abivallavanem Koit Voojärv.

Kati

Minu panus kestlikuma keskkonna nimel saab alguse prügi sorteerimisest. Mul ei ole kombeks prügi maha visata kui läheduses ei ole prügikasti. Nii rändab prügi minuga kaasa esimese prügikastini. Kevadeti võtan ette koduküla teeäärte puhastamise prügist. See on hämmastav, mis inimestel „ära kaob“. Ei saa ju olla, et meelega visatakse autoaknast asju välja. Palju prügi toob meile ka meri. Kui iga rannas jalutaja korjaks üles kasvõi ühe kaldale uhutud pudeli või jalanõu ning viiks selle lähimasse prügikasti, oleks meie keskkond palju puhtam ja me kõik saaksime nautida Saaremaa kaunist loodust.

Foto: Kati nautis Saaremaa loodust ja prügi see kord õnneks ei kohanud

Kristina

Mina olen tulihingeliselt ja aastakümneid taaskasutuse usku olnud. Esimest korda sattusin teise ringi riidepoodi umbes 25 aastat tagasi ja käin nendes suurima heameelega tänaseni. Põhjuseid selleks on mitmeid:

Tavapoodide riietevalik on viimase 25 aasta jooksul Kuressaares küll veidi paranenud, aga on endiselt suhteliselt kasin. Teise ringi poodidest võib seevastu leida tõeliseid pärle. Tõenäosus, et mõni teine saarepiiga linnavahel samasuguses riideesemes vastu jalutab on minimaalne.
Edeva naisena kipun riietest mõne ajaga tüdinema. Tavapoest kalli raha eest ostetud riideesemest oleks ehk kahju loobuda. Teise ringi riide saan rahuliku südamega saata kolmandale ringile riidekogumiskonteinerisse, kui tunnen, et see konkreetne rõivas mind enam ei teeni.
Kui 25 aastat tagasi olid teise ringi poodides käimise argumentideks pigem kaks esimest, siis nüüdseks on saanud väga oluliseks just taas kasutamise moment. Kui ühe riideeseme valmistamiseks on kulutatud nii palju ressurssi, oleks patt seda vaid ühel inimesel kasutada.

Kuressaare teise ringi kauplused on Eesti parimad. Olgem moekad ja säästlikud!

Foto: Kristina aarete otsinguil

Sigrid

Mulle meeldib minu elu, minu kodu, minu saared, minu pere. Sooviksin väga, et sama tundega hingaksid kevadist värskust sisse ka minu lapselapsed, et neil oleks oma kodu, puhas loodus, juured, mida nautida ning hoida.

Üha enam ja enam proovin elada jätkusuutlikult. Kui võtan, siis annan tagasi!

Olen suur lugude fänn. Nähtavasti on ka see põhjuseks, miks armastan vana mööblit. Neil juba on oma lugu jutustada, möödaminnes neid õrnalt silitades võib sellest osa saada, kui oskad kuulata. Sestap proovingi teha nii, et mu kodus oleks ruumi ainult iseloomuga esemetel ja sellel, mis päris. Vana mööbli tuunimine on olnud pikka aega hobiks nii mõnusaks, et olen seda jaganud ka teiste inimestega – proovinud neid juhendada, inspireerida erinevates töötubades. Kui Sinagi oled vanakraamist lummatud, siis miks mitte võtta ette antiigijaht Saaremaal.

Vanade meistrite tööd peab austama, vähem on alati parem kui rohkem, materjalid peavad olema kvaliteetsed ja ausad, võimalikult naturaalsed. Ja rõõmu peab olema, vanast uueks tuunitud kummaline taburet võib olla Sinu lemmik mööbliese ja ehk lastelastelegi?

Foto: Sigridi juhendatud töötoas meisterdatud toolid

Helina

Kõige paremaid nippe, kuidas kestlikult elada, olen saanud oma naabritelt, kelle vanus jääb 60 ja 97 vahele. Nemad on terve elu veetnud nii, et midagi raisku ei läheks ning nö ülejäägid tuleb oma või naabri majapidamises ära kasutada. Samuti tarbitakse vähe, võimalikult palju toiduaineid kasvatatakse oma aias ning vanu asju ei visata peaaegu mitte kunagi ära, pigem leitakse neile uus kasutusviis.

Saare rahvas on ka väga koostööaldis ning talguid ja ühisprojekte võetakse igal aastal ette, millest saavad osa võtta kõik soovijad. Meie külas valmis ühistööna ja peaaegu 100%-lt taaskasutatud materjalidest postkastialus, mis uhkelt keset küla seisab. Loomulikult järgneb igale talgupäevale ka meeleolukas koosviibimine, kus naabrid oma varudest valmistatud jooke/sööke pakuvad!

Teeb ikka südame rõõmsaks küll, kui keset küla selline iludus seisab ja iga kord mööda jalutades tuleb uhke tunne kohe peale!

Teeme Ära talgupäev on kohe tulemas, seega tule saartele head tegema😊

Foto: Helina postkastialusega, mida küla ühiselt valmistas

Maria

Kestlikkuse teema on lai ja riukalik. Vahel tunne, et see kasvab üle mu pea ja nähtavasti ei ole ma ainus, kes nii tunneb. Sestap olengi viimased ajad endale mantrana korranud mõtet – kestlikkus on traditsioon mitte trend. Proovida ammutada inspiratsiooni meie esivanemate olemistest ja tegemise viisidest, avastada traditsioonid ning mõtestada neid ehk tänapäevases võtmes.

Meile külla tulles allu saare rütmile ning kummardada aeglast elu. Olla uudishimulik, räägi kohalikega juttu maast ja ilmast, kuula nende soovitusi. Vii end enne kurssi ka saare sõnavaraga. Alati on ju soov, et säiliks mälestus külaskäigust. Kohalik käsitöö on kena mõte. Aga miks mitte ise võtta ette meisterdamine Männiku käsitöötoas, saad lisaks uued teadmised, oskused ning parema arusaama sihtkohast. Saarlaste jaoks on meri püha ja kala püüdmine saarerahva DNAs. Seega hoia silmad lahti, et Sa kalata ei jääks - söö Tihemetsa Tiina suitsukala või mine Käbruotsa puhketallu kalastuspuhkusele!

Foto: Maria püütud kala

Koit

Jätkusuutlikus ja sellega seonduvad tegevused ei ole olnud minu tugevam külg, vahest on põhjus selles, et ei ole endale rohelist mõtteviisi kui sellist, mõtestanud. Nüüd, kus see jutuks tuli, siis ometigi on minu tegevuses „jalajälje“ vähendamine justkui iseenesest välja kukkunud.

Nimelt sai mitmed aastad suvel töö ja kodu vahet sõidetud jalgrattaga. Möönan, et mõtted rattaga sõiduks olid pigem suurenevast kehakaalust tingitud. Esimestel nädalatel kulus oma 45 minutit ära, suve teises pooles, tempot sõites, kulus 20 km läbimiseks ainult pool tundi.

Hetkel tekitab selle kirjatüki koostamine vaikselt mõtteid, et peaks jalgratta aasta niisama passimist tolmust ära puhastama ja ehk suudan isegi mõne kilomeetri vändata.

Foto: Koit rattaga teel punktist A punkti B

See aasta on Eestis kuulutatud sauna-aastaks ja veebruari keskel omistati Saare maakonnale auväärne tiitel - "Eesti saunapealinn".

2023. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Saun 48 mehel ja 41 naisel. Perekonnanimede levikult on Saun meeste puhul 2217. ja naiste puhul 2990. kohal. Perekonnanimi Saun on levinuim Saare maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 3,47.

Visit Saaremaa naiskond on aasta algusest saadik sauna au sees pidanud. Juba meite aastalõpu tervitused olid saunast kantud, Touresti messiks ladusime ritta 8 meetri jagu saunapuid ja oleme Sauna2023 meeskonnale olnud toeks nii kuidas oskame. Oleme nüüd igaüks ritta pannud ka enda lemmik saunad. Anname kuuma edasi!

Helina - liivarannalt otse sauna

Peaaegu Lätist ehk Ruhnu saarelt leiad minu ühe lemmiksauna, mis asub otse maailma kõige ilusamal liivarannal. Limo sauna sattusin ma täitsa juhuslikult ja tänu äärmiselt lõbusatele ning sõbralikele kohalikele inimestele, kes just parasjagu seal midagi tähistasid. Saladuskatte all võin öelda, et saunalavale ma ei jõudnudki, sest kogu aeg kulus imelise merevaate nautimiseks ja kohalikega juttu rääkimiseks. Aga selline saunatamine mulle meeldibki, kus ei ole kohustusi ja alati ei pea leiliruumis higistama, et head saunaelamust saada. Oluline on mõnus olemine, kenad inimesed, hea söök ja kohalik saunaõlu. Hea oli muidugi vaadata sõpru, kes punaste põskede ja naeratava suuga leiliruumist mere poole tormasid, et seal siis lainetes ennast natukenegi jahutada ning meile kilgates häid sõnu öelda.

Foto: Visit Ruhnu

Maria - kohalikuga sauna!

Saun on alati kena mõte. Mõte ehk kenamgi veel kui saunas käik ise. Vähemalt mu jaoks. Tavaliselt on juba ju eesruumis nii palju elu ning melu ning sealt end lavale kupatada....on lausa, et kunsttükk. Ehk sellepärast ongi tee ergu saare sauna mälestuseni mõnevõrra konarlik. A näe meelde tuli. Kord sai Muhus saunas käidud. Oli ikka hea käik! Küüslaugu saun. Maailm sai paika pandud, ihu puhtaks, naerdud-nutetud ja süda jälle rikkamaks. Siiani planeerime seda vol2. Ausalt, varsti teeme ära, Helen!

Mitmed-sätmed aastad tagasi tahtsin kirjutada raamatu - maa, saun ja armastus. Sel hetkel ei olnud ei maad, sauna ega armastust. Aga see tundus täpselt õige pealkiri. Aga näe, tuli armastus, siis maa ja koos saunaga. Ainult raamatut pole veel tulnud. Ja kuidagi ei saa koduseid saunaõhtuid mainimata jätta. See ole üks viltune ja kökats saun, aga kole armas meile. No ja nii kena on aknast välja põllule vaadata, kohaliku õlut rüübata ja lihtsalt olla. Teid kõiki ei saa ma mitte enda juurde sauna kutsuda! Aga mida ma saan, on soovitada - investeeri oma aega, et see enda kohalik leida. Kes sauna kutsub, tutvustab oma kombeid-rituaale ja kellega koos saunaõlled teha ning naised saunas juttu ajada. PS! naised saunas juttu võib ajada ikka soost olenemata eks.

Ja kui Sa kohe üldse kohalikku ei leia, ehk saame Visitis ikka midagi-kedagi välja mõtelda!

Foto: Maria telefoniga vahetult enne sauna

Kati - nädala jagu saunasid

Saun, see kõlab nagu iga laubaöhtune traditsioon. Tänapäeval aga käiakse saunas just siis kui isu tuleb. Täpselt nii on ka minuga. Linn on spaa hotellisid täis. Kui esmaspäeval ühest otsast minema hakata, siis laupäevaks on ring peale tehtud. Või pühapäeval puhata ja esmaspäeval uuele ringile minna. Kuue Kuressaares asuva spaa hotellide saunade hulgast leiab igaüks endale sobiva. Valikus on privaatsaunad, aurusaunad, sanaariumid, mõnusad basseinid jne. Ning ärgem unustagem mullivanne. Lisaks pakub kenat elamust ühes spaas olev liutoru. Kui soovid meie spaadest täpsemalt lugeda, siis vaata visitsaaremaa.ee/naudi/spaade-ulevaade/

Foto: Asa Spa / Rene Puhhalov

Sigrid - maailma lõpu saun

Minu elus on saun püha – algus ja lõpp ning kõik, mis jääb sinna vahele. Saun on koht, kus Sul on võimalus vabaks lasta kogunenud pinged ja mured, nii vaimsed kui füüsilised. Ennast uuesti laadida ja saada jõudu olla enda parim mina. Kindlasti on saun mediteerimise koht, kus olla hinge ja mõttega kohal. Tean, paljudele on saun lõbus ja tore seltskonnaga ajaveetmise koht. Eestlasele mitte omaselt meeldib mulle saunas käia üksi või siis väikese sõpruskonnaga.

Parim koht ........ on maailma lõpus, avatud merele ja kõikidele võimalustele. Nagu ikka meri ja sadamad on lahkumiste ja kohtumiste paik. Seega saab siin maailmalõpu saunas lasta lahti mured ja vana mina. Ja igakord tervitada uusi võimalusi. Täpselt taoline saun on Sõrve tuletorni pea, et jalamil. Sinna sauna ma veel saanud ei ole. Aga siht on silme ees ja täpselt nii kena see kogemus olema saab nagu siin kirjutasin.

Foto: Sõrve külastuskeskus

Kristina - fotogeeniline saun

Pean tõdema, et tegelikult ei ole saun päris „minu teema“, kuna ma ei kannata hästi kuumust. Seega ei leia mind kunagi 100 kraadi alla pürgivatest soome saunadest. Õnneks on Saaremaal nendele ka mitmeid leebemaid alternatiive – aurusaunad, soolasaunad, kadakasaun – mis isegi minusugusele kuumapõlgurile meeldivad. Valisin oma esiletoodava sauna hoopis muudel kaalutlustel – fotograafia. Hobifotograafina on minu meelest Saaremaa kõikse kenam saun Kaavi Jahimaja saun Sõrves. See on saare kõige fotogeenilisem saun, mida vaadates rändavad mõtted otsejoones lõunamaale. Üle sinise mere saunani kulgev puidust laudtee viib iga külastaja eriliste saunaelamusteni.

P.S. Siinkohal märgin ära, et tegemist on siiski privaatse saunaga, kuhu omal algatusel ei maksa trügida. Lepi saunaskäik Kaavi Jahimaja pererahvaga ikka kokku. Muul juhul võid romantilist saunakest imetleda rannalt.

Foto: Priidu Saart

Sa võid elada saarel, mandril või hoopis välismaal aga üks ühine "elukoht" on meil kõigil - sotsiaalmeedia. Olgem ausad, me kõik veedame seal rohkem või vähem aega, et hoida silma peal sugulaste-sõprade tegemistel, jagada lugusid enda eludest ning viia end kurssi kohalike ettevõtete tegmistega. Kas Sind huvitab ka milline see kohalike elu ja olu on? Ega's uudishimu siis patt ole!

Visit Saaremaa naised jagavad oma lemmikuid sotsiaalmeedia kontosid, millel tasub silma peal hoida, kui Sulle lähevad korda päris saare inimesed ja nende tegemised. Ehk leiad just nende kontode seast ka endale uued lemmikud.

Tsiteerides filmiklassikuid, siis "kõigepealt soovitame me muidugi iseennast". Hoia ka meite Visit Saaremaa kontodel silma peal nii Facebookis kui Instagramis. Kogu mõtteid enda saarte seiklusteks ja jaga teistega enda reisikogemusi!

Maria maitse

Saared on aeglase toidu meka. Mistõttu soovitangi kõigile, kellele meeldib värske ja kohalik tooraine Kasesalu Mahetalu. Kui parasjagu hooaeg, kus maapind midagi ei paku, siis kasvata isu ning erguta meeli jälgides neid nii instagramis @kasesalumahetalu kui FB Kasesalu Mahetalu. Nende deviis on puhas toit - puhtad mõtted. Garanteeritult. Nende postitused on nagu värvipommid, mis praegusesse viledasse kenasti istuvad.

Kes aga natuke pikemaks saartele paika jäävad ning kellele läheb toit korda, siis soovitan liituda Facebook´is grupiga „Korilaselt korterisse, saarlaselt salve“. Jagamismajanduse parim näide. Otsid värsket kala? Saaremaa mullas kasvanud kartuleid? Sul on liiga palju õunu, kuid liiga vähe suid? Kõik küsimused saavad vastuse.

Sigridi soovitus

Tänases maailmas on üsna palju vaja selleks, et keegi haaraks kaasa ja peataks korraks Sinu peas toimuva virr-varri. Mulle väga meeldib Mutsi talu Instagram'i konto - hetkega oled mõnusas maaeluidüllis, sellises muretus lapsepõlve maailmas, mida siiani on pakkunud Bullerby lood ja seiklused.

Mutsi talu on ühe pealinna pere lugu Saaremaa kadakate vahel. Ja kõik pildid ja meeleolu tekitavad ainult ühe soovi - pean ka saama maale elama. Nüüd ja kohe. Aga kui see hetkel ei ole võimalik. Siis ongi super kena enda diivani mugavuses kogeda tõelist maa-elu idülli.

Helina vihje

Muhu Brands Instagrami konto annab oma pildikeeles edasi just selle tunde, mida ma igapäevaselt seal elades kogen. Sõnadesse seda panna ei saa. Ilmselt tunnen mina midagi muud, kui sina, aga see teebki asja oluliselt huvitavamaks. Kui ükskord kohtume, siis vahetame mõtteid.

Kenade fotode taga on muidugi minu kodusaare tagasihoidlikud, kuid väga andekad inimesed, kes on kokku kogunud kõikse parema, mida Muhul on pakkuda. Ma usun, et ka sinule on reisimise juures oluline kohaliku kogukonna toetamine ja seda saad sa just läbi Muhu Brands e-kaubamaja teha. Peale silmipimestavate tikandite leiad sealt sööki, jooki, muusikat, raamatuid ja Muhu moeloojate disainitud rõivaid. Tasub kindlasti kaubamaja netiuks avada ning sinna sisse kiigata, sest tootevalik on lai.

Kristina inspiratsiooniallikas

Olles 40+ aastat Kuressaares elanud ja neist 17+ aastat turismis töötanud on äärmiselt kahetsusväärne ja peaaegu uskumatu, et ma ei ole mitte kunagi oma elus Ruhnu saarele sattunud. Aga mul on kindel plaan sinna siiski minna. Ja nii ma klassikalise inspiratsiooni ammutava turistina Planeet Ruhnu IG kontol suure vaimustusega silma peal hoiangi.

Nende pildid on nii toredad ja vahetud ning tekstid elust enesest, mitte peenelt rihitud reklaamsõnumid saare mahamüümiseks. Nemad ongi minu jaoks see päris Ruhnu, mida ma kindlasti ükspäev ise näha ja tunda tahan.

Selleks, et Saaremaale sõidu planeerimine ning kulg mööduks saarerahvale omases muretus olekus, oleme kokku kogunud olulisema teabe meitele praamiga külla tulekuks. Olgu tegemist pikalt planeeritud reisiga või spontaanse üllatus külastusega, siit leiab kõikse olulisema, et sõit hää tujuliselt ja mugavalt kulgeks.

Pista pilet tasku muretult

Praamipileteid on võimalik soetada väga lihtsasti eelmüügist. E-pilet tagab ülesõidu ilma järjekorras seismata valitud parvlaeval, et eelisjärjekorra pääsus sajaprotsendiliselt kindel olla, siis tuleb sadamasse saabuda vähemalt 15 minutilise varuga. Kui otsus saarele sõita tuli aga nii spontaanselt, et piletit ei tulnud pähegi ette soetada või olid teised kiiremad juba eelmüügi piletid ära ostnud, siis muret tundma ei pea, kuna sadama piletimüügikassad on selleks avatud.

Naudi reisu

Reisimise teeb eriti nauditavaks, kui anda endile võimalus planeeritud kursilt kõrvale kalduda. Nii võibki juhtuda, et praamipiletid on küll taskus aga õigeks ajaks sadamasse ei jõua. Meelerahus võid seda endale lubada, kuna paindlik piletisüsteem laseb veel kuni 15 minutit enne reisi väljumist pileteid muuta. Seega võid tee peal tekkinud plaani pidada pikniku, mõnes mandri mõnusas metsatukas või põlluääres, rõõmsalt ellu viia. Ja kui ka pilet jääb muutmata, siis ka sellest ei ole midagi hirmsat lahti! Sama piletiga on võimalik üldjärjekorda kasutades saarele sõita järgneva 48 tunni jooksul. Üldjärjekorral on omad võlud ja nii võib juhtuda, et näed ja koged harva esinevat aga kuulsat praamijärjekorda, mida teatavasti saab Saaremaa esimeseks vaatamisväärsuseks pidada. Räägitakse, et seda haruldust on vähem tõenäoline kohata, kui hüljest mõnel rahuarmastaval saare kivirannal. Kui selline õnn peaks siiski kaela langema, siis säti end mõnusasti sisse ning naudi ümbritsevat kaunist Virtsu loodust ja reisiseltskonda. Mis veel eriti tore, nüüd ongi aega teha reisiks täpsemaid plaane ja kindlustada, et Saaremaa kõikse kõige kenamast ilma ei jäädaks!

Liikle sadamas kui kohalik

Paari reegli teadmine ning tähelepanelikkus on sadamaalal orienteerumise ABC. Sadamasse jõudes jälgi liiklusmärke, juhiseid ning teekattemärgistusi, need aitavad just õige raja valimisel ning -tõkkepuuni jõuda. Sadama ootealale sõites ära vaheta sõiduradu, sest muidu kaotad oma koha sõidukite järjekorras! Tõkkepuu juures olev tabloo näitab sõidurada, millest tuleb kuniks praamile sõitmiseni kinni pidada.

Praamile pääsu oodates, seiska automootor, et õhk püsiks puhtam ja loodus rõõmsam! Kui praami väljumiseni on veel aega, siis on kena võimalus veidi jalgu sirutada, mereõhku hingata ning tuules liuglevaid kajakaid vaadelda. Kõige tähtsam liigeldes jalgsi nii sadamaalal kui parvlaeval - ohutust enne kõike! Peale pikka sõitu kulub kindlasti väike värskendus ära ning kui aega on, siis Virtsu sadamahoones on selleks olemas nii kohvik, toaletid kui ka vanema ja lapse puhketuba.

Kruiisi meisterlikult parvlaeval

Süttinud roheline foorituli raja alguses annab märku, et on aeg praamile sõita. Nagu dirigendid orkestri ees on nüüd sadama ning praami teenindusmeeskond see, kellele pilk tuleb pöörata, sest nende oskuslik juhendamine tagab sujuva liikumise ja ohutuse merel. Parvlaeva autotekil on sobivaks kiiruseks 5 km/h ja eelnevast sõidukist tuleb peatuda ca 25 cm kaugusel, et ikka võimalikult paljud autod peale mahuksid! Auto pargitud, siis veendu, et auto mootor on välja lülitatud ja sõidukil pidur kindlalt peal.

Tegevused laeval

Arusaadavalt soovivad nüüd kõik laevatekile tõtata, viimane manitsus ohutusele - kitsastes oludes ava autouks ettevaatlikult ning liikudes autotekil arvesta teiste liiklejatega! Sõit Virtsu ja Kuivastu sadamate vahel kestab ca 27 minutit, minutike siia või sinna, tegemist on piisava ajaga nii, et kõik jõuavad lasta tuulel juukseid sasida ja horisondilt paistvat Muhumaad imetleda, on aega keha kinnitada, osta värskendav jook või jäätis. See mida lapsed kõike selle aja jooksul teha jõuavad, ei mahu siia üles lugemagi. Praamisõit ise on täis rõõmu ja põnevust, rääkimata kõigest mida siit näeb, kuhu pääseb ja kus tundub vahvaim mängumaa. Seega, laske lastel olla piisavalt uudishimulikud ning lustlikud, samas pidage meeles, et ohutuse tagamiseks tuleb neil kogu praamisõidu aja silm kenasti peal hoida.

Vahetult enne sadamasse jõudmist kõlab laeva kõlaritest kapteni märguanne, mille järel tuleb liikuda autosse, bussi, mootor- või jalgratta juurde. Sportlikumatel, kes on ülesõiduks valinud jalgratta pääsevad nii laevale kui laevalt maha esimestena, ole siis kindlasti sadamasse jõudes valmis kohe startima, et saarte lummavaid teid essana vallutada!

Kas oled kuulnud? ... et liikluskindlustus parvlaeval ei kehti! Kindlustus kehtib seaduse järgi veel praamile peale- ja mahasõidu ajal, kuid kindlustusseltsidel ei ole kohustust hüvitada praamisõidu ajal tekkinud kahju. Eelnev ei kehti kaskokindlustuse korral aga igaks-juhuks vaadake oma kindlustuslepingud eelnevalt üle! Laevajuhtimisest või ilmastikuoludest tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb lahenduse leidmiseks koheselt pöörduda parvlaeva opereeriva ettevõtte poole. Mis aga kõige peamine - ole tähelepanelik ning ettevaatlik, nagu liikluses ikka.

Rendiauto, mis nüüd?

Kui soovid saarele tulla rendi autoga ja piletit reserveerida enne kui auto käes, pole ka probleemi. E-pileti saad mugavalt praamid.ee kodulehe pealt. Autonumbrimärgi kastikesse kirjuta lihtsalt RENT. Siis kui jõuad sadamasse pead toredatele tädidele piletikassas kõiges QR-koodi näitama ja oledki väravatest läbi. Kui sul siiski veel mõni küsimus tekkis on nad kindlasti abiks sulle, sinu probleemi lahendamaks.

Seila saarelt saarele

Lummavad väikesaared käivad Saare- ja Muhumaa külastuse juurde nagu meri, päike ja kala! Ruhnu, Vilsandi, Abruka.... päev neil kõlab ju rohkem kui kenasti! Auto tuleb Saaremaale küll natukeseks maha jätta, kuid enamikele saab soovil pedaalidega kaherattalise kaasa haarata. Väikesaarte õhustikku on raske sõnadega edasi anda, neile reis on kui kuhugi teise ajamõõtmesse... väikesaareidüll ei ole pelgalt sõnakõlks vaid miski, mida tuleb kogeda, et mõista. Unikaalne Ruhnu saar on tõeline pärl, milleni jõudmiseks tuleb natukene rohkem aega varuda. Suvised laevareisid Kuressaarest kestavad ca 2 tundi, kuid mis saabki kaunil soojal ajal olla mõnusam kui päike ja tuulebriis!? Oktoobrist maini laevaühendus puudub, see eest on sel ajal sinna 25 minutiga võimalik väikelennukiga lennata. Vilsandile pääseb suiti liinilaevaga Papissaare sadamast. Kui oled kuulnud, et sobivate ilmastikutingimustega võib sinna ka jala minna, siis kahjuks need ajad on jäänud ajalukku ning tugevnenud hoovuste tõttu seda enam ei soovitata. Küll aga saab matka vees võtta ette Kuressaare külje all asuval Abruka saarel, kus saab läbi merevee sumbata Vahase saarekesele. Suiti on Abrukale võimalik seilata lisaks liinilaevale ka ajaloolise purjelaevaga Hoppet. Kena lugu, kas pole?

Juu Jääb - Tänavu 26. sünnipäeva pidav Muhu Tulevikumuusika Festival Juu Jääb pakub sulnil Muhu saarel neli päeva head muusikat ja mõnusat olemist. Juu Jääb toob tõepoolest muusikaelamusi igale maitsele – festivalil leiavad oma nii hiphopi- kui ka rokihinged, nii jazzi kui ka elektroonilise muusika kummardajad ning kõik bluesi ja souli sõbrad. Kirevast festivaliprogrammist leiab tuntud nimesid kodust ja välismaalt: Mario Bakuna Trio (US/SE), Duo Villu Veski & Oleg Pissarenko (EST), Ingrid Rabi Group (EST), Adam Ben Ezra (ISR), Lefto (BEL), Maarja Aarma (EST), Kurt Rosenwinkel Trio (USA), Xantone Blaqc Band (UK/FIN), Riho Sibul (EST). Kontserdid toimuvad Muhu Muusikatalu õuel, Arensburg Boutique hotellis, Pädaste mõisas ja Muhu Katariina kirikus.

Toimub: 30.06-03.07

Rohkem infot: www.facebook.com/JuuJaabFestival

Mustjala Muusikafestival - kõlab klassikaline ja nüüdismuusika, folk ning jazz 12 eri paigus maalilisel Saaremaal. Kontserdid toimuvad kultuurikeskustes, vabaõhulavadel, mõisainterjöörides, kalurikülades ja Ninase rannakaitsepatareis. Elamusi pakuvad Jaapani Taiko-trummide etendus, Sarah Laulan ja Remy Poulakis Prantsusmaalt, folkansambel Tokos Zenekar Ungarist, Ain Anger koos orkestriga, Siim Aimla, Tanel-Eiko Novikov, klahvpillivirtuoos Irina Zahharenkova, kammerorkester ME104, sopran Angela Papale ja pianist Fabio Marra Itaaliast, flamenkokitarrist Pepe Justicia Hispaaniast, Klassikatäht Tähe-Lee Liiv ja paljud teised.

Toimub: 25.06-17.07

Rohkemat infot: www.facebook.com/MustjalaFestival

Saaremaa ooperipäevad - Saaremaa ooperipäevade peaesineja on sel aastal Sileesia ooperiteater Bytomis Poolast. Peadirektori Łukasz Goiki ja lavastaja Michał Znaniecki käe all jõuavad Kuressaare lossihoovis publiku ette Charles Gounodi “Romeo ja Julia”, “Õhtu Mozartiga”, “Chopini oodates” ja G. Verdi “Traviata”. Ooperipäevade kulminatsioonina toovad Sileesia ooperiteatri solistid, ooperikoor ja sümfooniaorkester lavale suurejoonelise Ooperigala. Lastele pakub rõõmu S. Moniuszko lasteetendus “Parvemees”. Kesköösalongis Opera Royal teeb muusikat New Murphy Band, mille repertuaaris on nii tantsumuusikat, ladina rütme kui ka svingi. Etenduste vaheaegadel on avatud õdusad ooperikohvikud.

Toimub: 20.-24. juuli, Kuressaare lossi hoovis

Rohkem infot www.saaremaaopera.com

I Land Sound - Orissaares Illiku laiul toimuv elamusfestival I Land Sound kostitab külalisi kesk kaunist loodust elektroonilise muusika ja kunstiga. Oodata on mitmeid kohalikke artiste, aga ka terve plejaad kaugemalt tulnud muusikuid. Näiteks pakuvad Illiku laiul muusikalisi elamusi Berliinist pärit produtsendid Rampue ja Nico Stojan, Rumeenia produtsendid Priku ja Cosmjn, Läti tantsumuusika legendid Taran & Lomov ning Hispaania päritolu Tibi Dabo. Unustada ei tasu ka seda, et I Land Soundi puhul on tegemist nn rohelise festivaliga, mis väärtustab elurikkust ja keskkonna säästmist!

Toimub: 14.-17. juuli, Orissaare Illiku laiul

Rohme infot: www.facebook.com/iLandSound