Saare-Eesti sõnaraamat

Saarlased on kuulsad oma ö-hääliku ja laulva kõneviisi poolest. Tasub aga meeles pidada, et näiteks Muhus ja Pöides on õ-häälik täiesti olemas. Peale õ kipuvad saarte elanikud ka teisi täpihäälikuid ära vahetama: ütlevad sageli pehe (pähe), pisüt (pisut) ja püme (pime). Rahul pole nad ka tugevate sulghäälikutega, nii saab vikatist vigat ja mõnikord kraavist raav. Kartuli asemel süüakse saartel tuhlist ja kui hing muredest prii, siis ep viga midagid (pole viga midagi).

 

Vahel nõuab päris palju nuputamist, et aru saada, mida saarlane ütles - sest ehkki sõnad on samad kui mandril, on tähendus teine. Näiteks katsu ilma kartsata elu peale minna ei tähenda seda, mida ilmselt arvastite. Proovi ilma redelita pööningule minna, kõlab see tõlgituna eesti keelde.

 

“Laulev” kõnemeloodia on tugevam lääneosas. Selle põhjusena nähakse vanu keelekontakte üle mere rootsi keelega.

 

Tänapäeval oskab saarte murrakut umbes 25 000 inimest.

elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus
halge lappima - puid riita laduma
hirmus tiidus on - väga kiire on
ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti teravamaks kangiotsa vms
juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv jääk
jörmane - uimane
kaarid – villakraasid
kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees)
kahjatsema – kahetsust tundma
kaju – kaev
kare – rohumaa, karjamaa
kartsas – redel
kasin – napp, vähene
kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav väljend, kena võib tähendada nii head kui halvustavat suhtumist
kiilama – külma pärast valutama (kui tuled sooja tuppa )
kirs – säde
konterbant – salakaup
koost – lusikas
kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid
kuväär- ümbrik
kõlk – kelk
käkid - pallid (näiteks - odrajahupallid)
kört - vedel jahusupp
laas – klaas
labu- heinakuhi
lauh käis läbi – halvatus
laupa- laupäev
leiges – kaalikas
lember – remmelgas (pajuliik)
lidrane - märg-porine, näit tee, kasutatakse ka ilma kohta - iidrane ilm
Liit, liida – pliit
lõkitsema – tasakesi põlema
maged – õllelinnased
map tea - ma ei tea
mekkima - maitsma
moo oma- minu oma Kessiku- kolmapäev
mulju - vajuta
mõrts – kandevõrk, võrkkott nt kaladele
mättima - ennast meikima
mütu – mitu
nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka kohanimi Nasva)
nirku – mannerg, nõu
nirr – õlu (halvustavalt)
nonnima - vilets töö tegemine
nott – paks soust
nurutama – laulu ümisema
oort – äkitselt, ootamatult
otsakont - laup
paargu – suveköök
pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge)
palitu- jope
patsikakk - pannileib
piha – pähe (ei hakka piha, sidus rätiku piha)
pire, pireke – natuke
pätt- suss
rihalne – rehealune
rillid – prillid
runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega keedetud kartulid (väiksemad)
rüga – puru
sahkamine- maa kündmine
sokipõiseli - sokid jalas, kingi pole
soo oma- sinu oma
sotu- tobu
taherberi - lahja õlu
tarbline – tarvilik, vajalik
tonger – piirivalvur
toolikori - tooli seljatugi
tuhlimoos – kartulisalat
tuhlis – kartul
tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena
tutti ja notti sööma- keedetud kartuleid soustiga sööma
varduid kuduma – varrastega kuduma
õllekiha – õllenõu
ära igama – üle elama, vastu pidama (need saapad igavad mu lapsed ka veel ära)
öördama – manguma

Tekst pärineb ajakirjast MO Saaremaa, mille leiad täismahus SIIT

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust