(M)ajarännakud Kuressaares

Kuressaare kõige väljapaistvam ja kuulsam ehitis on kindlasti piiskopilinnus. Lisaks lossile on Kuressaares veel palju teisigi põneva ajalooga maju. Kas tead, kus asub Lööne mõisa omanike linnahäärber? Rüütelkonna hoone? Või pargivaksal?

 

Et Kuressaare silmapaistvatele hoonetele tähelepanu tõmmata, on välja valitud 20 huvitava ajalooga maja, millele paigaldati mõnda aega tagasi eesti- ja inglisekeelsed infotahvlid. Lühikese ülevaate väljavalitutest panime Sinu tarbeks kirja. Kui tahad rohkemat teada, võta ette tore jalutuskäik Kuressaare vanalinnas ja mine kae asja oma silmaga.

Kuressaare raekoda 1920. aastatel.

KURESSAARE RAEKODA

Tallinna 2

Varabarokses stiilis raekoda ehitati aastatel 1654-70 Rootsi krahv Magnus Gabriel De la Gardie eskiiside ja Elbingist pärit Franz Stimeri ehitusjooniste alusel. 1710. aasta Kuressaare suures tulekahjus raekoda peaaegu hävines. Hoone taastati ja see toimis uuesti raekojana aastatel 1788-1879. Hoone restaureeriti põhjalikult aastatel 1970-73.

Pritsumaja pärast rekonstrueerimist

PRITSUMAJA

Tallinna 4

1868 ehitati Kuressaare vabatahtliku tuletõrjeühingu eestvedamisel raekoja kõrvale kivist pritsikuur, millele 1882 lisati puidust torn. Hoone rekonstrueeriti põhjalikult 1912. aastal ja 1958 ehitati uus torn.

Kohtumaja 20. saj. algupoolel.
Turuhoone 1930. aastatel.

KOHTUMAJA

Tallinna 19A

1790 valminud barokse murdkelpkatusega ja Kaarma dolomiidist raiddekooriga kohtumaja ehitati spetsiaalselt uue alamkohtu jaoks. Hoones asusid ka vangla, politseivalitsus ja riigikassa osakond.

TURUHOONE

Tallinna 5

Turuhoone, mis on pärimuslikult tuntud ka kui „kadettidekooli hoone“, rajati tõenäoliselt 17. sajandi teisel poolel. 1710. aasta linna tulekahjus sai hoone tõsiselt kannatada ja taastati alles aastatel 1748–1759.  18. sajandil asusid siin mitmed riigiasutused, hiljem sõjaväelaste orbude varjupaik ja 19. sajandi keskel kuulus see hobupostijaama kompleksi.

Kuressaare Eesti Seltsi maja 20. saj. algupoolel

KURESSAARE EESTI SELTSI MAJA

Tallinna 20

1862 valminud rohkelt peene dolomiiditööga kujundatud kivihoone, nn. uus Meedla koda, on tüüpiline mõisale kuulunud linnaelamu. 1911 ostis hoone Kuressaare Eesti Selts ja sellest sai  väärikas eesti kultuuri, kunsti ja meelsuse kandjana Kuressaares.

Vaekoda 1930. aastatel.
Kaubahoovi hoone 20. saj. algupoolel.

VAEKODA

Tallinna 3

Vaekoja varabarokne hoone valmis 1663. aastal krahv Magnus Gabriel de la Gardie korraldusel. 18. saj. keskpaiku hoonet pikendati. Vaekoda kasutati vahtkonnahoonena 1830. aastateni, hiljem asus siin hobupostijaam ja 20. saj. algusest mitmesugused poed.

KAUBAHOOV

Kauba 2

Klassitsistlik kaubahoovi hoone valmis 1845. aastal. Hoone arhitektuur on kujunenud vastavalt 1809 – 52 kehtinud ülevenemaalise tüüpfassaadide määrusele. Valmimisest siiani on hoonet kasutatud äri- ja kaubanduspindadena.

Hoone 20. sajandi algupoolel

MARTIN KÖRBERI KODUMAJA

Körberi 4

19. sajandi keskpaiku ehitatud ja orbudekoduna kasutatud hoones elas 1875. aastast kuni oma surmani Saaremaa kultuurilukku sügava jälje jätnud vaimulik, haridustegelane, koduloolane, literaat, paljude laulude autor ja laulupidude traditsiooni algataja Martin Georg Emil Körber.

Uus juugendlik koolihoone 20. saj. algupoolel

GÜMNAASIUMIHOONE

Pikk 31

Hoone vanimas osas on kool asunud 1811. aastast alates. 1907–10 ehitati selle kõrvale uus koolihoone koos moodsa spordisaaliga, mis oli tol ajal ainuke juugendklassitsistlik hoone Kuressaares.

Pastoraadihoone fassaad ja põhiplaan 18. saj lõpul

PASTORAADIHOONE

Kauba 5

Kuressaare Laurentiuse kiriku pastoraat kuulub linna vanimate hoonete hulka, mis on osaliselt ehitatud juba  17. sajandil. Pastoraat oli üks väheseid, mis pääses 1710. aasta suurest tulekahjust, milles hävis enamik linna hoonestusest.

Turu tn 2 20. saj algul
Allimanni maja 20. saj. algupoolel

CAMPENHAUSENI MAJA

Turu 2

Hoone valmis 1785. aastal Liivimaa asekuberneri ja silmapaistva poliitiku ning ühiskonnategelase Balthasar von Campenhauseni tellimusel.

1806. aastast alates on hoones asunud apteek, olles sellega vanim ühel kohal tegutsenud apteek Saaremaal.

ALLIMANNI (PALLOPSONI) MAJA

Kauba 1

 Rahvasuus  Allimanni või Pallopsoni majana tuntud hoone valmis tõenäoliselt 1899. aastal, millele viitab aastaarv imposantse kellatorni tuulelipul.

Majas asusid kellassepp Emil Ferdinand Allimanni ja hiljem Jaan Pallopsoni töökoda ja eluruumid.

Rüütelkonna hoone 20. saj. algupoolel

RÜÜTELKONNA HOONE

Lossi 1

18. sajandil kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseni poolt elumajana rajatud hoone ostis Saaremaa rüütelkond 19. sajandi algul oma esindusruumideks. Hoone rekonstrueeriti põhjalikult aastatel 1830–40.

1912 müüdi hoone aadliklubile Ressource, 1920. aastal ostis hoone Saare maakonnanõukogu.

Lossi tn 7 20. sajandi algul
Lossi tn. 6 1930. aastatel.

LÖÖNE KODA

Lossi 7

18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlik linnahäärber kuulus Lööne mõisa omanikele olles esinduslikumaid elamuid Kuressaares. 1909. aastal ostis hoone Saarte Ühispanga direktor ja Soome konsul Karl Bergmann, kes muutis selle silmapaistvaks ärihooneks.

MEEDLA KODA

Lossi 6

Meedla mõisa omanikele von Pollidele kuulunud hilisklassitsistliku kujundusega ja mitmete põnevate legendidega seotud linnahäärber. 1920. aastatest alates on siin asunud Eesti Panga osakond ja mitmed erinevad asutused.

Jaamahoone 1930. aastatel

PARGIVAKSAL

Lossipark 8

Nii kaupade kui ka suvitajate vedamiseks hädavajalik raudtee ehitati Kuressaare ja Roomassaare sadama vahele 1917. aastal Saksa sõjaväe poolt. 1924 ehitati Allee tänava äärde uus jaamahoone ehk nn pargivaksal, mida rahvasuus tunti Sussivaksalina

Kuursaal 1930. aastatel

KUURSAAL

Lossipark 1

1888–1889 aastal rajati apteeker Robert Heinrich Fliessi initsiatiivil Euroopa kuurortide eeskujul Kuressaare lossiparki suurem kuurhoone ehk kuursaal. Kuursaalist koos pargiga sai tõeline suvituselu keskpunkt, kus toimusid kontserdid, etendused ja näitused.

Sadamahoone 1950. aastatel

SADAMAAIT

Veski 9

Sadamaait ehitati 1663. aastal. Põhjasõja ajal sai see tõenäoliselt suurte purustuste osaliseks. Hoone oli 19. sajandi teise pooleni kasutusel põhiliselt viljaaidana. 1870. aastal ehitas kaupmees August Scmidt selle pikemaks ja rajas sinna Kuressaare esimese auruveski.

Lossipargi keskväljak 20. sajandi algupoolel
Trei veski 20. sajandi algupoolel

 LOSSIPARK

1861 alustati linnapea Hugo von der Borgi initsiatiivil kunagisele kindluse esplanaadile linnapargi rajamist koos suvekohviku ja kõlakojaga 1880. aastatel laiendati parki ja mere äärde ehitati rannapaviljon, hiljem lisandusid veel lugemistuba, tenniseväljak ja väike puhvetihoone.

 

VESKI

Pärna 19

Ettevõtja Johan Friedrich Trei rentis 1897 Kaarma-Suuremõisalt maatüki ja ehitas sellele 1899. aastal  nn Hollandi tüüpi tuuleveski. Trei müüs veski 1912. aastal. Veski restaureeriti põhjalikult aastatel 1970–74 ja kohandati kohvikuks.

(M)ajarännakute idee ja teostus on tulnud Kuressaare Linnavalitsuselt.

Fotod pärinevad Saaremaa muuseumi kogudest

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust