Keskaegsed kirikud

Keskaegsed kirikud

Eesti keskaegses ehitusloos moodustavad just Saaremaa arhitektuurimälestised, sh keskaegsed kirikud ühe väärtuslikuma peatüki, sest tänu heale ehitusmaterjalile, kergesti töödeldavale dolomiidile, leidub siin rohkem kui kusagil mujal peenelt viimistletud detaile.

Saaremaal on kokku seitse unikaalset keskaegset kirikut, läbi mille jutustab saar põneva loo religiooni ajaloolistest keerdkäikudest. Keskaegsed kirikud on massiivsed ja lihtsa arhitektuuriga, olles omal ajal ehitatud praktilise eesmärgiga pakkuda elanikele pelgupaika.

 

  • Valjala Martini kirik on vanim säilinud kiviehitis Eestis (algse kivikabeli ehitus sai alguse 1227.a.). See on rajatud romaani ja gooti stiilis ning oli ühtlasi ka kaitserajatis.
  • Kaarma Peeter-Pauli  kiriku ehitust alustati samaaegselt Valjala kirikuga pikihoone ehitusega ning käekirjas on märgata sarnasust, ilmselt tuleb meistrite tuumik just Valjalast.
  • Pöide Maarja kirik on mõõtmetelt Lääne-Eesti suurim ühelööviline kindluskirik. Kirik kuulub Eesti vanimate kiviehitiste sekka.
  • Kihelkonna Mihkli Kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil ja säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Kihelhonna kiriku kellatorn on eriline kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldi asetsev kellatorn.
  • Karja Katariina kirik on kogu Eesti keskaja ehituskunsti üheks tipuks oma kõrggootilike vormidega. See on Saaremaa kõige pisem kirik. Kiriku altari kohal on säilinud ehitamise ajal maalitud paganlikud maagilised laemärgid. Karja kirik on üks raidskulptuuririkkamaid maakirikuid kogu PõhjaEuroopas.
  • Muhu kiriku kantsel on vanimaid Saare maakonnas. Harvaesinevalt Eesti keskaegses ehituspraktikas on siin kasutatud meistrimärke. Lisaks on Muhu kirikus võimalik näha üht kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist.
  • Püha kirik on ehitatud kindluskirikuks ning siin on võimalik näha palveränduritele ööbimiskohaks ehitatud spetsiaalset ruumi. Püha kiriku rokokooelementidega altarisein kopeerib peaaegu täielikult omaaegset Riia toomkiriku altarit.
Muhu Katariina kirik on üks seitsmest keskaegsest kirikust
Muhu Katariina kirik // Foto: Margit Kõrvits

Saaremaa keskaegsete kirikutega saad tutvuda siin. Saaremaa kihelkondade ja maalinnadega saad tutvuda siin.

Saaremaa kirikud

Saarlased hoiavad oma traditsioone, pärandit, kultuuri, aga ka keskkonda, kus elame. Saaremaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO biosfääri alassse aastast 1990. See tähendab, et saarlased on aastasadu osanud elada kooskõlas loodusega ja teevad seda ka jätkuvalt. Saarlased austavad elukeskkonda, kus elame. Me loodame, et ka meie külalised oskavad seda nautida, hinnata, hoida.

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


ET

Uudiskirja saamisest saab igal ajal loobuda.