Surfisaar, kus tuul puhub alati õigest suunast

Kas oled mõnikord mereääres märganud lohesurfareid ja mõelnud, mis tunne sedasi vee peal sõitmine võiks olla? Või, kes on need inimesed, kes seda teevad? Ja kus ja kuidas üleüldse lohesurfariks saadakse? Ei ole paremat kohta selle kõige välja uurimiseks, kui Saaremaa, üks Eesti lohesurfarite meelispaiku.

 

Eesti esimesed lohesurfarid ilmusid Saaremaa randadesse 25 aastat tagasi.

Eestisse jõudis see harrastus sajandivahetuse paiku. Tõenäoliselt olid just saarlased esimesed, kes lohed rannas täis pumpasid. Üks esimesi, kes saare randades lohesurfi harrastama hakkas oli Kaur. Õppida polnud kelleltki. Nii kuluski esimene suvi äralõhutud lohe jälle ja jälle paikamisele. Aga tarvilik oskus seegi. Lõhutud lohede paikamise asjus tasub Kauri käest abi küsida ka täna. Paar aastat hiljem tüdines merel ringi tuhiseva mehe ootamisest ära Kauri kaasa Rita. Nii jõudsid merele ka esimesed tüdrukud.

 

Lisaks kiiruse arendamisele (Kauri isiklik rekord on 88 km/h ja Rital 70 km/h) ja kõrgele hüppamisele (Kaur 19 m, Rita 8 m) teevad lohesurfarid ka efektseid trikke. Kaur on Saaremaa surfarite hulgas selles vallas kindlasti parimate seas. Aga kaelamurdvad trikid ei ole neist kummagi jaoks kunagi olnud eesmärk omaette. Nii Kaur kui Rita harrastavad lohesurfi ennekõikke vabaduse tunde pärast, mida merelkäik pakub. Meri, lained, tuulevaiksetel momentidel rannajutud ja sõites juustes tuhisev tuul – see kõik ongi aastateks surfi külge naelutanud. Oma lemmik Saaremaa surfikohaks peavad nad mõlemad Tehumardit.

Kaur ja Iris armastavad mõlemad lohesurfi
Kauriga koos käib merel ka tütar Iris // Foto: Veli Varvas
Lohesurf on Rita suur kirg
Rita armastab vabaduse tunnet, mida surf pakub // Foto: Kristina Mägi

Saaremaa vallavanema leiab vabal ajal surfilauaga merelt

Lohesurf on ka Saaremaa valda juhtiva mehe suur kirg. Kui Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk kümmekond aastat tagasi uut hobi otsis olid kaalukausil motokross või lohesurf. Arvestades enda ekstreemsuse janu ja mõlema spordiala ohtlikust, tundus neist kahest mõistlikum valik lohesurf. Sõitjaid Saaremaal siis ülearu palju ei olnud ja ka Mikk õppis sõitmise omal käel ära. Ja mitte ainult sõitmise. Tema eesmärk on algusest saadik olnud kiiremini-kõrgemale-kaugemale. Üsna pea tulid ka esimesed hüpped ja tänaseks on efektsed trikid tema leivanumber. Ise peab ta board-offi üheks tehniliselt keerulisemaks trikiks, mis selgeks on õpitud. Kunagi lubab ta ära teha ka Jesus-walki, mis seni on kättesaamatuks jäänud. Oma lemmik surfikohaks peab Mikk Pidula randa. Kas vallavanema tähtsa ja aeganõudva töö ning pereelu kõrvalt üldse jääb aega merel käimiseks? Piisava tahtmise juures on kõik võimalik. Ja tahtmist Mikul jagub. Nii surfilaual kui valda juhtides.

Saaremaa vallavanema meelishobi on lohesurf
Lohesurf on Saaremaa vallavanema suur hobi // Foto: Kristina Mägi
Miku eesmärk on algusest saadik olnud kiiremini ja kõrgemale
Board Off on üks paljudest Miku surfitrikkidest // Foto: Kristina Mägi

Kuidas saada lohesurfariks?

Tahaksid ka lohega merele? Kuigi surf on nii korraliku trenni kui teraapia eest, ei ole füüsiline vorm surfi õppimise puhul kõige olulisem. Kuigi sportlik taust tuleb kasuks, on surfi õppimises kõige tähtsam koordinatsioon. Käsi-jalg-silm-aju peavad kõik koostööd tegema. Ideaalset vanust surfi õppimiseks ei ole. Alustada võib nii koolieas, kui pensionieelikuna. Tähtis on, et silmis on tahe ja peas arusaam, et tegemist on ekstreemspordiga ja äpardumisteks peab valmis olema. Andekamad on nullist sõitma hakanud kuue tunniga. Kuid see on siiski pigem erand. Reeglina läheb kauem.

 

Kui palju see maksma läheb? Koolituse hinnad on Eestis keskmiselt 60-75€/h. Lisaks peab arvestama ka varustuse hankimisega. Surfipoest tutika varustuse puhul võivad summad küündida mitmetesse tuhandetesse. Samas ajab algaja jaoks tihti asja ära ka teise ringi kaup, mis hea eeltöö korral võib osutuda uue vääriliseks. Sel juhul võib hakkama saada ka tuhande euro või isegi vähemaga. Saaremaal koolitavad surfareid Mändjala surfclub  ja Miniloots

Tuhkana rand on hea koht surfamiseks
Saaremaa surfirandades jagub ruumi kõigile // Foto: Kristina Mägi

Saaremaal leiab sobiva tuulesuunaga ranna maksimum 30-minutise autosõidu kauguselt

Tänaseks on Saaremaal surfareid palju. Aktiivselt merel käijaid paari-kolmekümne ringis. Kes nad on? Rannast võib leida õpetaja, ajakirjaniku, ettevõtjaid, meediku, meremehe, füüsikadoktori, hambatehniku jne. Ole kirurg või kosmonaut, rannas oled sa lihtsalt surfar. Üks omadest. Rannasõprused on reeglina kestvad ja tugevad ning tänu “kirjule” seltskonnale väga maailmapilti avardavad. Avasüli võetakse vastu ka kaugemalt tulijad. Kuigi sõitjaid on palju, on Saaremaa randades siiski piisavalt ruumi kõigile. Erinevalt Tallinnast või Pärnust, kus „parimatel päevadel“ on lohe lohes kinni, on saare rannas ruumi kõigile. Kui korraga on merel 25 lohet, on tegemist juba väga tiheda liiklusega.

 

Erinevalt enamikest teistest spordialadest ei saa surfi harrastada siis, kui tuju tuleb. Surfamise jaoks on esmatähtis tuule olemasolu. Ja mitte ainult asjaolu, et tuul puhub piisavalt tugevalt, vaid tuul peab puhuma ka sobivast kandist. Tõsiasi, et Saaremaal leiab sobiva tuulesuunaga ranna maksimum poole tunnise autosõidu kauguselt, muudab saare üheks Eesti parimaks surifikohaks. Sobiva suurusega lohe olemasolul on „sõidetavad“ ca 1/3 päevadest. Sõidetakse ka väljaspool suve ja kõige “magusamaid” surfiilmasid pakuvad just sügistormid, mis peagi saabumas on. Tsiteerides surfiklassikuid: „Saaremaal ei loe, kust tuul puhub. Tähtis on, et auto paak oleks täis.“

 

Saaremaa surfikohad ootavad Sind!

Saaremaal on palju erinevaid surfirandasid
Kliki pildil, et näha rohkem infot Saaremaa erinevate surfirandade kohta // Kaart: Mikk Tuisk

Lisaks surfile saab Saaremaal harrastada ka mitmeid teisi põnevaid veeharrastusi, mille kohta saad lähemalt lugeda meie mereliste tegevuste lehelt.

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


ET

Uudiskirja saamisest saab igal ajal loobuda.