Esimesed filmivõtted toimusid Saaremaal rohkem kui 60 aastat tagasi.
Esimesed teadaolevad filmivõtted toimusid Eestis 112 aastat tagasi. Võttis mõnikümmend aastat aega, kui filmitegijad saabusid ka Saaremaale. Esimene Eesti mängufilm, mille võtted toimusid ka Saaremaal, on 1959 aastal linastunud „Veealused karid“.
Tõenäoliselt on kuulsaim saarel vändatud Eesti film mitte Saaremaal, vaid hoopis Muhus üles võetud. Koguva külas, Nuki talus, filmitud „Siin me oleme“ (1978) on Eesti filmiklassika tõeline pärl. Kolm kuud kestnud filmivõtteid meenutavad kohalikud siiani muigega. Filmimiseks kasutatud maja on tänagi sama pererahva kasutuses kui toona. Kapriise ja kuraasi täis Tallinnast pärit proua puhkuseplaanidest idüllilisel Muhu saarel kujunes meeletu sündmuste virvarr, mida on naljakas vaadata nii esimest kui kümnendat korda. „Siin me oleme“ on läbi ja lõhki Muhu film. Sellest on mitme generatsiooni jaoks kujunenud saarelise puhkuse võrdkuju. Meri kohiseb, lambad määgivad, rahuliku oleku ja muheda ütlemisega saarerahvas ajab omi asju.
Koguva külast vaid mõne kilomeetri kaugusel filmiti kümmekond aastat varem teinegi Eesti komöödiaklassika. Sedapuhku ei toimunud filmi tegevus mitte saarel, vaid poolsaare moodi saarel, kuhu grupp unetusetõve all kannatavaid mehi sanatooriumi asemel eksperimendi korras viiakse. Entusiasmist tulvil seltsimees unetute põgenemiskatsed „Mehed ei nuta“ (1968) filmis võeti üles Kõinastu laiul.
Eelmise sajandi lõpukümnenditel filmiti Saaremaal mitmeid linateoseid nagu näiteks "Corrida" (1982) ja "Georgica" (1998). Saaremaal, kui paigal, filmides kandvat rolli ei olnud ja sestap neil pikemalt ei peatu. Küll aga sai 1992. aastal esilinastunud Raimond Valgre eluloofilmis „Need vanad armastuskirjad“ palju tähelepanu Kuressaare Kuursaal, kus võtted toimusid. Oma ajaloolise interjööriga sobis kuursaal 1940ndate elu-olu edasiandmiseks suurepäraselt. Tänapäeval pakutakse suuresti ajaloolisel kujul säilinud sisekujundusega hoones Ku-Kuu restorani poolt hõrku sööki-jooki.
Psühholoogilisest draamast musta huumorini - Saaremaal on filmitud kõike.
Saaremaa kui põneva võttepaiga avastasid 2000ndate alguses mitmed Eesti režissöörid. Psühholoogilise draama „Somnambuul“ (2003) võttemeeskond sai tunda ilmataadi tujukust, kui Kiipsaare tuletorni juures toimunud võtteid saatis torm ja maru. Paar aastat hiljem Saaremaal toimunud absurdivõtmes ajaloolise seikluskomöödia „Malev“ (2005) sisevõtted toimusid Kuressaare linnuses ja välivõtted mitmel pool üle terve saare. Aasta hiljem esilinastus viikingilaevast ja isa otsimisest pajatav lastefilmi „Ruudi“ (2006), mis oli 100% filmitud Saaremaal. Muide, filmis nähtud Vana Ormi viikingi villas saavad kõik soovijad öö veeta, sest juba filmivõtete ajal tegutses seal turismitalu. Saaremaal on üles võetud ka suur osa mängufilmist „Kertu“ (2013). Saaremaine rahulik kulgemine sobis filmis kajastatud väikese külakogukonna varjatud suhete ja ebatavalise armastusloo portreteerimiseks väga hästi.
Pärast mõneaastast pausi sai Saaremaa suuremalt kinolinale taas 2018. aastal, kui kinodesse jõudis mustast huumorist pakatav järjefilm „Klassikokkutulek 2“. Välivõtted viisid filmi peategelased, kolm keskeakriisis vaevlevat sõpra, seiklema üle terve saare – praamist kuni Sõrve sääre tipuni. Erakordseks muudab filmi asjaolu, et teose esilinastus toimus Kuressaares. Seda pole juhtunud ei enne ega pärast „Klassikokkutulekut“.
Mida tulevik toob?
„Apteeker Melchiori“ keskaegseid müsteeriume planeeriti esmalt lahendada vaid Kuressaare lossis. Saaremaa võttepaikadega tutvudes selgus, et filmi olustikuga sobivaid lokatsioone on siin rohkemgi ja nii jäädi saarele filmima tervelt kaheks nädalaks. Ekraanidele peaks „Apteeker Melchiori“ triloogia teine osa jõudma 2022. aastal. Samal aastal peaks kinodesse jõudma ka kultusfilmi "Siin me oleme" uus versioon "Suvitajad" mis samuti üles võetud Saaremaal.
Viimase 60 aasta jooksul on Saaremaal ühtekokku filmitud rohkem kui 20 erinevat Eesti mängufilmi. Mitmed neist on jõudnud kultusfilmi staatusesse ja müügiedetabelite tippu. Saaremaa Arenduskeskuse initsiatiivil loodud Saarte filmifondi toel tuleb loodetavasti tulevikus siia veelgi enam filmitegijaid ja Saaremaa vaated saavad kinokülastajaid aina enam rõõmustada. Saaremaal tehtud filmid on ennast kindlalt naelutanud kinopubliku südamesse ja loodame, et nii jätkub ka tulevikus.
Kui soovid saada vihjeid oma järgmiseks Saaremaa reisiks või kuulda, mida põnevat meitel toimub, siis Liitu Visit Saaremaa uudiskirjaga. Hakkame sulle kord paari kuu jooksul saatma reisisoovitusi.
Kena lugu!
