Saaremaa – roheline sihtkoht

Saaremaa – roheline sihtkoht

Rahvusvahelist säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Rohelised Sihtkohad) kuulutab iga aasta välja TOP 100 nimekirja sihtkohtadest, kes pälvivad jätkusuutliku sihtkoha tunnustuse. 2020. aastal on Saaremaal au olla roheline sihtkoht ehk üks sajast säästvat turismi edendavast piirkonnast maailmas. Samal aastal sai Saaremaa ka kestliku sihtkoha tiitli Soomes peetaval Põhjamaade suurimal turismimessil MATKA. 

Üha enam räägitakse jätkusuutlikust, kestlikust turismist. Mis muudab aga ühe sihtkoha kestlikuks? See on laiem mõiste, kui vaid heitgaaside hulga vähendamine ja prügi sorteerimine. Tutvustame seda sulle Saaremaa ja siinsete saarte näitel.

 

LOODUS
Saaremaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO biosfääri programmialale “Inimene ja biosfäär”. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased traditsioonid ja siinsed töökad ning humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud elada kooskõlas loodusega. Siin on üks rahvuspark - Vilsandi rahvuspark,  mis asub Baltikumi vanimal kaitsealal. Lisaks on palju loodus- ja maastikukaitsealasid, ligi paarkümmend kaitsealust parki ja mõnikümmend loodus- ja matkarada. Eestis on kokku 38 õitsvat orhideeliiki, Saaremaal kasvab neist 36. Seetõttu on Lääne-Saaremaa just kevadeti populaarne lillehuviliste seas. Linnuvaatlejatele on Saaremaa kui paradiis, kuna sügisel ja kevadel lendavad linnud oma rändeteekonnal siit läbi. 

Linnuvaatlus Saaremaal
Saaremaa on populaarne linnuvaatlejate seas
Saaremaal on puhas loodus
Siin on sajandeid hoitud looduskeskkond // Foto: Margit Kõrvits

TRANSPORT
Kahaneva ökoloogilise jalajäljega on ka kohalik transport. Kahest praamist üks, mis sõidab Muhumaa ja mandri vahel, on hübriidpraam. Sellega väheneb diislikütuse hulk hinnanguliselt 20% ja õhku paisatava süsihappegaasi hulk 1600 tonni. Lisaks väheneb veealuse müra  ja vibratsiooni hulk ning see loob parema elukeskkonna hüljestele ja kaladele. Maakondlikud bussid on siin tasuta kõigile, sealhulgas ka turistidele ning 80% neist bussidest sõidavad CNG gaasil.  

Mugav on siinseid saari avastada jalgrattaga. Tasane maastik on selleks soodne ja maanteedel on liiklustihedus hõre, mistõttu sobivad need ka suurepäraselt rattaga läbimiseks. Kuressaare lähiümbruses on ligi 30 km pikkuses jalgrattateid ning kohapeal on sul ka võimalus ratast laenutada.

TOIT
Mets ja meri mängivad olulist rolli saarlaste toidulaual. Seda hindavad ka kohalikud restoranid. Mitme kohviku-restorani toiduained tulevad kohalikest taludest, tihtipeale on menüüs märgitud ka talu nimi, kust tooraine pärit. Kala, mis hommikul püütud, on lõunaks kohaliku restorani menüüs. Tooraine hea kvaliteet ja oskuslik kasutamine paistab ka kaugemale. Kas teadsid, et pea kümme protsenti Eesti parimatest restoranidest asuvad just Saaremaal ja Muhus? Nii see on, vastavalt White Guide’i poolt välja antavale tunnustusele. 

Saaremaa ja Muhu kohalikud tooted ja teenused tunneb ära “Ehtne” märgi järgi. See on kohalik piirkonnamärgis, mis garanteerib, et toode on täielikult või suures osas toodetud ja/ või valminud siinsetel saartel. Ehtsaid tooteid võid leida nii suurematest kui väiksematest poodidest, veebist ja ka Kuressaares Auriga kaubanduskeskuses olevast Ehtne esinduspoest.

Go Spa resto salat
Kohalik tooraine // Foto: GoSpa
Värske toit Saaremaa
Värskem saak // Foto: Resto Hafen
Nunnaklooster Saaremaal mesi
Ehtsad maitsed // Foto: Margit Kõrvits

ÜRITUSED
Saarlased mõtlevad keskkonna peale ka festivale korraldades. Eeskujulikuim selles on elamusfestival I Land Sound. 2019. aasta festivalil olid kasutuses keraamilised nõud plastiknõude asemel, festivali viidastus valmistati tööstuslikest jääkidest, kohapeal sorteeriti prügi, suitsukonid korjati eraldi kokku ning 2020. aastal valmis neist konidest SUPi laud. Läbi erinevate tegevuste suurendatakse festivalil teadlikkust keskkonnahoiu osas. Need on vaid mõned näited. Ka teised festivalid on järgemööda asendamas plastiknõusid kestlike nõusid. Kuressaare Tänavapikniku raames on kutsutud rahvast üles kasutama just keraamilisi ja klaasist nõusid.

TRADITSIOONID
Lisaks loodusele hoitakse siinsetel saartel ka traditsioone. Pidulikumatel sündmustel armastavad saarlased endiselt kanda värvilisi rahvariideid. Aastasadu on kodudes tehtud koduõlut ning küpsetatud leiba ja neid retsepte pärandatakse järeltulevatele põlvedele.  Saaremaa on ajalooliselt tuntud siinse ravimuda poolest ning nüüdki on võimalik kaasa osta kohalikku muda ning kodus oma nahka ja organismi turgutada. Kalapüügi traditsioonide kestlikkusse panustavad kohalikud noored, kes otsustavad vanematelt õppida ning hakata kaluriteks. Seeläbi saab varakevadest kuni hilissügiseni nautida Saaremaal ja Muhus suitsukala ning värske kala on päeva kalasaagina kirjas ka mitme restorani menüüs. Kohapealseks traditsiooniliseks materjaliks on pilliroog. Praegugi võib vanemates külades ringi sõites näha pillirookatustega maju, kuid noored ja atsakad saarlased on avastanud pilliroo alternatiivse materjalina plastmassist joogikõrte valmistamiseks. Seeläbi on saarel alustanud mitu noort pere jätkusuutliku ja keskkonda hoidva ettevõtlusega.

Rahvariided ja roheline sihtkoht
Suiti näeb Kuressaare kesklinnas tihti rahvatantsijaid // Foto: Kristina Mägi
Rookatus Saaremaal
Pilliroost tehakse nii joogikõrsi kui katuseid// Foto: Visit Saaremaa

INNOVAATILISED ETTEVÕTMISED
Nagu mainitud, siis pilliroog on traditsiooniline materjal uues võtmes. Kadakast tehakse traditsioonilisi suveniire, kuid valmistatakse ka siirupeid, seepe ning ka džinni. Ringmajandus on oluline ja kohalik joogitootja võttis nõuks ning andis kesklinna jõulupuudele uue elu. Esimesena toodeti toonikut Kuressaare kesklinna jõulupuust, nüüdseks on ka Pärnu, Loviisa ja Helsingi jõulupuude oksad ning okkad kokku korjatud ja toonikuks tehtud. Siin on pudelisse pandud ka kohalik tervislik kasemahl ning üle poole pakendist on valmistatud taimsest materjalist, sh kork on tehtud suhkruroost. Ka vetikat ehk furtsellaariat väärindatakse saarel, seda kasutatakse hiljem näiteks kosmeetika- ja toiduainetööstuses. Need on vaid mõned näited. Kestlikku innovatsiooni saarel jätkub.

 

Kena lugu. Tule meitele!

Kestlikud soovitused:

  • Ära viska prügi maha, vaid viska see prügikasti. Kui võimalik sorteeri see vastavalt. Kui näed maas prügi, siis võimalusel korja see üles ja vii prügikasti. 
  • Reisile minnes võta kaasa oma joogipudel, mida saad terve reisi jooksul täita. Saare maakonnas on kraanivesi joomiskõlbulik. Väldi pudelivee ostmist. 
  • Eelista liikumist ühistranspordiga või jalgrattaga. 
  • Kilekottide asemel kasuta riidest või paberist tehtud mitmekordseks kasutamiseks mõeldud kotte. 
  • Suveniire ostes vali kohalik toodang.
  • Rabades ja loodusradadel liikudes käi mööda ettenähtud rada. 
  • Einesta kohalikes restoranides-kohvikutest, ostle kohalikes poodides ja turgudel, väldi globaalseid välismaiseid ettevõtteid. 
  • Eelista digitaalseid (info)materjale paberile. 
  • Eelista kohalikke teenuseid ja teenusepakkujaid: giide, matka- ja reiskorraldajaid. 
  • Enne uue mööbli- või riideeseme ostmist kaalu käiku antiigi- või taaskasutuspoodi. Seal on palju põnevaid ajaloo ja lugudega leide.
  • Sihtkohas olles uuri kohalikelt, kuhu nemad soovitaksid minna ja mida avastada. 
  • Majutusasutuses järgi kohapealseid soovitusi: kasuta rätikuid mitu korda, võimalusel ära palu neid igapäevaselt vahetada, hambaid pestes ära jäta vett jooksma, võimalusel sorteeri prügi ka hotellitoas jne. 
  • Reisiks valmistudes paki kaasa võimalikult vähe ja nii palju asju kui vajalik. 
  • Ära prindi hotelli broneeringut, bussi- ja lennupileteid, kui ei ole just vastupidiselt nõutud. Piletid ja broneeringute kinnitused lae alla oma nutiseadmesse. 

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


ET

Uudiskirja saamisest saab igal ajal loobuda.