AJALUGU
Tervisevetel käimiseks nimetati juba 18. sajandil levima hakanud kommet reisida mere äärde enda turgutamiseks. Tervise eest hoolt kandmist hakati pidama väga oluliseks ning ravivetel käimine muutus väga moodsaks. Kui esmalt peeti ravivaks õhu ja vee protseduure, siis peagi haaras tervisevete mõiste ka mudaga ravimist. Kuressaare (tol ajal Arensburg) linnaarst Johann Wilhelm Ludwig von Luce initsiatiivist kantuna hakati uurima kohaliku meremuda kasulikku toimet. Parun Buxhoeveden lasi 1824. aastal muda leiupaiga lähedale Abaja talu randa rajada väikese maja, millest sai Eesti esimene mudaravila. Hiljem laienes mudaravi Kuressaarde (tollane Arensburg), kus avati esimene raviastutus 1840.
TÄNAPÄEV
Kuigi tänapäeval on meremuda kasutamine raviprotseduurides vähenenud, jätkub Saaremaa tervisevete traditsioon. Ka ilma mudaravita pakub Saaremaa mitmeid loodusrikkusi, tegevusi ja tooteid, mis toetavad tervist ja heaolu, tehes meie maakonnast endiselt ühe Eesti armastatumaid tervise- ja puhkusepaiga. Juba mere kaldal jalutamine ning sõõm värsket mereõhku on lõõgastava ning raviva toimega, sõõm tervistavat vett mõnest noorendavast allikast, peotäis puhtaid marju metsa alt– no keda need ei tervendaks?
Kogu 2024 aasta kestev sünnipäevapidu "Saaremaa terviseveed 200" kutsub nii kohalikke kui ka külalisi avastama Saaremaa mitmekülgsust ja nautima meie saarte looduse tervendavat mõju.
