Saaremaa legendid ja suurkujud

Saaremaa on eriline paik ja siinpool merd on asjad veidi teistmoodi. Ei saa märkimata jätta, et Saaremaa on Eesti suurim saar, tegelikult kogu baltikumi suurim saar. Siin on kõige rohkem päikesepaistelisi päevi aastas ja kõneletakse veidi teistmoodi - “ö” ja “õ” kõlavad sarnaselt. See on koht, kus on viikingite jäljed ja paikneb Euroopa naba; siin asub maailma äär ja sirgunud on maadeavastaja. Saa täpsemalt teada kellest ja millest käib jutt!

FABIAN GOTTLIEB VON BELLINGSHAUSEN

Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtis ekspeditsiooni, mille käigus avastati Antarktika. Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse külas ja 10 aastase poisina siirdus saarlane Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse. Aastatel 1803-1806 võttis ta osa esimesest Vene ümbermaailmareisist, mida juhtis Eestist pärit admiral Adam Johann von Krusenstern.  Aastatel 1819-1821 juhtis Bellingshausen Antarktika ekspeditsiooni ja teadaolevalt soovitas Krusenstern just Bellingshausenit seda avastusretke juhtima.

 

Juulis 2019 asusid eestlased taas teele Antarktika mereekspeditsioonile, minnes andmiral Bellingshauseni jälgedes, tähistamaks Antarktika avastamise aastapäeva. 

 

 

Pilguse mõisa külalistehoone
Pilguse mõis kuulus Bellingshausenite perekonnale // Foto: Pilguse mõis

ULTIMA THULE

Saaremaa on see müütiline maailma äärel asuv saar, mida kirjeldas kreeklasest maadeavastaja Pytheas 4. sajandil enne Kristust. Ta seilas mööda merd otsimaks maailma kõige äärmist punkti ja leides selle, andis sellele nime Ultima Thule. Saarlased usuvad, et koht, mille kreeka maadeavastaja maailma ääreks nimetas on just Saaremaa. Ka Eesti president Lennart Meri väitis oma teoses “Hõbevalge”, et Saaremaa on Ultima Thule.

 

Purjekad ja jahid Roomassaare jahisadamas
Saaremaale saab ka purjetada // Foto: Kuressaare Turismiinfokeskus

VIIKINGID ja SALME

Saaremaalt Salmelt leiti 2008. ja 2010. aastal kaevetööde käigus kahe eelviikingi-aegse laeva jäänused. Arvatavasti oli tegemist klinkerplangutusega laevadega ja mõlemaid laevu kasutati laevamatuste jaoks. Arheoloogide arvates on laevad pärit 700-750 aastast pärast Kristust ja kokku on leitud 40 sõjalase säilmed. Maetud olid nad koos võitlusriistade ja muude esemetega. Laevad valmisid arvatavasti 650-700 aastat pärast Kristust. Üks laevadest oli 11,5 meetrit pikk ja 2 meetrit lai, teine laev 17 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. Saarlased on viikingirahvas!

 

Salme laevade leiupaiga monument Salmel
Monument Salme viikingilaeva leiupaigas // Foto: Kuressaare turismiinfokeskus

SUUR TÕLL ja PIRET

Suur Tõll ja Piret on saarlaste muistsed kangelased, kes elasid Tõlluste külas. Rahvasuus kutsuti Tõllu Saaremaa valitsejaks. Tõll ja Piret olid suured kangelased. Tõllu vend oli Leiger, kes elas Hiiumaal. Kui Tõll läks Leigrile külla, siis ei läinud tarvis paati, tuli astuda vaid mõned sammud läbi mere ja oldigi kohal. Suure Tõllu kapsaaed asus aga Ruhnus. Kui Piret paja tulele pani, läks Tõll läbi mere kapsaid tooma ja kui vesi kees, jõudis Tõll kapsastega tagasi.

 

Saarlased armastavad oma kangelasi, nende järgi on nimetatud parvlaevad, mis sõidavad mandri ja Muhu vahet; Saaremaa spaahotellide juures on Tauno Kangro valmistatud Tõllu ja Pireti pronkskuju; nende järgi on nimetatud ka puhkeküla, mis asub Upal, veidi Kuressaares väljas. Tõllu ja Pireti legendidega on Saaremaal veel mitmeid paikasid. Üheks selliseks on Piretikivi, mis on Kuressaare-Laimjala maantee ääres asuv rändrahn. Legendi kohaselt tassis Piret sauna ehituseks kokku kerisekive. Kive tassis Piret oma põlle sees, kuid järsku rebenesid põlle paelad ning üks kividest kukkus Piretile varba peale. Selle peale vägilane hakkas nutma ning Pireti pisaratest tekkis ümber soo, mis kannab nüüd Naistesoo nime.

 

Suur Tõll ja Piret Tauno Kangro skulptuur
Tõll ja Piret // Foto: Margit Kõrvits

Viimati muudetud: 1. märts 2024

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.