blog Archives » Page 3 of 8

Kristina soovitab talv pildile püüda

Minu üks suurimaid kirgi, Visit Saaremaas töötamise kõrval, on fotograafia. See on küll hobi millega saab tegeleda aasta ringi, aga just talv loob fotograafiaks võimalusi, mida suvel ei ole. Talvel saab näiteks ööpilte (mis on minu suured lemmikud) teha mõistlikul ajal, mitte poolest ööst. Sumedalt valgustatud Kuressaare loss lumevaiba taustal on ju tore „modell“? Lisaks saab talvel pildistada tegevusi, millega suvel ei tegeleta – näiteks lumesurf, kelgutamine või jää alt kala püüdmine.

Egle soovitab jääl tuhiseda

Kuigi Saaremaa talved on tavaliselt pehmema iseloomuga, siis õnneks sellel talvel on kena talveilma ka meile jagunud ning maa on kaetud toreda lumevaibaga ning meri jääkooriku alla puhkama pugenud. Mägedega meil siin väga hiilata pole, aga Orissaare terviserajalt ühe natuke suurema künka õnneks siiski kõikide laste ja lastemeelsete rõõmuks leiab. Minu enda suur lemmik on aga hoopis uisutamine merel - avarus ja piirituse tunne on hingematvad kui Illikult Muhu suunas uiskudel või jääpurjekal tuhiseda on võimalik. Ja pärast on oi kui mõnus toas kuuma kakaod nautida.

Kati soovitab nautida saare loodust

Üks koht, mida kindlasti talvel külastan on Soeginina pank. See pank näeb väga eriline välja – paelahmakatesse tekkinud pragude vahelt väänduvad välja pangapealsete kaskede juured. Soeginina pangalt paistab Innarahu, kus käivad hallhülged lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas. Just sellepärast sätin mineku perioodile kui hüljestel pere kasvab. Piki kallast jalutades kuuled läbi tuule karvakalade kaeblevat häält ja näed neid suures uudishimus pead veest välja pistmas, et kontrollida mida seal kaldal tehakse. Lisaks omapärasele pangale ja hüljestele on seal väga suur võimalus näha lendamas Eesti võimsamat röövlindu ehk merikotkast.

Varusta ennast binokliga, soojade riiete ning mugavate jalanõudega, jäta auto RMK Elda telkimisalale ja naudi Saaremaa loodust.

Isehakanud astronaut Helina soovitab minna „Kuu“ peale kõndima

Loodus loob meile talvel fantaasiamaastiku, mis oma erinevate mustrite, värvide ja skulptuuridega meenutab mulle sageli kuud. Põnev on avastada isetekkinud kunsti, mis tänu muutuvatele ilmastikuoludele iga päev aina põnevamaks muutub. Kui jääolud on head, siis saab merel liikuda jalgsi, tõukekelgu, suuskade, uiskude või isegi jalgrattaga. Eelmisel aastal olid jääolud isegi nii head, et saj jalgsi minna meie oma paradiisisaarele Viirelaiule, mille punane majakas teed juhatab.

Kui jääd ei ole, siis on põnev mööda mereäärt kõndida ja leida kõrkjate seest näiteks metssigade pesasid või hea õnne korral neid isegi näha (mul on 2 korda õnnestunud). Samuti on põnev matkamiseks kasutada loomade tehtud matkaradasid, mis viivad sind põnevatesse kohtadesse, kuhu muidu kunagi ei satu.

Maria soovitab metsakööki

Kaks mõtteharjutust alustuseks: mis on saar(t)el sinu kõige lemmikum paik või huvitav koht, kus pole veel käinud, inspiratsiooni leiad Visit Saaremaa või RMK kodulehelt. Järgmiseks, mille järgi sul isutab. Talvisel ajal soovitaks suppi või karrit – ilus värviline vaadata ja teeb seest soojaks. Otsused tehtud nüüd tuleb end tegudele sättida! Muidugi väljas on vilu ja palju mõnusam tundub tuppa jääda. Aga ausalt, kui mugavad riided seljas ja kaasa on pakitud vajalikud vahendid, siis on lust väljas toimetada.

Puhkamise kohta öeldakse ka „aega maha võtma“. Minutid ja tunnid on saarlasel ikka sama pikad kui suurel maal ja ka avalikke ajanäitajaid leiab nii Kuressaarest kui üle Saaremaa.

Kuressaare raekoja tornikella lugu

Ajalooliselt võib ilmselt Kuresaare kõige tähtsamaks kellaks pidada raekoja fassaadil ilutsevat, mis jõudis sinna küll alles möödunud sajandi kaheksakümnendatel. Selle kella lugu ulatub aga palju varasemasse aega – aastasse 1865, kui Miitavi (tänapäeval Jelgava) kellassepa Julius Voeltzke poolt valmistatud kellad said toona veel raekoda ehtinud harjatorni nelja külge paigaldatud. Kui XX sajandi kolmekümnendatel selgus, et torni konstruktsioon on omadega läbi, otsustati torn lammutada ning uut mitte ehitada. Üks kelladest rändas raekoja aknale portaalist vasakul ning ülejäänud viidi koduloomuuseumi. 1987 võttis uurmaaker ja peenmehhaanik Uldo Aarnis kõik kellad jälle ette ja pani Kuressaare esinduskella kokku peamiselt originaalosasid kasutades, aga puuduolevaid vidinaid ka näiteks sääreväristajalt laenates. Kella jaoks tehti raekoja fassaadile spetsiaalne süvend ja seal ta ilutseb tänase päevani. Kellapomm kaalub umbes 60 kilo ja üles sikutada tuleb seda umbes 3 korda kuus ehk iga kümne päeva tagant.

Ajahamba võit kellassepa üle

Miitavi meistril lasti kohendada ka Laurentiuse kiriku kella, mis on küll tublisti ajale vastu pidanud, aga hoolimata viimaste aastate värskenduskuurist ja mitmetest nibimistest spetsialistide poolt siiski peamiselt ajateibaid näitas. Et kella peamine eesmärk on ikkagi õiget aega näidata, siis 2021 aasta suvel tunnistas kogudus ajahamba võitu kellasseppade üle ning Eesti vanim mehaaniline tornikell sai elektroonilise sisu. Kell lööb täis- ja pooltunde.

Kohtume kella all

Kuressaare raekojast sajakonna sammu kaugusel aadressil Kauba tn 1 asuv Allimanni. Hiljem omanike järgi Pallopsoni majana tuntuks saanud nunnu kellatorniga maja on pärit 1899. aastast, seda kinnitab aastaarv tuulelipul. Tõenäoliselt samast aastast on pärit ka tornikell, mis restaureeriti maja sajandaks juubeliks ehk aastal 1999. Kuigi kõigil on tänapäeval kell käe peal või telefonis, ei ole millegipärast kuhugi kadunud komme määrata kokkusaamisi just avalike kellade juurde. Kuressaares sobiks selleks ideaalselt Pallopsoni kellatorn.

Kui päike näitab aega

Aastal 1937 kirjutas Postimees uudise Kuressaarest:

"Täielikuks uuenduseks on moodne rannahoone, mis tänavu avab oma süle päikese ja vee sõpradele. Hoone on esmajoones mõeldud neile, kes veedavad oma suvepuhkust mitte mudaravi otstarbel. Hoonel on päikeseküllased lamamisrõdud, ja erinevad riietusruumid daamidele ja härradele". Mille leht mainimata jätab, on rannahoone lähedusse rajatud päikesekell. Käekell maksis siis tubli teenistuja nädalapalga ja oh seda muret, kui mehhanismi peaks liiva või vett sattuma. Seega oli päikesekell vägagi praktiline rajatis daamidele ja härradele, kes käekella koju jättes õhuvanne ja merevett nautima läksid. Kuigi seda rannahoonet tänaseks enam olemaski ei ole, on päikesekell Kuressaare staadioni taga alles.

Teine kuulus saaremaine päikesekell on rajatud aastal 2009 Panga pangale. Selleks kasutas ettevõtja ja kohaliku elu eestvedaja Alver Sagur kunagise helgiheitja alust, millele paigaldatud Saaremaa marmorist ehk dolomiidist päikesekell kriipsutab alla Saaremaa kui Eesti kõige päikeselisema piirkonna staatust.

Ainulaadne kell kogu Euroopas.

Ja siia kellajutu lõpuks tahaksin ma ära märkida ühe märgilise rajatise veel. Kihelkonnalt leiab kellakoja, mis on tänaseks unikaalne ehitis mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Kui XVII sajandil hakkasid valdavalt ilma kellatornideta ehitatud kirikutest kellade riputamiseks rajatud kellarõdud tasapisi kaduma. Kuna kellad muutusi lihtsalt liiga suureks ja raskeks, siis hakati kelli rõdude asemel riputama kirikute juurde rajatud eraldi seisvatesse tornidesse või kodadesse. Koguduste majanduslikult kosudes ehitati kirikutele 18. ja 19. sajandil tornid peale või külge ning seega kadus ära eraldiseisvate kellatornide funktsioon. Need kisti maha ning nende materjal kasutati ehitusel ära. Kihelkonna kirik rajati XIII sajandil ning kellamäele eraldiseisva kellakoja ehitamise aastaks on peetud 1632, kuigi tegelikult võib ta olla ka mõnevõrra vanem. XIX sajandil ehitati Kihelkonna kirikule kellatorn, mis tegi temast Saaremaa kõrgeima hoone ja seda tiitlit kannab ta tänaseni. Õnneks jäeti vana kellakoda puutumata ja ta rõõmustab meie silma tänase päevani.

P.S. Lisaks majadel olevatele kelladele on Saaremaal ka üks maja, mille sees on kümneid ja kümneid kellasid. Sakla muuseumis on suvisel hooajal avatud Kella kohvik, kus pakutakse maitsvaid saiakesi kohalikelt pagaritelt.

1. Lõbutse Pidula talvepargis

Detsembri algusest on Pidula Wakepargis avatud talvepark, kus on võimalik nautida adrenaliinirohket tuubisõitu, millel kiirust kuni 32 kilomeetrit tunnis. Eriti ägedaks teeb selle veel tõsiasi, et tuubisõiduks ei tule eelnevalt mäkke rühkida ehk teid ootab ainult puhas sõidurõõm. Talisupluse sõpradele on loodud mõnus kombo külmast veest ja kuumaks köetud saunast. Sobivate ilmatingimuste korral on avatud ka uisurada.
Päev täis seiklusi ootab

2. Tunne rõõmu saanisõidust

Saare- ja Muhumaal on mitmeid ratsatalusid, kes pakuvad hobustel matkamist. Kui ise ratsutama ei kipu, siis on võimalik minna reematkale - mõnusalt ree sees teki all istudes. Emotsioon talvisest loodusest on garanteeritud igal juhul. Loomingulisest liikumisest ei tule ratsatalude pererahval puudu. Näiteks Kõruse külas on Reinu ratsatalu ja Minni Hobutegevus hobuste taha rakendanud nii suusatajaid kui ka kelgutajaid. Seal juba teatakse, kuidas tunda rõõmu Saaremaa talvest. Talviseid elamusi külalistele pakuvad Saaremaal mitmed ratsatalud.

3. Avasta Angla tuulikumäge

Angla tuulikumägi on aastaringselt avatud ning põnevat avastamist on siin igal sammul. Tuulikumäel saab tutvust teha nii tuulikute kui vanade eestlaste eluolu, tarkuste ja tööriistadega. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegruppe, millest neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud ja üks on pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Jõulude eel on siin alati toredaid tegevusi, hoidke nende sündmustel ja töötubadel silm peal.

4. Konda Kuressaare lossis

Suvel või talvel - saladuslikud saalid ja põnevad käigud müürides kutsuvad peresid Kuressaare linnust igal aastaajal avastama. Haaravaid lugusid ja legende on siin igal sammul. Lapsi on alati väga köitnud lossi keldris asuv loodusosakond ning kuulsust on juba kogunud, selle aasta uus ja haarav väljapanek “Viikingid enne viikingeid”. Viimases saab uudistada viikingilaevade makette, kogeda Salme lahingu käiku läbi animatsiooni ja tutvuda interaktiivse viikingikuningaga.

6. Avastamisrõõmu WOW elamuskeskusest

Kuressaare servas asuv WOW elamuskeskus pakub läbi aasta põnevaid elamusi. Ligi 30 atraktsiooni seast leiab väljakutseid ja vahvaid tegevusi nii pere pisemad liikmed kui ka täiskasvanud. Näiteks saab siin panna ennast proovile rallisõitjana nii rallitoolis istudes kui valguskiirtega autosid ringrajal juhtides või lihvida oma jalgpallioskusi. Võite ronida kas või terve perega seebimulli sisse ja tunda end vägevana taltsutades ja suunates tuult. Ka ägedad perefotod saab jäädvustada siin - paljude optiliste illusioonide taustal!

7. Reisi Thule Kojas maailma äärele

Tegevusi kogu perele leidub ka Kuressaare südalinnas asuvas alternatiiv ajalookeskuses Thule Koda. Siinne näitus tutvustab Vana-Kreeka maadeavastaja Pythease müütilist reisi maailma äärele – Ultima Thulele, mis täna on tuntud Saaremaana. Siin kohtub müütiliste loomadega, saab lasta end 360º panoraam kinol kanda teise reaalsusesse ning kihistada naeru kõverpeeglite ees. Väljapanekud on humoorikad ning tuleb meeles pidada - „Ära usu kõike, mida näed!”. Siit leiab ka kinosaali suurepärase filmivalikuga.

8. Laiskle tubaselt

Vahel kohe on sellised päevad, et ei taha pikalt õues olla. Ja kuna puhkusel tuleb teha ainult neid asju, mis endale parasjagu meeldivad ja hinge helisema panevad, siis julgustame selliseid päevi endale lubama. Saarel on toredateks "laiskadeks" päevadeks loodud suurepärased võimalused - lõõgastuge spaas, sulistage basseinivees ja mõnulege saunades. Veetke aega kuuma kakao ja lauamänguga mõnes hubases kohvikus või avastage kinokunsti uusimaid seiklusi, Apollo kinost leiab nii huvitavaid filme kui sündmusi.

9. Hulla talvises looduses

Imeline ja külm talveilm on siiski õues lustimiseks loodud. Kui lumevaip lubab, siis tehke lumeingleid või memmesid ning mis saaks olla lõbusam, kui teha säru lumesõjas. Ilmselt ei ole tarvis mainidagi, et kui lumi maas siis siuhti - kelgutama, uisutama ja suusatama!
Kui õues on miinuskraadid, siis pistke mullitajad tasku ning proovige, kes teie peres suudab seebimullidest ilusamad "klaaskuulid" puhutud!

Vahvaid ideid, mida Saaremaa looduses perega veel koos ette võtta on hulgem, laske fantaasial lennata.

EHTNE SAAREMAA

Kauplus EHTNE Saaremaa on kui saaremaiste kingituste kullapott vikerkaare otsas. Siit leiab nii maitsvat toidu- ja joogikraami, kui ka toredat käsitööd - mõlemas on saarerahvas meister. EHTNE on märgis, mis viitab, et tegemist on just selle päris ja väärt saare kraamiga. Mida siit õigesti leiab? Kõige kenam on ikka omal kogeda külastades esinduspoodi Auriga kaubanduskeskuses Kuressaares. Siin on tõesti kõike - leiab inspiratsiooni peomeeleoluks, maitsva mekiga kaupa pühadelauale ning kingipakki. Kui aga kodu uksest nina välja pista ei ole soovi, siis mine kribinal-krabinal internetipoodi

pood.ehtne.ee

Tallinna 88, Kuressaare, Auriga kaubanduskeskus

HERTTA

HERTTA on villastele ülerõivastele ja aksessuaaridele keskenduv aeglase moe bränd, mille tootevaliku moodustavad arhailisest lambavillasest lõngast valmistatud omanäolised modernse disainiga klassikud. Rõivastel on selgelt eristuv disainikeel, mille tunneb ära kahevärviliste läbilõigete ja üksteisega sobituvate tootekomplektide järgi. Tulemuseks on mugavad, soojad ja stiilsed komplektid mantlitest käpikuteni. Kui ateljee olemasolevast valikust meelepärast ei leia, siis on rätseptootena võimalik tellida just enda lemmik värvikammasse sobituvad tooted. HERTTA imearmas butiik, endale omase sooja vastuvõtuga ning laias värvivalikus kangastega ootab külla.

www.hertta.ee

Kauba tänav 5, Kuressaare

GVIDO

GVIDO on pereettevõtte, mille taga on abielupaar Sille Sarapuu ning Gvido Valickis. Sille on disainer-rätsep, kes teab, et klassikaliste rõivastega saab luua väga hästi toimiva garderoobi. Just seda ta enda firmamärgi GVIDO Custom menswear / Sille Sarapuu alt teebki. Tema käe all valmivad rõivad just kliendi mõõtude ning maitse järgi. Peaasjalikult on fookus meestel, kuid naisedki võivad julgelt ühenduda, et koostöös Sillega midagi kenat luua.

Ehtekunstnik Gvido Valickis ütleb, et tema bränd GVIDO JEWELLERY on sama vana, kui ta ise. Teades juba varajasest noorusest, et tema sooviks on disainida ehteid, mis on unikaalsed. Gvido on pühendunud loomaks ehteid, mille väärtus ajas kasvab, mida hoitakse põlvest-põlve. Gvido on suur katsetaja, tehes seda nii vormi, kui ka alternatiivsete materjalidega. Ta on ise enda loomingut kirjeldanud kui mänguline ning uudishimulik, kus on ühendatud luksus ning teatav mehelikkus.

Nende hubasesse Kuressaare ateljeesse on oodatud kõik, kellele lähevad korda klassika, kvaliteet ja isikupära. NB! Enne külaskäiku lepi kindlasti aeg kokku.

www.gvidojewellery.com

Pargi 5a, Kuressaare

HOIA HOMESPA

HOIA Homespa on Saaremaal tegutsev kosmeetika bränd, kelle tooted on 100% looduslikud. Need on käsitsi, hoole ja armastusega ning keskkonda säästvalt Saaremaa kivide ja kadakate vahel valmistatud. Toodetes kasutatakse parimat võimalikku toorainet ning koostisosade kogustega ei koonerdata. Kvaliteedi kõrget taset kinnitab tõsiasi, et tuubide sisu tõesti koosneb vaid parimast - kadakamarjad ja kanepiseemneõli tulevad siitsamast Saaremaalt, argaaniaõli aga Marokost, kus on argaaniapuu ainus looduslik kasvupaik. HOIA Homespa armsas esinduskaupluses ollakse alati hea nõuga abiks ning ühtlasi saab kõiki imelisi tooteid omal nahal proovida.

www.hoia.bio

Lossi tänav 5, Kuressaare

KENA

KENA kaubamärgi sünnikoduks on idülliline Saaremaa. Meri, männimets ja kadakad – see on koht, kus aeg peatub ja sosinal on kaja. KENA on kaubamärk, mille eesmärgiks on teadlik ja jätkusuutlik elustiil. Brändi tootevalikust leiab eetiliselt toodetud naturaalsetest materjalidest disainkudumeid, aksessuaare ja kodusisustuse tooteid. Kõik tooted on disainitud ja valmistatud saarel ning tootmisel lähtutakse nulljäätme põhimõttest. KENA toodete disain on inspireeritud põhjamaisest lihtsusest ning hoiab au sees esivanemate käsitööpärandit.
Pisike KENA pesa, armsa pererahvaga, Kuressaare kesklinnas ootab külla!

www.kenabrand.com

Tallinna tänav 11, Kuressaare

MUHU KÄSITÖÖSTUUDIO

Liiva külas, lasteaia majas (Hariduse 1) asuvas ateljees töötavad kolm loomingulist naist, kelle brändid on paljudele Eesti disaini austajatele tuttavad. Siin valmivad kaunid Muhumuster , Moonsund ja Piret Lember Käsitöö tooted, igapäevarõivastest pidulike disainkleitideni välja. Muhu majas Liiva keskuses asuv MuRu Craft valmistab kauneid Muhu tikandiga trikotaažkangast riideid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Et kogu seda ilu oma silmaga näha ning erilisust hoomata astu hubasest ateljeepoodidest läbi. Piiluda tasub ka MUHUBRANDS veebipoodi, kuhu on kokku kogutud kõikse parem, mida Muhul on pakkuda. Ehtsad, unikaalsed ja käsitööna valminud tooted tublidelt muhu käsitöölistelt, disaineritelt ja ettevõtjatelt. Iga ese siin kannab Muhu muhedat hõngu, sümboliseerides saarerahva elujaatavat ning omamoodi olemist.

www.muhubrands.com

Muhu käsitööstuudio, Liiva küla, Muhu

NOLA

NOLA sai alguse praktilisuse ja ilu oskuslikust kombineerimise ning põhjamaisest Saaremaa hingamisest. Nola on kui stiilse naise teine nahk, milles ta on rahulolev ning teadlik oma väärtusest. Nola naine on Päris naine, kõigi oma kurvide, ülemeelikuste ja asjalikkusega. Hubase esinduspoe leiab pika ajalooga hoonest, mis asub otse Kuressaare linnasüdames. Siin on võimalik rõivastega tutvuda ning neid selga proovida, kui aga sobivat kohapealt ei leia, siis saad siinse hoolitseva pererahva abil õiges suuruses tooted tellida.

Nola butiigist leiab ka Saaremaise taustaga NirgiWabriku imekauneid kudumeid.

www.nola.ee

Kauba tänav 7, Kuressaare

PALLOPSONI DISAINIPOOD

Kes Kuressaaret külastanud, see on kindlasti imetlenud uhke punase katuse, kellatorni ja tuulelipuga puumaja. Paljud kindlasti juba teavad, et see kaunis hoone peidab endas pärleid enam kui saja erineva disaineri, muusiku ja kunstniku loomingu näol. Saaremaistest kunstnikest ja disaineritest on siin teiste seas esindatud Karolin Kärm, Terje Meistersoni DOT jewelry ja EGG by Laura Saks kõrvarõngad. PALLOPSONI disainipoe soe tuba, hooliv pererahvas ning lai tootevalik on täpselt see, mida kingituste otsimise virr-varrist pääsemiseks vajad - siit leiad hingega kingi kõigile oma lähedastele.

www.pallopsoni.com

Kauba tänav 1, Kuressaare

SAARTE SAHVER

Öko- ja kohaliku kauba poest SAARTE SAHVER leiab head ja paremat, söödavat ning joodavat. Poes on põnevaid leide eesti väiketootjatelt, kelle valmistatud tooteid suurpoodidest ei leia. Siit leiab tõesõna kõike kena, mida kingipakki pista ja peolauale katta - head-paremat kraami, mille usinad meistrid, saartelt ja mandrilt käsitsi hoole ja armastusega valmistanud! Saare hõnguga Sahvris saab end ostlemise kõrvale turgutada mahla, kuuma tee või kohviga, maitsta kohalike meistrite hõrgutisi ja niisama mõnusat juttu puhuda. Kui kaubavalik silme eest kirjuks võtab, oskavad Sahvri kenad perenaised kindlasti soovitada, kellele mida!

www.saartesahver.ee

Kohtu tänav 3, Kuressaare

SARAPIKU

SARAPIKU hubasest poest leiab ainult naturaalsed materjalid ja südamega tehtud käsitöö. Lihtne disain, kõrge kvaliteet, päris vill - just nende põhimõtete järgi on loodud kõik SARAPIKU poolt pakutav. Pehme ja naturaalne materjal on kui soe kallistus väikesele ja suurele.

Kuressaare kesklinna esinduspoes on müügil valdavalt Saaremaal käsitööna ja sooja südamega valmistatud tooted, mida siin kenasti selga-jalga proovida saab. Laienenud kaubavalikus on lisaks meriinovillased t-särgid ja kvaliteetsokid, eksklusiivne käsitöö ja lambanahad Saaremaalt. Lahke pererahvas on siin alati hüva nõu ja teadmistega abiks.

www.sarapikuvilt.ee

Tallinna tänav 14, Kuressaare

VISIT SAAREMAA SÄRGID JA PUSAD

Pole midagi kenamat saarlase (ja Saaremaa sõbra) ihu katmiseks, kui Visit Saaremaa disainitud pusad ja T-särgid. Oliivikarva pusade ja sinakasroheliste t-särkide peale on lühidalt ja löövalt kokku võetud kogu saarlase olemus - "Kange kut kadakas. Vöimas kut viiking". Naturaalvalge T-särgi peale on tõelise saare tunde tekitamiseks meite saarte kujuliselt paigutatud 24 saare ja laiu nimed. Pusa saavad selga nii pisikesed viikingid kui täismöödus perepead ja kõik, kes suuruse poolest nende vahele jäävad. Astu raekojast läbi ja vali sobiv pusa välja!

P.S. Kaugema kandi Saaremaa sõpradele saame pusasid saata ka postiga.

Kuressaare raekoda / Saaremaa Turismiinfokeskus

Tallinna 2, Kuressaare

info@visitsaaremaa.ee

Saarte pikad rannaribad, muinasjutulised rabad ning kaunid metsaalused saavad talve saabudes omanäolise imelise rüü. Selleks, et talvepäevad saaksid vahvasti sisustatud, oleme kokku koondanud viis toredat tegevust, mida koos pere ja sõpradega Saaremaa kaunites paikades ette võtta. Pakkige mõnusalt soojalt riidesse ning avastage pere ja sõprade seltsis saarte imelist loodust. Värskes õhus veedetud päeva järel olete otsast otsani täis häid emotsioone ning positiivset energiat. Mis aga kõige olulisem - ühiste toredate mälestuste võrra rikkamad. Hoiame pöidlaid, et ka sel aastal on ilmataat armuline ning tali ega lumi taeva jääma ei pea.

PIKNIKULE KOIGI RABAS

Koigi raba on erimoodi imeline igal aastaajal. Härmas rohukõrred, hääled vaikuses ning jääga kaetud rabajärved on vaid vähene kirjeldamaks siinset talvist olustiku. 4,8 kilomeetrine matkarada on paraja pikkusega, sobides läbimiseks ka kõige tagasihoidlikumale jalutajale ja isegi käredama külmaga.

Piknikukorvi saab lahti pakkida 9 meetri kõrgusel vaateplatvormil, kust avanevad imelised vaated rabale. Kes aga kõrgustesse ei soovi ronida, siis järve äärne istumisala pakub mõnusaks vabas õhus einestamiseks ideaalset õhustikku.

Pane parajalt soojalt riidesse ning pista tekk, termos kuuma joogiga, mõned mandariinid ja karp piparkookidega seljakotti, sest suurepärane talvepäev ootab!

GRILLI TUHKANA RANNAS

Väljasõit mõnda looduskaunisse kohta ning lõkkel valmistatud söömaaeg - kena mõte, kas pole!? Külma ilmaga õues toidu valmistamine ning söömine on elamus, mis annab positiivse laengu veel pikaks ajaks. Sütel grillitud toitudel on oma mekk, gurmee, mille sarnast mujalt ei saa. Küpsetada võib verivorstidest ning kalast, kartulite ja pirnideni. Täiesti omamoodi on aga sütel ja kiviplaadil küpsetatud pitsa - tasub kindlasti järele proovimist! Meie soovitame avastada, üht paljude suvist lemmikut maalilist Tuhkana randa. Mereäärsesse paradiisi viib laudrada, läbi kauni männiku, kus ootab lõkkekohaga telkimis- ja puhkeala. Naudi lõõgastavat jalutuskäiku rannal, merevaadet ning suus sulavat, sütel valmistatud rooga.

Saaremaal on rohkelt grillimiskohtadega varustatud RMK puhkealasid, tuleb vaid oma lemmik välja valida.

MATKA HARILAIU MATKARAJAL

Saaremaa ilmselt kuulsaim, Harilaiu matkarada ei valmista pettumust ka talvel, sobides korralikuks retkeks suurepäraselt igaühele. Teekonda on võimalik läbida distantsidega 2, 6 või 10 kilomeetrit ja olenemata, millise tee valite on kohtumispaigaks kaunis liivarand ning taustaks kuulus Kiipsaare tuletorn, mida teadagi meie oma kohalikuks Pisa torniks võib pidada. Siin on võimalik matkata, kuulata loodushääli, vaadelda linde ja loomi - huvitavat ning kaunist on siin igal sammul.

Külastage kindlasti eelnevalt Loona mõisa kodulehekülge, kust saate asjaliku teavet piirkonnas liikumise kohta ning laialdaste teenuste kohta, mida Vilsandi rahvuspargi keskus pakub.

LEMMIKUGA MUHU LOODUSRAJAL

Pere ja lemmikloomaga toreda päeva veetmiseks soovitame külastada Muhu loodusrada. Siin on kaks (1 km ja 2 km) istumiskohtade ja infotahvlitega varustatud rada, mis kulgevad vahelduva looduse ja nõukogude sõjaväepärandi rüpes. Lisaks leiab siit koerte harjutusraja, mis on varustatud treeningjuhistega ning QR koodidega, mille kaudu jõuab videoõpetusteni, kuidas koeraga õigesti harjutusi teha, et saaksite neid ka igapäevaselt looduses jätkata. Õpetlik ja vahva päev kogu perele, sest mängulusti vahele saab infotahvlitelt lugeda piirkonnale omaste taimede, lindude kui putukate kohta.

SUUSATA & KELGUTA KARUJÄRVE TERVISERAJAL

Karujärve terviserada ilmselt spordisõpradele pikka tutvustamist ei vaja. Siin on tegevust aastaringselt, olles sobilik nii rattasõiduks, jooksuks kui ka kepikõnniks. Kuniks lund ja külma veel piisavalt pole on mängimiseks avatud ka 24 korviga kettagolfipark. Talvel, ilmataadi lahkuse korral, saab sellest aga suusatajate meelispaik. Talverõõmude nautimiseks on siin lisaks suusaradadele (2 km, 3 km, 5 km, ja 10 km) avatud ka 110 meetri pikkune mägi kelgutamiseks, et keegi lumes hullamisest kõrvale ei peaks jääma. Pöidlad pihku, et sel talvel kena lumevaip maad kataks!

Keete Viira

Saaremaa

Salon+ vanemstilist/koolitaja

Saaremaa on olnud minu kodu sünnist saati. Isegi kui töö tõttu olen palju aastaid veetnud peamiselt Tallinnas või mujal maailmas reisides, süda on alati Saaremaal. Viimased 1,5 aastat on minu koduks taas armas Saaremaa. Põhiline töökoht on endiselt Tallinnas ja kõike ei õnnestu kodukontorist korraldada. Nii on eriti mugav hüpata lennukisse ja olla 2 tunniga Saaremaa kodust Tallinna kontoris või salongis ning jõuda peale tööasjade ajamist veel õhtuks kodusaarele. Minu jaoks on ajaline võit, autosõiduga võrreldes, 2 tundi. Kui igal nädalal Tallinnasse sõitu ei ole, siis naudin ka 4-tunnist autosõitu ja praamiromantikat.

Natali Hanni

Harjumaa

Eripedagoog, mänguterapeut

Avastasin sellel aastal, et Saaremaale saab väga mõnusalt ja kiirelt. Meil oli just lõppemas lastelaager, kui kolleeg teatas, et sõidab Kuressaarde ja on mitme tunni pärast kohal. Ütlesin, et lähen samasse kohta aga poole tunniga 🙂

Lendasingi mugavalt Kuressaarde ja sealt edasi seilasin Abrukale, Väikesaarte laulupeole. Nüüd soovitan teistelegi seda kiiret ja mugavat liiklemist. Tuleb välja, et paljud kardavad. Arvavad, et väikse lennukiga on lend sama hull kui pesumasina trumlis. Tegelikult oli minu jaokski üllatav, kui sujuv kõik oli. Ja imeilusad vaated kodumaale on boonuseks!

Maria Vahter

Kuressaare

Magistrant

Lennukit kasutan eelkõige seetõttu, et aeg on elus üks suurimaid väärtusi. Hommikune lennuaeg pakub mulle võimalust hommikul veeta aega perega ning alustada oma kooli- ja töösõitu tööpäeva alguses. Lennujaamas toimub lennule minek kiiresti ja sujuvalt ning poole tunniga oled juba kohal. Õhtune lennukiaeg võimaldab rahulikult koolitöö või koosoleku kella vaatamata lõpuni "olla" ja siis juba märkamatult lennukiga kodus tagasi olla.

Kui mõelda Saaremaale omase looduse peale, siis esimesena tuleb silme ette päikseline kadastik mere kaldal. Mõne 2021. aasta puuks valitud kadakast tehtud meene saab Saaremaa reisi meenutuseks kaasagi osta. Küll aga on meil siin veel palju huvitavat, mida mujal ei pruugi kohata. Saaremaal leidub lausa 80% kõigist Eestis leitud taimeliikidest.

Rohke orhideede ilu

Saaremaa looduses õitseb maist augustini lausa 36 erinevat käpalise liiki. Saaremaal on olemas isegi päris oma orhideeliik - Saaremaa sõrmkäpp, mille avastas 2003. aastal Saaremaa orhideeteadlane Tarmo Pikner. Orhideede liikide arv ja isendite rohkus suureneb idast läände. Seega on enamik käpalistest kasvamas just Saaremaa läänerannikul, kuhu on õiteilu võimalik kõigil soovijatel vaatama tulla. Miks mitte osa võtta ka Saaremaa orhideefestivalist, mis traditsioonilisest toimub juuni alguses. Sel aastal kannab 7. korda toimuv festival nime “Märka lille!”.

Pojengifestival

Eestis pojengid looduslikult ei kasva, kuid Saaremaa Puukool on vaevaks võtnud inimestele nende lillede õiteilu pakkuda. Ka Saaremaa Pojengide nime all tegutsev ettevõte kasvatab enam kui poolsadat erinevat sorti pojenge. Neid on võimalik potis soetada ja endale koduaeda istutada. Saaremaa Pojengifestival algab esimese õie puhkemisega ja lõppeb viimase närtsimisega. Kõrgaeg on juuni teine pool, kui õitseb kõige rohkem õisi.

Saaremaa robirohi

Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvavat Saaremaa robirohtu ei leia mitte kuskilt mujalt maailmast. Ta on üheaastane rohttaim, mille kõrgus varieerub 20 ja 50 cm vahel. Nagu teisedki robirohud on Saaremaa robirohi poolparasiit, mis tähendab, et ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel olevate haustorite abil kinnitub ta teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Alates 1958. aastast on taim looduskaitse all ja Eesti punases raamatus on ta haruldaste liikide kategoorias.

Harilik luuderohi

Mujal maailmas levinud luuderohu põhjapoolseimaks looduslikuks kasvukohaks on Lääne-Eesti saarte niiske ja varjuline sega- või lehtmets, kus ta ronib kuni kuue meetri kõrgusele puu otsa. Samuti roomab mööda maapinda. Meie kliima ei ole selle igihalja taime jaoks soodne ja seetõttu ta ka enamasti ei õitse ega kanna vilju. Kui siiski peaks kohtama tema mustasid marju, siis kindlasti ei tohi neid suhu pista, kuna luuderohi on mürgine. Vanarahvas kasutas seda luuhaiguste raviks, vannitades haiged kohti viljadest tehtud keedisega.

Keelemees Aaviku igivana tamm

Kuressaarest mõne kilomeetri kauguselt leiab Loode tammiku, kus asub ka 3km pikkune õpperada. Tammiku peamiseks vaatamisväärsuseks on selle vanimas põlvkonnas asuv keelemees Johannes Aavikule pühendatud tamm, mille vanuseks mõõdeti 2000. aastal 450-500 aastat. Loode tammik on kasvukohaks paljudele haruldastele taimeliikidele - näiteks kasvab seal 14 orhideeliiki. Tammik on alates 1955. aastat looduskaitse all.

Botaanik Lippmaa pärn

Abruka liigirikas laialeheline salumets on jäänuk meil 5000-7000 aastat tagasi valitsenud soojemast kliimaperioodist. Valitsevaks puuks on harilik pärn, kelle kõrval kasvavad saar, tamm, vaher ja jalakas. Looduskaitset on Abruka saarel teostatud alates 1937. aastast. Laiemas teadusmaailmas tegi oma uurimistöödega Abruka metsa kuulsaks botaanik Teodor Lippmaa, keda meenutab salumetsas omapärase võrakujuga Lippmaa pärn.

Omaette hoidmine ja eraldatus on viimasel aastal saanud maailmas märksõnadeks number üks. Aga Saaremaal on see kõik olnud populaarne juba aastakümneid ja -sadu. Just see ongi see, mille pärast Saaremaad armastatakse – rahu, vaikus ja omaette kulgemine.

Saartel liigub aeg ja elu omasoodu.

Mandrimaa ja kogu maailma sigin-sagin jääb Virtsu sadamakaile justkui maha. Eesti suurimal saarel on aega ja ruumi igaühele. Matkarajal jalutades saadavad sind enamasti ainult putukate sumin ja metsakohin. Kui kõige populaarsemad rannad kõrvale jätta, ei pea mereääres riietuskabiini otsimisega vaeva nägema. Sinu välkuvat ihu näeb supelkostüümi pugedes ainult ülelendav linnuparv. Ja kellele seda supelkostüümi üksikul rannal niiväga vaja ongi? Sügisõhtul kohvikus kuuma jooki juues on personali tihti rohkem, kui kohvikukülalisi. Selline see saare elu ongi.

Suur osa saare vaatamisväärsustest on kättesaadavad 24/7 – mine, millal tahad. Kaali kraater, Panga pank, Harilaiu matkarada ja tuletorn, Koigi rabamaastikud, kaunid rannad ja müstilised metsarajad – seda loetelu võiks jätkata pikalt. Kõiki neid kohti saad külastada täpselt siis, kui sulle sobib ja ilma teiste inimestega lähemalt kokku puutumata. Enda valitud seltskonnaga saad saarel ette võtta suisa põnevaid ekskursioone. Võta juhiseks ette mõni Puhka Eestis andmebaasis olevatest tuuridest või NaviCupi äppi avastamistväärt marsruutidest. Omal käel pereseiklus läbi Saaremaa, avastusretk või (M)ajarännak kaunis Kuressaares ja paljud teised tuurid ootavad. Hakka minema!

Kui iseenda (ja oma kaaskonna) seltskond muutub üksluiseks, saad ette võtta sotsialiseerumisprojekti, suundudes nautima Kuressaare inimestest sumisevaid suveõhtuid või mõnda meeldejäävat kultuurisündmust. Aga suure tõenäosusega igatsed peagi tagasi oma saarelise vaikuse ja idülli rüppe. Arvestades, et ühe ruutkilomeetri peal on Saare maakonnas 11 inimest, jagub piisavalt privaatsust ja ruumi igaühele.

Tihtilugu tunduvad saare inimesed veidi kinnised ja vagurad. Aga tegelikult pole see kaugeltki nii. Itallaste kombel musitama-kallistama nad tulijaid tõesti ei kipu, aga see on tänases päevas väärt harjumus. Kindlasti ei tähenda see, et kohalikud oleksid tulijate osas ükskõiksed. Küsijale juhatatakse kätte köikse paremad rannad ja suitsukala ostukohad. Aga parimad seenemetsad jätab saarlased siiski oma teada.

Saare politseinikud ja arstid on kenad inimesed.

Saaremaa on üks Eesti kõige turvalisem maakond. Politseinike juurde on saarekülalistel enamasti asja seoses kadunud esemete või dokumentidega. Liiklusintensiivsus on Saaremaal ja Muhus mandriga võrreldes madal. Liiklusõnnetusi tuleb siiski ette. Suurem osa neist jäävad õnneks pisikesteks kõksudeks suuremates parklates.

Kui peaksid külapeol tantsu vihtudes jala väänama või rammus saare söök sulle ootamatu kõhuhäda tekitab, siis muretsemiseks pole põhjust. Vajadusel saad tohti man’ minna. Kuressaare Haigla meedikud tulevad sulle ootamatute hädade korral appi. Ega’s peagi alati mingi mure olema. Saaremaale võid tervist turgutama tulla ka profülaktika mõttes. Siin teevad vastuvõtte mitmed Eesti tasemel füsioterapeudid, hambaarstid ja Saaremaa spaahotellide 400 erinevat hoolitsust ootavad kõik proovimist.

Nii turvaline, et selleks on eraldi märk.

Rikkaliku teenusevalikuga suurtel hotellidel on oma võlu, aga järjest enam nõutuks on viimastel aegadel muutunud pisikesed ja privaatsed puhkemajad. Võti on sellisesse kohta saabudes reeglina mati all ning läheduses pole ühtegi teist maja ega hingelist. Liialt ei tasuks kinni olla ka sõnas puhkeMAJA. Saaremaal võib majutus olla omaette elamus. Kas sina oled näiteks veetnud ööd mereäärses tuulikus, kõigi mugavustega onnis puu otsas või luksuslikus telgis, keset kadakaid? Saaremaal saab seda kõike!

Kuigi teiste inimestega distantsi hoidmine on saartel elu igapäevane osa, siis muutunud maailmas võtavad saarlased turvalisust väga tõsiselt. Selleks oleme me Saaremaal, Muhus ja Ruhnus kasutusele võtnud eraldi märgise – „Siin on turvaline“. Kõik ettevõtted, kelle aknal selline kleebis, kinnitavad, et jälgivad kõiki ettekirjutusi ja suhtuvad nii enda personali kui külaliste turvalisusesse äärmise tõsidusega. Nimekirja kõigist nendest vastutustundlikest ettevõtetest leiad SIIT.

Saaremaal on tõesti turvaline. Igas mõttes.

Saaremaa on teatavasti Eesti suurim saar. Lisaks kuulub Saare maakonda 47% Eesti meresaartest. Neid on siin hinnanguliselt lausa 710 ja maa kerkimise tulemusel tekib üha juurde. Kui palju Sina siinsetest saarekestest nimetada oskaksid? Ära muretse, meie ka kõiki ei tea ette lugeda, kuid siin on mõni huvitav jutuke paari Saaremaa saare või laiu kohta.

Abruka saar

Abruka loodust rikastab Läänemere maades ainulaadne salulehemets, mis on arvatavasti jäänuk soojematest kliimaperioodidest. Sarnaneb ta taimestiku poolest Lääne-Euroopa pöögimetsaga. Peamine liik selles metsas on pärn, sekka ka vahtraid, jalakaid ja saaresid. Kõrgemad puud on kuni 30 meetri kõrgused ja vanimate puude vanus 110-200 aastat. Abruka saar tervikuna kuulub ka Natura 2000 võrgustikku linnu- ja loodusalana ning sealne mets võeti 2007. aastal looduskaitse alla. www.abrukainfo.eu

Viirelaid

Viirelaiu endine nimi on Paternoster, mis tähendab ladina keeles Meie isa. Viirelaid ja selle ümbrus on väga kivine ning madal. Vanal ajal oli kombeks Virtsu poolsaare ja laiu vahelisse Viire kurku sisenedes lugeda Meie Isa palvet, kuna kardeti madalikule sõita. Lisaks on kuulduste kohaselt Viirelaiu peal aastasadu vana maagiline kivilabürint, kus jalutades kogusid tormivarju tulnud meremehed oma mõtteid ja said eluenergiat. www.viirelaid.ee

Nootamaa

Kaardi pealt näeb omamoodi huvitav välja Vilsandi rahvuspargis asuv Eesti kõige läänepoolsem saar - Nootamaa, mis meenutab oma kujult troopilist rõngassaart, keskel laguun. See asustamata, umbes 500 meetri laiune saar liigutab maa kerkimise tõttu Eesti läänepoolseimat punkti üha kaugemale läände. Loodimise andmeil tõuseb maa Eesti lääneosas 36 cm saja aasta jooksul. et.wikipedia.org/wiki/Nootamaa

Ruhnu

Ruhnu saarel asub Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn. Vana puutorni asemele püsti pandud kokkumonteeritav tuletorn on valmistatud Le Havre’s Prantsusmaal ja kuulduste järgi projekteeris selle Gustave Eiffel. Kindlad andmed selle kohta puuduvad, kuid kindlasti väärib see oma kriitilise silmaga üle vaatamist ja Pariisi Eiffeli torniga võrdlemist. visit.ruhnu.ee

Kesselaid

Eesti vanim ja kõrgeima loodusliku maismaapunktiga (põhjaosa dolomiitpank ulatub 15 meetrit üle merepinna) Kesselaid on aga pikalt asustatud olnud. Seal on asunud Virtsu mõisa mõisniku Jacob Friedrich von Helwigi karjamõis, millest nüüd on alles vaid varemed. Saart on läbinud talitee Muhust mandrile ja seal on asunud vallakohus. Maailmasõdade vahel taheti Kesselaiule teha 100-kohaline sunnitöölaager. et.wikipedia.org/wiki/Kesselaid

Allirahu

Vanarahvas peab paljude maalapikeste tekkimist meie vägilaste kätetööks ja nii on nende tekkega seotud ka näiteks Suur Tõll ja Piret. Näiteks on legendi kohaselt Vanapagana poolt kokku kuhjatud ainulaadne saareke on Allirahu, mis on hõbekajakate pesapaik. Laid on väiksem kui hektar ja koosneb peamiselt suurtest tumehallidest hiidrahnudest, mille otsa on meri rahutanud natuke liiva ja kruusa. Ometi on sinna kanda kinnitanud 13 taimeliiki. Esmapilgul ei tundu sellises saares midagi erilist olevat, kuid tegelikult sellist teist meie rannavetes ei leidu.

Saare maakonna väikesaarte, nende vaatamisväärsuste ja transpordiühenduste kohta saad lugega meie väikesaarte alalehelt. Saaremaa väikesaared ja laiud ootavad avastamist!

Kaanefoto: Reigo Jõe

Erinevad sauna liigid pakuvad eriilmelisi elamusi. Olenemata sauna tüübist on eesmärk neil üks - pakkuda ihule ja hingele lõõgastust. Saunaskäik on rituaal, milleks tuleb aega varuda. Õige kombestiku kohaselt saunaskäik on tore elamus, mida igaüks peaks proovima. Peale saunaskäiku tekib mõnus rammestus, mis ei ole võrreldav ühegi teise kogemusega.

Lisaks klassikalisele soome saunale on Saaremaal au sees suitsusaunad. Suitsusauna eripära on korstna puudumine. Sauna köetakse 4-5 tundi ja see on kasutuskõlblik alles siis, kui söed on ahjus tuhaks põlenud ja suits ruumist välja lastud. Reeglina madala ja hämara ruumi muudavad salapärasemaks mustad seinad, kuhu on aastasadade vältel talletunud nõgi, mis on tekkinud sauna kütmisel. Saare suitsusaunale on iseloomulik paekivist müür kerise taga ja kahe ruumi vahel, mis on tähtis tuleohutuse seisukohast. Mitmed tänapäeva suitsusaunad on ehitatud uuena üles jälgides vana aja toimimise põhimõtteid. Alljärgnevalt toome välja mõned huvitavad saunad, mida Saaremaal proovida saab.

Traditsioonilised saare suitsusaunad

Laugu turismitalu suitsusauna kahe ruumiga sauna kütmine võtab aega kuus tundi ja seejärel tuleb teda veel tund aega tuulutada. Tulemuseks on saun, mis puhastab inimese nii seest kui ka väljast. Laugu turismitalus on lisaks suitsusaunale ka 1930’ndatel ehitatud ja hiljuti renoveeritud palksaun ja ehedalt saaremaine talumaja saun.

Hiievälja saunakompleks koosneb traditsioonilisest 2015. aastal valminud suitsusaunast, mida köetakse terve päeva vaid lehtpuudega ja tuulutatakse enne saunatamist põhjalikult. Leilikuuma jagub 5-6 tunniks. Lisaks on võimalus kasutada leilisauna ning kümblustünni. Pärast kuuma leili võtmist saab hüpata tiiki või talvel jääauku. Elamus, millest ei taha ilma jääda!

Loode talul on üks tõeliselt autentne suitsusaun Saaremaa moodi. Originaalis on see ehitatud 1890. aastal ning kogu leiliruumi osa on 1994. aastal taastatud vanadest rehetoa palkidest. Pesemisvõimalus saunas puudub, kuid selleks pole ka erilist vajadust, sest kui end hoolega kase- või kadakavihaga nüpeldada ja lihtsalt veega üle loputada, siis sellest täiesti piisab. Soovi korral võib end karastada külmaveetünnis.

Looduskaunil rannaniidul asuv Kadakasuitsu B&B pakub nii majutust kui ka sauna kasutamist. Nimi Kadakasuitsu ise viitab juba selgeks suitsusele elamusele. Vana suitsusauna on nad endale toonud Võrumaalt. Uue südame - ahju - tegid saunale Laimjala mehed. Seega, kui on soov saada suitsusauna kogemus just vanas saunas, siis Kadakasuitsu ootab Sind. Leili vahel saab teha lõket, grillida ja nautida looduse vaikust.

Kui soovid traditsioonilist saunaelamust, siis võite hüpata sajandite vanuse Pilguse mõisa suitsusauna, mis on eelmisel suvel hoolikalt taastatud. Oma uue katuse, istekohtade, akende ja väliterassiga on see kaunilt värskendatud, kuid selles on endiselt tunda mineviku hõngu. Kui soovid saada kaasaegsemat saunaelamust, siis miks mitte uudistada kuulsat Iglu sauna, mis on nüüdseks ka paljude Hollywoodi kuulsuste tagahoovis ja Pilguse allika kaldaveerel.

Mis on vana saare saun?

Üks vähem tuntum saunatüüp on Vana Saare saun. Kahjuks ei ole neid enam palju säilinud, kuid üks Vana Saare saun on Anni Turismitalus. Vanas Saare saunas on koos kõik mis on ühe tõelise sauna juures head - ei ole pidevalt kõrget temperatuuri ja kuumus tuleb vaid leili visates. Selle reguleerimine on juba igaühe enda kätes ja oskustes. Kogemuselt see võrdväärne suitsusaunaga. Suitsu lõhna saunas nii tugevalt ei ole, sest kütmine käib siiski läbi korstna.

Meitel on kena, ka talviti.