Tolm suuskadelt, uiskudelt ja kelkudelt on maha pühitud. Lapsed on saanud küngastel liugu lasta, sportlased murdmaasuusatada. Sellele talvele omaselt on populaarne end ka jääaugus karastada, kuid mida me talvel Saaremaal veel teha soovitame?
Lohesurf lume peal
Suvel on lohesurfamine populaarne tegevus, millega mõnus päev merel veeta, kuid tuule saab lohele alla võtta ka talvel ja surfata hoopis lume peal. Asjatundjad ütlevad, et algajale on just lihtsam alustada talvel, sest lohe ei pea kasutama jõudu surfaja vee peal hoidmiseks ja saab tegeleda vaid edasiliikumisega.
Talvise ja suvise lohesurfi tunnetus on täiesti erinev ning tegu on tehniliselt erinevate aladega. Kindlasti on mõlemad väärt järele proovimist! Varustuse osas on talvel vaja soojemalt riietuda ja kasutada kas tavalist mäelauda või spetsiaalset lohesurfi lumelauda. Talvise surfamise asukohaks sobib lumine põld, aas või see sama suvine meri, millele jääkate peale on külmunud. Maa peal surfamisel, tuleb vaid arvestada heitlike tuuleoludega.
Ratsamatk talvevõlumaal
Kas pole mitte muinasjutuline mõte ratsutada läbi talvise looduse? Saaremaal on ka talvel mitmeid ratsatalusid, kes sellist elamust pakuvad. Kui ise ratsutama ei kipu, siis on võimalik minna reematkale - mõnusalt ree sees teki all istudes. Emotsioon talvisest Saaremaa loodusest on garanteeritud igal juhul. Loomingulisest liikumisest ei tule ratsatalude pererahval puudu. Näiteks Kõruse külas on Reinu ratsatalu ja Minni Hobutegevus hobuste taha rakendanud nii suusatajaid kui ka kelgutajaid. Seal juba teatakse, kuidas tunda rõõmu Saaremaa talvest.
Talviseid elamusi külalistele pakuvad Saaremaal mitmed ratsatalud.
Püüa jää alt kala
Kalapüük on saartele omane tegevus. Ükskõik kuhu suunda minna - üsna varsti tuleb meri ikkagi vastu. Talvel on kalapüük selle võrra mugavam, et paadi võib kaldale jätta. Natukene maad jalutada, auk jäässe puurida, õng sisse sulpsata ja võibki nautida looduse rahu. Loomulikult tuleb end väga soojalt riidesse panna, sest ootamist võib olla omajagu. Tõsisemad rannakalurid ainult õngega püütud saagi peale lootma jääda ei saa. Saagi püüdmiseks on neil jää all mõrrad, millest saab päris korralikku saaki. Kalad veetakse talvel kaldale paadi asemel kelkudega.
Tutvu jääpurjetamisega
Hoopis ekstreemne on jäätunud veekogu peal enam kui 100 km/h vuhiseda. Just sellise hoo saavad hea tuule puhul sisse jääpurjetajad. Saaremaal on selle spordiala maailma kiireimad harrastajad - maailmameistritiitel on siia tulnud mitmel korral. Spordiala harrastatakse kolmes eri klassis: Ice-Optimist, DN ning Monotüüp-XV. Viimane neist on kahemehe jääpurjekas. Tihtipeale valmistavad sportlased kelke ja uiske ise, sest nende sagedane soetamine on kulukas. Kui tekkis huvi rohkem teada saada või jääpurjetamist proovida, siis Saaremaa Merispordi Selts tutvustab seda spordiala huvilistele hea meelega. Hea talveilma korral viib ehk jäälegi.
Tekst: Eva-Maria Vaher
Kaanefoto: Jaak Nirgi
