Saare maakonna turismiasjalised on aasta alguses teinud usinasti tööd eelseisva turismihooaja nimel ning viimastel nädalatel on osaletud neljal erineval turismimessil Eestis ja lähiriikides. Ikka selleks, et potentsiaalsed külalised leiaksid tee saartele. Tajudes messikülaliste entusiasmi ja vaadates eelmise aasta külastajanumbreid on olukord paljulubav.

Eestlasi rohkem kui kunagi varem

Eelmine aasta ööbis Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 125 752 eestlast, mis on rohkem, kui kunagi varem. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv 8% ja koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes on see suisa 15% rohkem. Saare maakonnas ööbivate välismaalaste arv on aastatagusega võrreldes küll korralikult tõusnud (+151%) aga paraku jääme kriisieelsele tasemele siiski veel 37% alla. Väliskülaliste esikolmiku moodustasid mullu lätlased (13233 inimest), soomlased (11596 inimest) ja leedulased (4718 inimest). Lätlaste arv hakkab tasapisi jõudma kriisieelsele tasemele, jäädes 2019 näitajatele veel 7% alla. Teistel naabritel on koroonaeelse tasemeni veidi pikem maa minna – leedukaid ööbis 20% ja soomlasi 36% vähem. Kohalike turismiettevõtjate sõnul oli mullu taas näha ka veidi rohkem sakslasi, aga ööbis neid maakonnas siiski 70% vähem, kui enne pandeemiat. Tõenäoliselt ei ole sakslaste arvu hüppelist tõusu oodata ka järgmisel aastal, sest mullu sügisel Saksamaa reisikorraldajatega toimunud kohtumistel jäid kõlama pigem ettevaatlikud hoiakud seoses lähiaastate Baltikumi reisiprognoosidega. Samas analoogsed kohtumised Soome reisikorraldajatega süstivad optimismi, et põhjanaabrid hakkavad järjest enam taas Eestit avastama.

Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku

Kokku ööbis 2022 aastal Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 166 551 külalist, mis on 26% rohkem kui aasta varem ning 4% vähem, kui senisel rekordaastal (2019). Hea meel on tõdeda, et kõik näitajad on siiski kasvu trendis, mis lubavad ennustada helgemat homset. Kiigates naabrite poole on tulemusi nii- ja naasugused. Eestis tervikuna on pandeemiaeelsetest numbritest puudu veel 14%. Kui Saaremaa vastav näitaja on -4% ja Pärnumaal -3%, siis Hiiumaa on kriisieelse taseme ületanud 23% võrra (tänu suurele siseturistide arvu kasvule).

Praam või lennuk?

Praami üleveo statistikat vaadates selgus, et reisijate arv on kasvanud 6%. Näitajaid kuude lõikes lahti lüües on näha, et kasv on tulnud ennekõike aasta esimesest poolest, kui üleveetud reisijate arvud kasvasid iga kuu 10-40%. Suvest alates kasv aeglustus märgatavalt jäädes vaid mõne protsendi piirimaile, või näidates suisa langust (juuli -2%, detsember -2,5%). Tõenäoliselt on kevadisel praamipileti hinnatõusul siin oma roll, mida võimendab üldine elutaseme kallidus, mõjutab inimeste reisiotsuseid. Ometi ei tundu see jälge jätvat lennureisijate arvule, sest erinevalt praamiga reisijatest on lennureisijate arv olnud läbi 2022 aasta stabiilselt tõusev kõikide kuud lõikes. Lennuki kasuks otsustavad kindlasti enam tööasjus reisijad, keda hinnad mõjutavad ehk vähem kui puhkusereisijat. Kokku lendas see aasta 32% rohkem inimesi, kui mullu.

Praamipileti hinnatõusu pidurdavat mõju on maininud nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril. Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvemaks. Kulude hüppeline kasv muudab turismiettevõtjad murelikuks. Kui igapäevase majandamisega saadakse hakkama, siis investeeringuteks paraku ressursse ei jagu.

Keerulistest oludest hoolimata on väljavaated siiski lootusrikkad. Külastajate arvud liiguvad õiges suunas, huvi Saaremaa vastu on turismimessidel olnud suur ja lähiriikide reisikorraldajad kinnitavad samuti klientide huvi Saaremaa vastu.

Jooksvalt saad turismisektori numbritel ja suundadel silma peal hoida Puhka Eestis interaktiivselt turismistatistika leheküljelt.

Projekt “Roheliste saarte mainekujunduse, ettevõtluse toetamine ümberkujundatud piirkonnaajakirjaga Mo Saared"

Meede: 1 Ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ja ühistegevus

Projekti eesmärgid: Saarte omavahelises koostöös töötatakse välja uus ajakirja kontseptsioon ning ajakiri Mo Saaremaa kujundatakse ümber vormilt ning sisuliselt piirkonnaajakirjaks. Jäädeks kindlaks olemasolevale visuaalsele keele, kvaliteedile ning esteetikale. Ajakiri tõstab piirkonna tuntust ning kinnistab roheliste saarte mainet. Ajakirja fookus on nii sisuliselt kui ka vormiliselt kestlikel lahendustel:

- piirkonna ajakiri on efektiivsem selmet iga saar teeks oma trükise;

- ajakirja trükkimise lahendused on võimalikult väikese jalajäljega;

- ettevõtjaid, keda tõstetakse esile järgivad kestlikke põhimõtteid, lisaks kajastatakse tegevusi, mis annavad edasi saarelist identiteeti ning isikupära;

- tuuakse välja soovituslikud käitumisviisid meie (loodus)keskkonnas, mis põhinevad jätkusuutliku turismi praktikatel.

- ajakiri on kakskeelne (EST ja ENG).

Projekti tegevused:

Uue piirkonnaajakirja (Mo Saared) kontseptsiooni välja töötamine ja ajakirja miniversioonide täpse sisu ja struktuuri mõtestamine;

miniversioonide koostamine (FIN, DEU ja RU);

Ajakirjade ning miniversioonide distributsioon. Ajakirja PDF versioon; veebiversioon

Projekti kogumaksumus: 31 917,85 €

Toetuse summa: 11 360.00€

Projekti kestvus: 2021. detsember -2023. aprill
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Projekt “Viikingiaasta 2021 projekti läbiviimine Saare maakonna kui sihtkoha turundamiseks"

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärgiks on tutvustada Saare maakonna ajaloolist viikingite pärandkultuuri ning sellega seotud tooteid ja teenuseid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, et anda kogu maakonna viikingiajaloole suuremat kõlapinda ja tähelepanu. See omakorda suurendab maakonna tuntust viikingisaar(t)ena ning annab eeldused maakonna majanduse ja ettevõtluse kasvuks turismisektori elavdamise kaudu. Projekti eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu turundustegevused vastavalt turundusplaanile

Projekti kogumaksumus: 40 000€

Toetuse summa: 30 000€

Projekti kestvus: 18.06.2021- 31.05.2022

Projekt “Viikingiaasta 2021"

Projekti eesmärgid: Projekti peamine eesmärk on Saare maakonna ajaloolise viikingitega seotud kultuuripärandi tutvustamine, maakonna ühise identiteedi tugevdamine ning viikingileidude olulisuse teadvustamine nii kodumaal kui lähiriikides 2021 aastal.

Projekti kogumaksumus: 16 560€

Toetuse summa: 13 956,76€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

Projekt “Viikingiaasta 2021"

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna merendus- ja kalandusturismi info koondamine ja populariseerimine erinevate tegevustega viikingiaasta sündmuste raames 2021 aastal.

Projekti kogumaksumus: 16 420€

Toetuse summa: 14 778€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

Milleks üldse pressireisid?

Reisisihtkohal, nagu Saaremaa, on mitmeid mooduseid enda “pildil hoidmiseks” - turismimessid, reklaamikampaaniad, sotsiaalmeedia. Aga kõige paremini töötab see, kui sa mitte ei räägi inimestele, kui tore on Saaremaa, vaid tood nad saarele, et nad saaksid seda ise kogeda. Selliseid pressi- ja FAM reise (inglise keeles familiarization trip) on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud mitmeid.  

Ajakirjanikke on Saaremaal käinud erinevatest riikidest. Osad neist reisidest on toimunud koostöös EASiga, teised otse Visit Saaremaa kaudu. Saksa toidukriitik Hamburger Abendblatt'ist käis tutvumas saare erinevate maitsetega, mille osas tal ainult kiidusõnu jagus. Saksamaa tunnustatud loodusfotograaf Marcel Lesch valis enda külaskäiguks sügise, et jäädvustada imelist värvide mängu looduses. Reisi tulemusel avaldati imeilusad pildid nii Kaali kraatrist, Sääre tuletornist kui Kuressaare lossist.  

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Suurbritannia ajalehe The I ajakirjanik käis Saaremaal samuti sügisel ja oli meeldivalt üllatunud nii Saaremaa toodetest/käsitööst, söögist ja siinsete spaade rohkusest ja hinnatasemest. Suvelõpu Saaremaa meeldis väga ka Soome Iltalehti ja Seura ajakirjanikele, kes leidsid, et Kuressaare on väga tore väike kuurortlinn, kus kõik on jalutamise kaugusel (spaa, väga head restoranid, kontserdid, loodus). Saaremaa lummas ka Eestis elavata Taani vabakutselist blogijat Henrik Jeppeseni, kes käis siin juunis. Ta soovis, et tal oleks olnud vähemalt nädal, et saart omas tempos avastada ning nautida.  

Läti ja Leedu ajakirjanikke on sel aastal Saaremaal käinud suisa mitme reisiga. Varasügisese Saaremaaga tutvusid kolme päeva jooksul Leedu Delfi ajakirjanik ning Lätist Air Balticu peatoimetaja, Auseklis’e ajakirjanik ja portaali Baltic Travel News esindaja. Reisi üheks lemmik punktiks kujunes Sõrve sääre tipp ning tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks Saaremaa Toidufestivali õunakohvikutepäev. Teise reisiga käisid talve võlusid ja jõuluootust Saaremaal nautimas Läti meediaväljaannete Open City ja Today esindajad ning mitmete Läti populaarsete sotsiaalmeediagruppide toimetajad. Läti ja Leedu pressireise on võimalik meil võõrustada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) abil.  

Koostöös EASiga käisid Saaremaad avastamas ka mitmed Eesti sotsiaalmeedia sisuloojad. Jagasime meid väisavate sisuloojate külastused temaatiliselt kolmeks – paarike, perereis ja sõpruskond ja lõime neile vastava kava. Juulis tutvus Priidu Saart island hoppingu võimalustega külastades ühe reisiga nii Muhut-Saaremaad kui ka Hiiumaad. Augustis käis perepuhkusel sotsiaalmeedias tuntud Estonianna, kelle siinne puhkus oli kantud teema-aastale kohaselt viikingite elamustest. Septembris külastas Kuressaaret Alina Birjuk, kes tulid nautima sügist nädalavahetust lennukiga. Jäime igati taolise koostöövormiga rahule ning loodame seda tulevikus korrata.  

Saaremaa võlu teleekraanil

Lisaks kirjutavale meediale on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud ka televisiooni võttemeeskondi. Suvel filmisid reisisaate saarel ülesse Poola avalikõigusliku TV meeskond (TVP Kraków, TVP3 ja TVP Polonia) ja sügisel käisid Saaremaal saadet ülesse võtmas Läti RigaTV24 esindajad. Eesti telekanalitest on meie tegemisi kajastanud käesoleval aastal Kanal 2 saadetega Õhtu, mis läks eetrisse Lõmala sadamast ning Elamusi täis Eesti, mõlemas keskenduti viikingite temaatikale ning „Viikingid enne viikingeid“ näitusele Saaremaa muuseumis. TV3-s kajastati samuti meid kahes telesaates Naudime elu, kus fookuses oli samuti viikingiaasta ning lisaks saare maitsed. Asva Viikingikülas toimusid Duubel võtted, kus samuti tõime välja erinevad Saaremaa elamused.  

Suve jooksul käisid Saaremaal ka mitme välismaise reisikorraldaja esindajad. See on turismimaailmas tavaline praktika, et reisikorraldajad käivad oma silmaga sihtkohti üle vaatamas, et oma vahetuid kogemusi enda klientidega jagada. Suve jooksul võõrustasime Läti, Leedu ja Hollandi reisikorraldajaid, kelle kõigi reisipakettide valikus juba on või loodetavasti saab olema ka Saaremaa. Kõik Saaremaal käinud reisikorraldajad lahkusid siit täis entusiasmi ning eriti suure ja positiivse üllatuse valmistasid jalgrattatuur Kuressaares, Pilguse mõis ja ette planeerimata “õunaraksus käimine” reisisaatja Kuressaares elava ämma õues. 

Mitmed kajastused Saaremaa kohta on juba ilmunud ja osad ilmumas lähikuudel.

Päise foto: Marcel Lesch

EASi sihtfinantseering www.visitestonia.com lehe andmehaldusteenuse osutamisele

Kestus: 01.01.2021–31.12.2021

Kogumaksumus: 38 000 eurot

Toetus: 38 000 eurot

Omaosalus: 0 eurot

Kokkuvõte: EAS sihtfinantseerib turismiinfo kogumise, korrastamise, sisestamise ja info uuendamisega seotud tegevusi www.visitestonia.com andmebaasis ning piirkonna ettevõtjate nõustamist oma turismitoodete ja -teenuste nähtavuse tõstmisel digikanalites.

TOP10 PÕHJUST

SAAREMAALE LENDAMISEKS

Kui oled 30-40 minutilise lennu järel maandunud Kuressaare Lennujaamas, siis on erinevad võimalused Saaremaa avastamiseks sinu ees valla. Tule üheks päevaks, üheks ööks, nädalavahetuseks või pikemaks. Siin on mõned ideed, kuhu minna ja mida teha, et saarel viibitud aeg oleks mitmekülgne.

LOE LISAKS

MIKS SA LENDAD?

9 LENDAJA LOOD

Tänapäeva üks väärtuslikumaid "valuutasid" on aeg. Seda on meil kõigil täpselt ühe palju ja reeglina alati liiga vähe. Enamasti ongi lendamise peamiseks põhjuseks ajavõit.

Kes lendab sugulaste ja tuttavate juurde, kes pealinna töö asju ajama, kes Tartusse kooli, kes lihtsalt lendamise pärast. Toome sinuni 9 inimese lood, miks nad eelistavad saarele või saarelt ära just lennata.

LOE LISAKS

400 HOOLITSUST, 30 SAUNA, 10 BASSEINI

LÕÕGASTAV SPAAPUHKUS OOTAB

Saaremaal on kaheksa omanäolist spaahotelli. Mudavannidele on nüüdseks lisandunud sadu erinevaid lõõgastavaid hoolitsusi – keha trimmivad massaažid, kadakahoolitsused, hellitavad mähised jne. Keha ja vaimu kosutavad suurepäraselt ka Saaremaa spaahotellide kümned erinevad saunad ja basseinid.

LOE LISAKS

SAAREMAA MAITSED

9 EESTI PARIMAT RESTORANI

Saaremaa söögikohad on läbi aegade olnud tuntud oma suitsukala, koduõlle ja tumeda leiva poolest. Kõiki neid hõrgutisi saab siin nautida tänapäevalgi, aga lisaks sellele pakub Saaremaa ka palju muid maitseid. „The White Guide Baltic-Estonia“ reastab Eesti parimad söögikohad, millest  üheksa parimat asuvad sel aastal Saaremaal või Muhus.

LOE LISAKS