Visit Saaremaa kampaaniad 2022

2022. aastal oli Visit Saaremaa turundustegevustes läbiv teema -  Kohalik on sihtkoht. Miks?

Meite külastajad hindavad Saare maakonnas kõige enam, külastajauuring 2019 järgi: loodus, KOHALIKUD, rahu & vaikus.

Ilusa looduse & rahu ning vaikusega saavad ehk kelkida teisedki. Aga vaada saarlased, kellel muhe olek, suhtumine – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - on ainult meil. Kohalikel on vaikne, ent vankumatu uhkus. Selg sirgu ja pea püsti, justkui oleks nähtamatu tanu või kaabu kogu aeg neil kanda. Vaada nii uhke ollakse oma kultuuri ja pärimuse üle, mis kirju kut rahvariie. Ja kes siis saare huumori vastu saaks! Sestap tahame kohalikke hoida kut silmatera.

Kohalike olemus, keel-meel ja tegevus pakub külastajale paremat mõistmist sihtkohast. Mida personaalne ning emotsionaalsem elamus, seda suurem kohakiindumus. Üha rohkem külastajaid ei identifitseeri end turistina, vaid nad otsivad seda kuulumist ning päris tunnet, tõelist ja ehedat, mis teeb valitud sihtkoha ainulaadseks. Seega näeme, et külastajale pakutav elamus peab tekitama neis n-ö ajutise kohaliku kogemuse.

 

 

MEITE MEELESPEA KAMPAANIATE ELLU VIIMISEL:

  • kampaania näoks on päris & kohalikud inimesed (võivad ka juurtelt või meeleliselt saarelised olla). See on meie kindel põhimõte;
  • keel loeb! Kasutame kampaania sõnumites uhkelt saare murret;
  • trendikas on hästi meeles hoitud traditsioon. Esiteks ammutame inspiratsiooni enda pärandist ning mõtestada neid ehk tänapäevases võtmes. Teiseks taaskasutame julgelt juba olemasolevat loodud materjali.

“Lusti ikka saarlase viiti!” 

mai-september 2022

Fotolavastustel  kujutatud erinevaid Saare maakonnas aset leidvaid sündmusi. Piltide keskmes on erinevad fiktiivsed tegelased (7), sümbolites & elementides on vihjed üritustele. Läbivaks niidiks saarelisuse rõhutamiseks fotolavastustel on rahvariide üksikud elemendid. Idee on kõnetada nii külalist kui ka kohalikku. Kui esimese puhul rõhutame, et, kui nendel üritustel pole käinud, siis pole õiget saare elu näinud, siis kohalike puhul  koputame saarlase uhkusele, et mis saarlane sa oled, kui selles pidus ei käi.

Sihtgrupp: saarlased + Saaremaa külalised

Kanalid: Sotsiaalmeedia / digiekraanid Kuressaare kesklinnas / uudiskirjad B2B ja blogipostitused

Tulemus: Online: 463 631 näitamist, 5515 lingil klikki, eelarve 1050€

Kogu eelarve: 2500€

“Mo saar oo So saar” 

 10. - 26. juuni 2022

Fotolavastuste keskmes olid kohalik külalisega saarel aega veetmas. Rõhk külalislahkusel ning nn ajutise-kohaliku kogemuse tekitamisel. Kampaania maandumislehele sai kokku koondatud info elamusi pakkuvate pereettevõtete, kodukohvikute ja päris saarlaste reisisoovitustega. www.visitsaaremaa.ee/selle-sui-puhka-koos-saarlastega

Sihtgrupp: Harjumaa + Virtsu, 30-60+, mehed+naised

Kanalid: sotsiaalmeedia/ maandumisleht /digiekraanid Tallinna kesklinnas/uudiskiri

Tulemused: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 485 437 korda, 100 133 inimesele, lingi klikke 2559

Eelarve: 3519.60€

“Vötame mönuga...”

7.-18. november

Kontseptsioon: koostöös Putkaga,  kutsusime üles vötma Saaremaad mönuga, rõhk Kuressaarel ja spaapuhkusel, https://visitsaaremaa.ee/vota-monuga/

Sihtgrupp: Sotsiaalmeedia kampaania oli segmenteeritud meeste ja naiste vahel, Harjumaa ja Tallinna ning muu Eesti vahel, mille puhul välistati Saaremaa piirkond ehk et saarlasteni antud sotsiaalmeedia reklaam ei jõudnud. 

Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2C

Tulemus: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 79 792 inimesele (reach), 313 583 korda (impressions), lingi klikke 2641.

Kogu eelarve: 2800€

Puhka jalga meite saartel! & Killuke saari Sinu kingikotti

Kampaania periood: detsember 2022

Kontseptsioon: taaskasutus (sõnumid ja visuaalid aastast 2021)

I osa rahvariides neiu ja viiking saarel jalga puhkamas kutsudes Sind ühinema.

II osa jõuludeks saarelised kingitused, viis maanudumislehele https://visitsaaremaa.ee/kohalik-kingitus/

 

Sihtgrupp: 30-65, Harjumaa elanikud + Virtsust Saaremaale suundujad; killuke saari kingikotti ka Saaremaa +Virtsu

Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2B

Tulemus
Online: 337 960 näitamist, 2496 lingil klikki

Kogu eelarve: 1000€

 

Saarenmaa ja Hiidenmaa, saaret jossa kesät ovat kuin lapsuuden muistoista. Jossa odottaa huoleton loma

16.05-22.05.2022 

 

Sihtrühm: Helsingi + Uusimaa, 35-60, mehed+naised

Tulemus: Kokku kampaania perioodil FB reklaamide näidatud 120 768, lingi klikke 1735

Eelarve: 1000€

Saare maakonna turismiasjalised on aasta alguses teinud usinasti tööd eelseisva turismihooaja nimel ning viimastel nädalatel on osaletud neljal erineval turismimessil Eestis ja lähiriikides. Ikka selleks, et potentsiaalsed külalised leiaksid tee saartele. Tajudes messikülaliste entusiasmi ja vaadates eelmise aasta külastajanumbreid on olukord paljulubav.

 

Eestlasi rohkem kui kunagi varem

Eelmine aasta ööbis Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 125 752 eestlast, mis on rohkem, kui kunagi varem. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv 8% ja koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes on see suisa 15% rohkem. Saare maakonnas ööbivate välismaalaste arv on aastatagusega võrreldes küll korralikult tõusnud (+151%) aga paraku jääme kriisieelsele tasemele siiski veel 37% alla. Väliskülaliste esikolmiku moodustasid mullu lätlased (13233 inimest), soomlased (11596 inimest) ja leedulased (4718 inimest). Lätlaste arv hakkab tasapisi jõudma kriisieelsele tasemele, jäädes 2019 näitajatele veel 7% alla. Teistel naabritel on koroonaeelse tasemeni veidi pikem maa minna – leedukaid ööbis 20% ja soomlasi 36% vähem. Kohalike turismiettevõtjate sõnul oli mullu taas näha ka veidi rohkem sakslasi, aga ööbis neid maakonnas siiski 70% vähem, kui enne pandeemiat. Tõenäoliselt ei ole sakslaste arvu hüppelist tõusu oodata ka järgmisel aastal, sest mullu sügisel Saksamaa reisikorraldajatega toimunud kohtumistel jäid kõlama pigem ettevaatlikud hoiakud seoses lähiaastate Baltikumi reisiprognoosidega. Samas analoogsed kohtumised Soome reisikorraldajatega süstivad optimismi, et põhjanaabrid hakkavad järjest enam taas Eestit avastama.

Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku

Kokku ööbis 2022 aastal Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 166 551 külalist, mis on 26% rohkem kui aasta varem ning 4% vähem, kui senisel rekordaastal (2019). Hea meel on tõdeda, et kõik näitajad on siiski kasvu trendis, mis lubavad ennustada helgemat homset. Kiigates naabrite poole on tulemusi nii- ja naasugused. Eestis tervikuna on pandeemiaeelsetest numbritest puudu veel 14%. Kui Saaremaa vastav näitaja on -4% ja Pärnumaal -3%, siis Hiiumaa on kriisieelse taseme ületanud 23% võrra (tänu suurele siseturistide arvu kasvule).

 

Praam või lennuk?

Praami üleveo statistikat vaadates selgus, et reisijate arv on kasvanud 6%. Näitajaid kuude lõikes lahti lüües on näha, et kasv on tulnud ennekõike aasta esimesest poolest, kui üleveetud reisijate arvud kasvasid iga kuu 10-40%. Suvest alates kasv aeglustus märgatavalt jäädes vaid mõne protsendi piirimaile, või näidates suisa langust (juuli -2%, detsember -2,5%). Tõenäoliselt on kevadisel praamipileti hinnatõusul siin oma roll, mida võimendab üldine elutaseme kallidus, mõjutab inimeste reisiotsuseid. Ometi ei tundu see jälge jätvat lennureisijate arvule, sest erinevalt praamiga reisijatest on lennureisijate arv olnud läbi 2022 aasta stabiilselt tõusev kõikide kuud lõikes. Lennuki kasuks otsustavad kindlasti enam tööasjus reisijad, keda hinnad mõjutavad ehk vähem kui puhkusereisijat. Kokku lendas see aasta 32% rohkem inimesi, kui mullu.

Praamipileti hinnatõusu pidurdavat mõju on maininud nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril. Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvemaks. Kulude hüppeline kasv muudab turismiettevõtjad murelikuks. Kui igapäevase majandamisega saadakse hakkama, siis investeeringuteks paraku ressursse ei jagu.

 

Keerulistest oludest hoolimata on väljavaated siiski lootusrikkad. Külastajate arvud liiguvad õiges suunas, huvi Saaremaa vastu on turismimessidel olnud suur ja lähiriikide reisikorraldajad kinnitavad samuti klientide huvi Saaremaa vastu.

 

Jooksvalt saad turismisektori numbritel ja suundadel silma peal hoida Puhka Eestis interaktiivselt turismistatistika leheküljelt.

Allikas: Statistikaamet
Arensburgi hõrk jõulumenüü

ARENBSURG RESTORAN

 

 

EELMÄNG

Veisemaksapasteet, karask, ahjuõunamoos, sibulamarmelaad  9.-

Kõrvitsa-apelsini kreemsupp, krõbe sepik, ürdivaht ( V)  7,5.-

 

PEATEEMA

Ürdikoorikuga metsseafilee, kaalika-porgandikreem, rooskapsas, rosmariinikaste  21.-

Röstpähkli pärlkruboto, kaalika-porgandikreem, marineeritud peet (V)  10.-

 

LÕPPAKORD

Glögi pipramisù  7.-

 

www.arensburg.ee

Asa spa hõrk jõulumenüü

ASA SPA RESTORAN SABBA

3-käiguline menüü 25€ inimesele

 

PEEDI CARPACCIO

parmesan, rukola, kapparid, tuunikalakaste

 

PARDI CONFIT

bataadipüree, hautatud punane kapsas, veinikaste

 

SOE ŠOKOLAADIKOOK

Vana Tallinna jäätis, piparkook, vaarikakaste

 

www.asaspa.ee

Castello resto hõrk jõulumenüü ootab

CASTELLO RESTO

3-käiguline menüü 37€ inimesele

 

SOOLAFORELL SUITSUTATUD TILLIMOUSSEGA
(marineeritud kurk, tillikaste, peedimajonees, pistaatsia, siiamari, vutimuna, wakame)

 

PARDIFILEE KIRSIKASTMEGA
(suitsutatud lillkapsapüree, köögiviljad, kartulisnäkk)

 

SIDRUNIMOUSSE HIBISKUSEPÄRLITEGA
(sidrunigeel, apelsinimullid, kookosešvamm, basiilikucrumble, šokolaad)

 

www.castello.ee

GOSPA resto hõrk jõulumenüü

GOSPA RESTORAN

3-käiguline menüü 38€ inimesele

 

LINNUMAKSA PATÉ

krõbe brioche, viigimari, särtsakas sibul

 

SEAKÕHT

Kartulikreem, pohlamarinaadis roheline õun, bok choy, sealeemekaste

 

AHJUSOE PLOOMI CRUMBLE (V)

Amaretto käsitööjäätis

 

www.gospa.ee

Grand Rose Spa hõrk jõulumenüü

GRAND ROSE SPA RESTORAN ROSE

3-käiguline menüü 29€ inimesele

 

ALUSTUSEKS
Kanamaksamousse - punase sibula moos, sibulakrõpsud, õuna-kurgi salat, suitsune ürdiõli, pohlad, Rose rukkileib

 

TOEKAMAT
Madalküpsetatud sea sisefilee - jõuluvürtsidega Granny Smith ahjuõunakreem, brokoli, punaveinikaste jõhvikatega

 

SUU MAGUSAKS
Mandariinimaius - Kreeka pähkli küpsis, mandariinikreem, mandariini sorbee, mandariini filee, astelpaju kaste

 

www.grandrose.ee

HAFEN RESTO

3-käiguline menüü 33€ inimesele

 

EELROOG

Siiaäkine Hafeni leivaõhiku ja forellimarjaga

 

PEAROOG

Kergelt suitsune lõhefilee Hollandaise kastmega /
Pardi rinnafilee koorese punaveinikastmega

 

DESSERT
Jõuluhõnguline Crème brûlée

 

www.hafen.ee

JOHAN SPA RESTORAN PÄHKEL

3-käiguline menüü 29€ inimesele

 

EELROOG

Kalkuni terriin, marineeritud seened, estragoni majonees

 

PEAROOG

Pikalt hautatud talleliha, karamelliseeritud kaalikas, röstitud porgand, kaalikapüree, suitsune veinikaste

 

MAGUSTOIT

Valge šokolaadi ja sidruni rulaad

 

www.johan.ee

NABA BAAR & KÖÖK

 

 

ETTE

TATRAPLIINID 9€

soolaforell | kalamari | smetana

Cremant De Limoux 1531, Brut Rose FRA

 

VÜRTSIKAD SEENED (V)

polenta

Chapoutier Marius Vermentino FRA

 

PEALE

KRÕBEDA KAMARAGA SEAKÜLG 14€

kapstasteik | õuna – ingverikaste

Furmint Dry, Disznokö, Tokaj HUN

Primitivo Di Manduria, Tenute de Emera, Puglia ITA

 

LILLKAPSASTEIK (V) 12€

lillkapsakreem | röstitud sibul | vürtsikad pähklid

Rose Albia, Barone Ricasoli, Toscana ITA

 

JÄREL

LAAVAKOOK 6€

käsitööjäätis | jõulukirsid

Saaremaa Veski kirsinaps

 

TOFU – ŠOKOLAADI MOUSSE (V) 6

mandli crumble | vürtsikas kumkvaadikompott

Saaremaa Veski vaarikanaps

 

JOOGIPAKETT 15€

 

www.naba.bar

Meri resto hõrk jõulumenüü gruppidele

MERI RESTO

Buffet jõulumenüü hind 20€ / inimene
Miinimum grupi suurus 20 inimest

 

-Rosmariini ja küüslauguga pikalt hautatud talleliha suitsuse veinikastmega

-Röstitud köögiviljad

-Praekapsas

-Verivorstid ja tanguvorstid jõhvikamoosiga

-Lõhefilee ürdikastmega

-Röstitud ürdikartul

-Šokolaadi-jõhvika rullbiskviit ja šokolaadikaste

 

www.merihotel.ee/restoran

Projekt “Roheliste saarte mainekujunduse, ettevõtluse toetamine ümberkujundatud piirkonnaajakirjaga Mo Saared"

Meede: 1 Ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ja ühistegevus

Projekti eesmärgid: Saarte omavahelises koostöös töötatakse välja uus ajakirja kontseptsioon ning ajakiri Mo Saaremaa kujundatakse ümber vormilt ning sisuliselt piirkonnaajakirjaks. Jäädeks kindlaks olemasolevale visuaalsele keele, kvaliteedile ning esteetikale. Ajakiri tõstab piirkonna tuntust ning kinnistab roheliste saarte mainet. Ajakirja fookus on nii sisuliselt kui ka vormiliselt kestlikel lahendustel:

- piirkonna ajakiri on efektiivsem selmet iga saar teeks oma trükise;

- ajakirja trükkimise lahendused on võimalikult väikese jalajäljega;

- ettevõtjaid, keda tõstetakse esile järgivad kestlikke põhimõtteid, lisaks kajastatakse tegevusi, mis annavad edasi saarelist identiteeti ning isikupära;

- tuuakse välja soovituslikud käitumisviisid meie (loodus)keskkonnas, mis põhinevad jätkusuutliku turismi praktikatel.

- ajakiri on kakskeelne (EST ja ENG).

 

Projekti tegevused:

Uue piirkonnaajakirja (Mo Saared) kontseptsiooni välja töötamine ja ajakirja miniversioonide täpse sisu ja struktuuri mõtestamine;

miniversioonide koostamine (FIN, DEU ja RU);

Ajakirjade ning miniversioonide distributsioon. Ajakirja PDF versioon; veebiversioon

Projekti kogumaksumus: 31 917,85 €

Toetuse summa: 11 360.00€

Projekti kestvus: 2021. detsember -2023. aprill
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Saare maakonna sündmuste kalender on kirju kut rahvariidesiilik. Ja vot suvel on Kuivastu sadamast Sõrve sääre otsani no nii palju kogeda ja näha, et ka silme eest läheb lõpuks kirjuks. Oleme kokku kogunud viis sündmust, mis täitsa erakordsed ja ainul sel aastal kogetavad. Kes maha magab see ilma jääb. Või peab ootama hea mitu aastat enne, kui jälle saaks. Teab ju vanarahva tarkuski, et ära tänaseid toimetusi homse varna lükka. Seega tutvu ja sea end meitele külla, et lustida saarlase viiti (moodi saare murrakus)

 

MAI

Visit Saaremaa

Rahvusvaheline konverents „Viikingid enne viikingeid“  on küll möödas ja ehk arvasidki, et see on sinu maitsele liialt teaduslik. Aga seda pead sa teadma, et aastal 2008 avastati Saaremaal Salmel kahe eelviikingi-aegse laeva matmispaik koos luustike ja muinasesemetega. Nende laevade ainulaadsus ei ole oluline ainult Eesti kontekstis, vaid on suurt tähelepanu pälvinud nii Euroopas kui ka laiemalt maailmas. Võib öelda, et need leiud on suisa ümber kirjutanud terve viikingiaegse ajaloo. Sestap tähistasimegi eelmisel aastal Viikingiaastat, mis sai avapaugu Saaremaa muuseumi näitusega „Viikingid enne viikingeid“, mis jääb avatuks käesoleva augusti lõpuni. Mine käi seal kindlasti ära!

 

Rohkem infot: www.saaremaamuuseum.ee

JUUNI

Kuressaare Kultuurivara

See sui saarlane tantsib ja laulab! Oled sa siis saarlane või mandrimees, aja punt kokku ja tule peole. Sel suvel toimub Saare maakonna 47. tantsupidu „Tuules“. Selle aasta tantsupidu räägib saartest ja saarlastest, mis neile omane ning tähtis. Seda kõike meie pärimuse ja tuule kaudu – tuul loob, muudab, aitab meenutada ja mäletada. Kui mäletame oma juuri, julgeme suuremalt unistada ja suuremalt luua. Meite saared asuvad tuultes, on tuulte loodud ja kujundatud. Tule saa osa võimsast tantsuetendusest

 

Toimub: 5. juunil, Kuressaare linna staadionil

Rohkem infot www.teeljatuules.ee

Kristina Mägi

Võidupüha tähistamine 2022 toimub 22.-23. juunil Kuressaares. Keskne paraad toimub igal aastal erinevas maakaitseringkonnas. Saaremaal on varem võidupüha paraad toimunud  mereparaadina, kuid maine suur võidupüha paraad toimub Saaremaal esimest korda. Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja alates esimesest tähistamisest nimetatakse seda eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäevaks, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest. (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).

 

Toimub: 22.-23. juuni, Kuressaare kesklinn 

 

Kristina Mägi

Ja, kui sa juba kenasti saare peal platsis oled, siis jää ikka kauemaks, sest on ju Saare maakonna 52. laulupidu „Teel“. Eriline on selle aasta pidu selle poolest, et peo teekond on kulgenud läbi mitme heitliku aasta. Aga nüüd see tõesti toimub – meite saare oma pidu! Laulupidu on justkui suguvõsa kokkutulek, kus kokku saavad erinevad põlvkonnad nii esinejate kui ka kuulajate seas. Külla on tulemas lauljaid Hiiumaast Otepääni. Just meie maakonna laulupeoks on valminud uudisteos „ Atlandi Ookeani laial pinnal“, mille autor on Sander Mölder.

 

Toimub: 18. juuni, Kuressaare lossihoov

Pileti saab osta Piletilevist

JUULI-AUGUST

Visit Saaremaa

Asva Viikingiküla peamaja ehk Odrakoda, kus ruumi nii söögikohale, ekspositsioonile avatakse külastajatele 2023 aasta suvehooajaks. Aga juba selle suve teisel poolel saab seal nautida viikingitemaatilist näitemängu, sest Kuressaare Teater toob oma sellesuvise lavastuse "Viikingite veri" lavale just Asva viikingikülas. Selleks, et teada saada, kui palju saab näitemängus on kärtsu ja mürtsu ning kui palju armastust tuleb juba ise kohale tulla.

 

Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu (Teater Vanemuine)

Kunstnik: Silver Vahtre

Helilooja: Peeter Konovalov (Ugala Teater)

Mängivad: Lee Trei, Loviise Kapper, Ken Rüütel, Jürgen Gansen, Tanel Ting, Harry Kõrvits.

 

Toimub: 28. juulist kuni 9. augustini, Asva Viikingikülas

Rohkem infot: www.kuressaareteater.ee

Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.  

 

 

Tempokas turismisuvi

Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis.Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.  

 

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel.  Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid.  Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT 

Saaremaa viikingiaasta oli uus põnev põhjus saarele tulemiseks // Foto: Valmar Voolaid
Saaremaa muuseumi viikingite näitusele minejatest tekkis lausa järjekord // Foto: Kristina Mägi

Aasta lõpp tõi kerge languse

Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid. 

  • Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.  
  • Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud). 
  • II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist. 
  • Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.  

Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.

 

Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.

Saare maakonnas majutatud turistide (eestlased + välismaalased) arv kuude lõikes 2019-2021

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).

 

Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.

Projekt “Viikingiaasta 2021 projekti läbiviimine Saare maakonna kui sihtkoha turundamiseks"

 

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärgiks on tutvustada Saare maakonna ajaloolist viikingite pärandkultuuri ning sellega seotud tooteid ja teenuseid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, et anda kogu maakonna viikingiajaloole suuremat kõlapinda ja tähelepanu. See omakorda suurendab maakonna tuntust viikingisaar(t)ena ning annab eeldused maakonna majanduse ja ettevõtluse kasvuks turismisektori elavdamise kaudu. Projekti eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu turundustegevused vastavalt turundusplaanile

 

Projekti kogumaksumus: 40 000€

Toetuse summa: 30 000€

Projekti kestvus: 18.06.2021- 31.05.2022

Projekt “Viikingiaasta 2021"

 

Projekti eesmärgid: Projekti peamine eesmärk on Saare maakonna ajaloolise viikingitega seotud kultuuripärandi tutvustamine, maakonna ühise identiteedi tugevdamine ning viikingileidude olulisuse teadvustamine nii kodumaal kui lähiriikides 2021 aastal.

 

Projekti kogumaksumus: 16 560€

Toetuse summa: 13 956,76€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

Projekt “Viikingiaasta 2021"

 

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna merendus- ja kalandusturismi info koondamine ja populariseerimine erinevate tegevustega viikingiaasta sündmuste raames 2021 aastal.

 

 

Projekti kogumaksumus: 16 420€

Toetuse summa: 14 778€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

 

Milleks üldse pressireisid?

Reisisihtkohal, nagu Saaremaa, on mitmeid mooduseid enda “pildil hoidmiseks” - turismimessid, reklaamikampaaniad, sotsiaalmeedia. Aga kõige paremini töötab see, kui sa mitte ei räägi inimestele, kui tore on Saaremaa, vaid tood nad saarele, et nad saaksid seda ise kogeda. Selliseid pressi- ja FAM reise (inglise keeles familiarization trip) on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud mitmeid.  

 

Ajakirjanikke on Saaremaal käinud erinevatest riikidest. Osad neist reisidest on toimunud koostöös EASiga, teised otse Visit Saaremaa kaudu. Saksa toidukriitik Hamburger Abendblatt'ist käis tutvumas saare erinevate maitsetega, mille osas tal ainult kiidusõnu jagus. Saksamaa tunnustatud loodusfotograaf Marcel Lesch valis enda külaskäiguks sügise, et jäädvustada imelist värvide mängu looduses. Reisi tulemusel avaldati imeilusad pildid nii Kaali kraatrist, Sääre tuletornist kui Kuressaare lossist.  

Sõrve säär
Kuressaare loss
Kaali kraater // Fotod: Marcel Lesch

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Suurbritannia ajalehe The I ajakirjanik käis Saaremaal samuti sügisel ja oli meeldivalt üllatunud nii Saaremaa toodetest/käsitööst, söögist ja siinsete spaade rohkusest ja hinnatasemest. Suvelõpu Saaremaa meeldis väga ka Soome Iltalehti ja Seura ajakirjanikele, kes leidsid, et Kuressaare on väga tore väike kuurortlinn, kus kõik on jalutamise kaugusel (spaa, väga head restoranid, kontserdid, loodus). Saaremaa lummas ka Eestis elavata Taani vabakutselist blogijat Henrik Jeppeseni, kes käis siin juunis. Ta soovis, et tal oleks olnud vähemalt nädal, et saart omas tempos avastada ning nautida.  

 

Läti ja Leedu ajakirjanikke on sel aastal Saaremaal käinud suisa mitme reisiga. Varasügisese Saaremaaga tutvusid kolme päeva jooksul Leedu Delfi ajakirjanik ning Lätist Air Balticu peatoimetaja, Auseklis’e ajakirjanik ja portaali Baltic Travel News esindaja. Reisi üheks lemmik punktiks kujunes Sõrve sääre tipp ning tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks Saaremaa Toidufestivali õunakohvikutepäev. Teise reisiga käisid talve võlusid ja jõuluootust Saaremaal nautimas Läti meediaväljaannete Open City ja Today esindajad ning mitmete Läti populaarsete sotsiaalmeediagruppide toimetajad. Läti ja Leedu pressireise on võimalik meil võõrustada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) abil.  

 

Koostöös EASiga käisid Saaremaad avastamas ka mitmed Eesti sotsiaalmeedia sisuloojad. Jagasime meid väisavate sisuloojate külastused temaatiliselt kolmeks – paarike, perereis ja sõpruskond ja lõime neile vastava kava. Juulis tutvus Priidu Saart island hoppingu võimalustega külastades ühe reisiga nii Muhut-Saaremaad kui ka Hiiumaad. Augustis käis perepuhkusel sotsiaalmeedias tuntud Estonianna, kelle siinne puhkus oli kantud teema-aastale kohaselt viikingite elamustest. Septembris külastas Kuressaaret Alina Birjuk, kes tulid nautima sügist nädalavahetust lennukiga. Jäime igati taolise koostöövormiga rahule ning loodame seda tulevikus korrata.  

Läti-Leedu ajakirjanike õhtusöök Kuressaare Kuursaalis
Alina Birjuk'i reisiseltskond Good Mood Food'is süüa tegemas.

Saaremaa võlu teleekraanil

Lisaks kirjutavale meediale on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud ka televisiooni võttemeeskondi. Suvel filmisid reisisaate saarel ülesse Poola avalikõigusliku TV meeskond (TVP Kraków, TVP3 ja TVP Polonia) ja sügisel käisid Saaremaal saadet ülesse võtmas Läti RigaTV24 esindajad. Eesti telekanalitest on meie tegemisi kajastanud käesoleval aastal Kanal 2 saadetega Õhtu, mis läks eetrisse Lõmala sadamast ning Elamusi täis Eesti, mõlemas keskenduti viikingite temaatikale ning „Viikingid enne viikingeid“ näitusele Saaremaa muuseumis. TV3-s kajastati samuti meid kahes telesaates Naudime elu, kus fookuses oli samuti viikingiaasta ning lisaks saare maitsed. Asva Viikingikülas toimusid Duubel võtted, kus samuti tõime välja erinevad Saaremaa elamused.  

 

Suve jooksul käisid Saaremaal ka mitme välismaise reisikorraldaja esindajad. See on turismimaailmas tavaline praktika, et reisikorraldajad käivad oma silmaga sihtkohti üle vaatamas, et oma vahetuid kogemusi enda klientidega jagada. Suve jooksul võõrustasime Läti, Leedu ja Hollandi reisikorraldajaid, kelle kõigi reisipakettide valikus juba on või loodetavasti saab olema ka Saaremaa. Kõik Saaremaal käinud reisikorraldajad lahkusid siit täis entusiasmi ning eriti suure ja positiivse üllatuse valmistasid jalgrattatuur Kuressaares, Pilguse mõis ja ette planeerimata “õunaraksus käimine” reisisaatja Kuressaares elava ämma õues. 

 

Mitmed kajastused Saaremaa kohta on juba ilmunud ja osad ilmumas lähikuudel.

"Naudime elu" filmimine Archebaldi Keskuses
Kanal 2 "Õhtu" võtted Lõmala sadamas

Päise foto: Marcel Lesch

EASi sihtfinantseering www.visitestonia.com lehe andmehaldusteenuse osutamisele

 

Kestus: 01.01.2021–31.12.2021

Kogumaksumus: 38 000 eurot

Toetus: 38 000 eurot

Omaosalus: 0 eurot

 

Kokkuvõte: EAS sihtfinantseerib turismiinfo kogumise, korrastamise, sisestamise ja info uuendamisega seotud tegevusi www.visitestonia.com andmebaasis ning piirkonna ettevõtjate nõustamist oma turismitoodete ja -teenuste nähtavuse tõstmisel digikanalites.

Tallinn on Saaremaast vaid 50 minuti kaugusel

TOP10 PÕHJUST

SAAREMAALE LENDAMISEKS

 

Kui oled 30-40 minutilise lennu järel maandunud Kuressaare Lennujaamas, siis on erinevad võimalused Saaremaa avastamiseks sinu ees valla. Tule üheks päevaks, üheks ööks, nädalavahetuseks või pikemaks. Siin on mõned ideed, kuhu minna ja mida teha, et saarel viibitud aeg oleks mitmekülgne.

 

LOE LISAKS

MIKS SA LENDAD?

9 LENDAJA LOOD

 

Tänapäeva üks väärtuslikumaid "valuutasid" on aeg. Seda on meil kõigil täpselt ühe palju ja reeglina alati liiga vähe. Enamasti ongi lendamise peamiseks põhjuseks ajavõit.

Kes lendab sugulaste ja tuttavate juurde, kes pealinna töö asju ajama, kes Tartusse kooli, kes lihtsalt lendamise pärast. Toome sinuni 9 inimese lood, miks nad eelistavad saarele või saarelt ära just lennata.

 

LOE LISAKS

400 HOOLITSUST, 30 SAUNA, 10 BASSEINI

LÕÕGASTAV SPAAPUHKUS OOTAB

 

Saaremaal on kaheksa omanäolist spaahotelli. Mudavannidele on nüüdseks lisandunud sadu erinevaid lõõgastavaid hoolitsusi – keha trimmivad massaažid, kadakahoolitsused, hellitavad mähised jne. Keha ja vaimu kosutavad suurepäraselt ka Saaremaa spaahotellide kümned erinevad saunad ja basseinid.

 

LOE LISAKS

SAAREMAA MAITSED

9 EESTI PARIMAT RESTORANI

 

Saaremaa söögikohad on läbi aegade olnud tuntud oma suitsukala, koduõlle ja tumeda leiva poolest. Kõiki neid hõrgutisi saab siin nautida tänapäevalgi, aga lisaks sellele pakub Saaremaa ka palju muid maitseid. „The White Guide Baltic-Estonia“ reastab Eesti parimad söögikohad, millest  üheksa parimat asuvad sel aastal Saaremaal või Muhus.

 

LOE LISAKS

Loe lisaks

Perepuhkus Saaremaal

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.