“Roheliste saarte mainekujunduse, ettevõtluse toetamine ümberkujundatud piirkonnaajakirjaga Mo Saared”

Projekt “Roheliste saarte mainekujunduse, ettevõtluse toetamine ümberkujundatud piirkonnaajakirjaga Mo Saared"

Meede: 1 Ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ja ühistegevus

 

Projekti eesmärgid: Saarte omavahelises koostöös töötatakse välja uus ajakirja kontseptsioon ning ajakiri Mo Saaremaa kujundatakse ümber vormilt ning sisuliselt piirkonnaajakirjaks. Jäädeks kindlaks olemasolevale visuaalsele keele, kvaliteedile ning esteetikale. Ajakiri tõstab piirkonna tuntust ning kinnistab roheliste saarte mainet. Ajakirja fookus on nii sisuliselt kui ka vormiliselt kestlikel lahendustel:

- piirkonna ajakiri on efektiivsem selmet iga saar teeks oma trükise;

- ajakirja trükkimise lahendused on võimalikult väikese jalajäljega;

- ettevõtjaid, keda tõstetakse esile järgivad kestlikke põhimõtteid, lisaks kajastatakse tegevusi, mis annavad edasi saarelist identiteeti ning isikupära;

- tuuakse välja soovituslikud käitumisviisid meie (loodus)keskkonnas, mis põhinevad jätkusuutliku turismi praktikatel.

- ajakiri on kakskeelne (EST ja ENG).

 

Projekti tegevused:

Uue piirkonnaajakirja (Mo Saared) kontseptsiooni välja töötamine ja ajakirja miniversioonide täpse sisu ja struktuuri mõtestamine;

miniversioonide koostamine (FIN, DEU ja RU);

Ajakirjade ning miniversioonide distributsioon.

 

Projekti kogumaksumus: 34 560.00€

Toetuse summa: 11 360.00€

Projekti kestvus: 2021. detsember -2023. jaanuar
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.  

 

 

Tempokas turismisuvi

Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis.Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.  

 

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel.  Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid.  Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT 

Saaremaa viikingiaasta oli uus põnev põhjus saarele tulemiseks // Foto: Valmar Voolaid
Saaremaa muuseumi viikingite näitusele minejatest tekkis lausa järjekord // Foto: Kristina Mägi

Aasta lõpp tõi kerge languse

Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid. 

  • Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.  
  • Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud). 
  • II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist. 
  • Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.  

Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.

 

Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.

Saare maakonnas majutatud turistide (eestlased + välismaalased) arv kuude lõikes 2019-2021

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).

 

Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.

Projekt “Viikingiaasta 2021 projekti läbiviimine Saare maakonna kui sihtkoha turundamiseks"

 

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärgiks on tutvustada Saare maakonna ajaloolist viikingite pärandkultuuri ning sellega seotud tooteid ja teenuseid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, et anda kogu maakonna viikingiajaloole suuremat kõlapinda ja tähelepanu. See omakorda suurendab maakonna tuntust viikingisaar(t)ena ning annab eeldused maakonna majanduse ja ettevõtluse kasvuks turismisektori elavdamise kaudu. Projekti eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu turundustegevused vastavalt turundusplaanile

 

Projekti kogumaksumus: 40 000€

Toetuse summa: 30 000€

Projekti kestvus: 18.06.2021- 31.05.2022

Projekt “Viikingiaasta 2021"

 

Projekti eesmärgid: Projekti peamine eesmärk on Saare maakonna ajaloolise viikingitega seotud kultuuripärandi tutvustamine, maakonna ühise identiteedi tugevdamine ning viikingileidude olulisuse teadvustamine nii kodumaal kui lähiriikides 2021 aastal.

 

Projekti kogumaksumus: 16 560€

Toetuse summa: 13 956,76€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

Projekt “Viikingiaasta 2021"

 

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna merendus- ja kalandusturismi info koondamine ja populariseerimine erinevate tegevustega viikingiaasta sündmuste raames 2021 aastal.

 

 

Projekti kogumaksumus: 16 420€

Toetuse summa: 14 778€

Projekti kestvus: november 2020- detsember 2021

 

Milleks üldse pressireisid?

Reisisihtkohal, nagu Saaremaa, on mitmeid mooduseid enda “pildil hoidmiseks” - turismimessid, reklaamikampaaniad, sotsiaalmeedia. Aga kõige paremini töötab see, kui sa mitte ei räägi inimestele, kui tore on Saaremaa, vaid tood nad saarele, et nad saaksid seda ise kogeda. Selliseid pressi- ja FAM reise (inglise keeles familiarization trip) on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud mitmeid.  

 

Ajakirjanikke on Saaremaal käinud erinevatest riikidest. Osad neist reisidest on toimunud koostöös EASiga, teised otse Visit Saaremaa kaudu. Saksa toidukriitik Hamburger Abendblatt'ist käis tutvumas saare erinevate maitsetega, mille osas tal ainult kiidusõnu jagus. Saksamaa tunnustatud loodusfotograaf Marcel Lesch valis enda külaskäiguks sügise, et jäädvustada imelist värvide mängu looduses. Reisi tulemusel avaldati imeilusad pildid nii Kaali kraatrist, Sääre tuletornist kui Kuressaare lossist.  

Sõrve säär
Kuressaare loss
Kaali kraater // Fotod: Marcel Lesch

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Suurbritannia ajalehe The I ajakirjanik käis Saaremaal samuti sügisel ja oli meeldivalt üllatunud nii Saaremaa toodetest/käsitööst, söögist ja siinsete spaade rohkusest ja hinnatasemest. Suvelõpu Saaremaa meeldis väga ka Soome Iltalehti ja Seura ajakirjanikele, kes leidsid, et Kuressaare on väga tore väike kuurortlinn, kus kõik on jalutamise kaugusel (spaa, väga head restoranid, kontserdid, loodus). Saaremaa lummas ka Eestis elavata Taani vabakutselist blogijat Henrik Jeppeseni, kes käis siin juunis. Ta soovis, et tal oleks olnud vähemalt nädal, et saart omas tempos avastada ning nautida.  

 

Läti ja Leedu ajakirjanikke on sel aastal Saaremaal käinud suisa mitme reisiga. Varasügisese Saaremaaga tutvusid kolme päeva jooksul Leedu Delfi ajakirjanik ning Lätist Air Balticu peatoimetaja, Auseklis’e ajakirjanik ja portaali Baltic Travel News esindaja. Reisi üheks lemmik punktiks kujunes Sõrve sääre tipp ning tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks Saaremaa Toidufestivali õunakohvikutepäev. Teise reisiga käisid talve võlusid ja jõuluootust Saaremaal nautimas Läti meediaväljaannete Open City ja Today esindajad ning mitmete Läti populaarsete sotsiaalmeediagruppide toimetajad. Läti ja Leedu pressireise on võimalik meil võõrustada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) abil.  

 

Koostöös EASiga käisid Saaremaad avastamas ka mitmed Eesti sotsiaalmeedia sisuloojad. Jagasime meid väisavate sisuloojate külastused temaatiliselt kolmeks – paarike, perereis ja sõpruskond ja lõime neile vastava kava. Juulis tutvus Priidu Saart island hoppingu võimalustega külastades ühe reisiga nii Muhut-Saaremaad kui ka Hiiumaad. Augustis käis perepuhkusel sotsiaalmeedias tuntud Estonianna, kelle siinne puhkus oli kantud teema-aastale kohaselt viikingite elamustest. Septembris külastas Kuressaaret Alina Birjuk, kes tulid nautima sügist nädalavahetust lennukiga. Jäime igati taolise koostöövormiga rahule ning loodame seda tulevikus korrata.  

Läti-Leedu ajakirjanike õhtusöök Kuressaare Kuursaalis
Alina Birjuk'i reisiseltskond Good Mood Food'is süüa tegemas.

Saaremaa võlu teleekraanil

Lisaks kirjutavale meediale on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud ka televisiooni võttemeeskondi. Suvel filmisid reisisaate saarel ülesse Poola avalikõigusliku TV meeskond (TVP Kraków, TVP3 ja TVP Polonia) ja sügisel käisid Saaremaal saadet ülesse võtmas Läti RigaTV24 esindajad. Eesti telekanalitest on meie tegemisi kajastanud käesoleval aastal Kanal 2 saadetega Õhtu, mis läks eetrisse Lõmala sadamast ning Elamusi täis Eesti, mõlemas keskenduti viikingite temaatikale ning „Viikingid enne viikingeid“ näitusele Saaremaa muuseumis. TV3-s kajastati samuti meid kahes telesaates Naudime elu, kus fookuses oli samuti viikingiaasta ning lisaks saare maitsed. Asva Viikingikülas toimusid Duubel võtted, kus samuti tõime välja erinevad Saaremaa elamused.  

 

Suve jooksul käisid Saaremaal ka mitme välismaise reisikorraldaja esindajad. See on turismimaailmas tavaline praktika, et reisikorraldajad käivad oma silmaga sihtkohti üle vaatamas, et oma vahetuid kogemusi enda klientidega jagada. Suve jooksul võõrustasime Läti, Leedu ja Hollandi reisikorraldajaid, kelle kõigi reisipakettide valikus juba on või loodetavasti saab olema ka Saaremaa. Kõik Saaremaal käinud reisikorraldajad lahkusid siit täis entusiasmi ning eriti suure ja positiivse üllatuse valmistasid jalgrattatuur Kuressaares, Pilguse mõis ja ette planeerimata “õunaraksus käimine” reisisaatja Kuressaares elava ämma õues. 

 

Mitmed kajastused Saaremaa kohta on juba ilmunud ja osad ilmumas lähikuudel.

"Naudime elu" filmimine Archebaldi Keskuses
Kanal 2 "Õhtu" võtted Lõmala sadamas

Päise foto: Marcel Lesch

EASi sihtfinantseering www.visitestonia.com lehe andmehaldusteenuse osutamisele

 

Kestus: 01.01.2021–31.12.2021

Kogumaksumus: 38 000 eurot

Toetus: 38 000 eurot

Omaosalus: 0 eurot

 

Kokkuvõte: EAS sihtfinantseerib turismiinfo kogumise, korrastamise, sisestamise ja info uuendamisega seotud tegevusi www.visitestonia.com andmebaasis ning piirkonna ettevõtjate nõustamist oma turismitoodete ja -teenuste nähtavuse tõstmisel digikanalites.

Tallinn on Saaremaast vaid 50 minuti kaugusel

TOP10 PÕHJUST

SAAREMAALE LENDAMISEKS

 

Kui oled 30-40 minutilise lennu järel maandunud Kuressaare Lennujaamas, siis on erinevad võimalused Saaremaa avastamiseks sinu ees valla. Tule üheks päevaks, üheks ööks, nädalavahetuseks või pikemaks. Siin on mõned ideed, kuhu minna ja mida teha, et saarel viibitud aeg oleks mitmekülgne.

 

LOE LISAKS

MIKS SA LENDAD?

9 LENDAJA LOOD

 

Tänapäeva üks väärtuslikumaid "valuutasid" on aeg. Seda on meil kõigil täpselt ühe palju ja reeglina alati liiga vähe. Enamasti ongi lendamise peamiseks põhjuseks ajavõit.

Kes lendab sugulaste ja tuttavate juurde, kes pealinna töö asju ajama, kes Tartusse kooli, kes lihtsalt lendamise pärast. Toome sinuni 9 inimese lood, miks nad eelistavad saarele või saarelt ära just lennata.

 

LOE LISAKS

400 HOOLITSUST, 30 SAUNA, 10 BASSEINI

LÕÕGASTAV SPAAPUHKUS OOTAB

 

Saaremaal on kaheksa omanäolist spaahotelli. Mudavannidele on nüüdseks lisandunud sadu erinevaid lõõgastavaid hoolitsusi – keha trimmivad massaažid, kadakahoolitsused, hellitavad mähised jne. Keha ja vaimu kosutavad suurepäraselt ka Saaremaa spaahotellide kümned erinevad saunad ja basseinid.

 

LOE LISAKS

SAAREMAA MAITSED

9 EESTI PARIMAT RESTORANI

 

Saaremaa söögikohad on läbi aegade olnud tuntud oma suitsukala, koduõlle ja tumeda leiva poolest. Kõiki neid hõrgutisi saab siin nautida tänapäevalgi, aga lisaks sellele pakub Saaremaa ka palju muid maitseid. „The White Guide Baltic-Estonia“ reastab Eesti parimad söögikohad, millest  üheksa parimat asuvad sel aastal Saaremaal või Muhus.

 

LOE LISAKS

Projekt “Saare maakonna turundus- ja kommunikatsioonitegevused Läti ja leedu külastajate suunal"

Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA)

 

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna kui atraktiivse reisisihtkoha tuntuse kasvatamine Läti ja Leedu turul, kuna 2020. aasta turismistatistika näitas, et arvestatavad välisturud Saare maakonna mõistes olid Läti ja Leedu. Kuna 2021. aasta on kuulutatud Saare maakonnas ka viikingiaastaks, siis turundus- ja kommunikatsioonitegevusi sisaldav projekt aitab neis riikides lähemalt tutvustada ka teema-aasta sõnumit ning kutsuda seeläbi rohkem (välis)külastajaid Saaremaad avastama.Projekti oodatavad tulemused: 1)välja on töötatud kampaania tegevusplaan turundus- ja kommunikatsioonitegevustega Läti ja Leedu külastajate suunal; 2) tegevuskava rakendamise tulemusel kasvab Saare maakonna tuntus Lätis ja Leedus ning Saare maakonnas majutatud lätlaste ja leedulaste arv potentsiaalselt suureneb, võrreldes 2020. aasta numbritega.

 

Projekti tegevused:

Kampaania "Valluta Eesti Saared" Läti ja Leedu sihtturul (välikampaania Riias; reklaamikampaania Läti ja Leedu digikanalites; Visit Saaremaa kodulehe uuendamine, täiendamine; meediasuhtlus Läti ja Leedu meediaga, Läti telekanali filmimine Saare maakonnas)

Pressireisid Saaremaale kuni kümnele Läti/Leedu ajakirjanikule ja sisuloojale;

Luuakse neli reklaamklippi Saaremaa tutvustamiseks Läti ja Leedu turul.

 

 

Projekti kogumaksumus: 39 932€

Toetuse summa: 29 949€

Projekti kestvus: 25.08.2021 – 19.03.2022
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi toredaid sündmusi jagub saartele läbi aasta, loeb turismirahvas tinglikult hooaja lõpuks Saaremaa rallit ja Kolme Päeva Jooksu. Finišilipp on selleks korraks langenud ja aeg on turismihooaja tulemustele peale vaadata. Kuidas läks? 

 

Olukord nii tervishoiu- kui turismisektoris oli selle hooaja hakul kindlasti stabiilsem, kui mullu samal ajal, aga ebamäärasust ja kõhklusi oli siiski omajagu. Kas siseturism jätkab võidukäiku? Kas välismaalased liiguvad juba rohkem? Kas piirangud lähevad leebemaks või sootuks karmimaks? Küsimusi oli palju.  

 

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Tulemused on mõnes osas ootuspärased, teisalt üllatavad ja kontekstist välja rebituna tõeliselt muljetavaldavad. Näiteks kasvas aprillis mullusega võrreldes praamidega mandri ja Muhu vahel üleveetud reisijate arv 919%! Protsentuaalselt uhke tulemus, aga tagamaid teades mitte väga üllatav, arvestades, et eelmise aasta aprillis oli saar lukus ja mandri vahelist liiklust sisuliselt ei toimunud. Suviseid reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Ainukese kuuna näitas 9% langust august. Juuli kuus olid üleveonumbrid jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele.

Parvlaevadega sõitis see suvi Saaremaale rohkem inimesi kui aasta varem
Kuivastu Virtsu vahel sõidavad Piret ja Tõll

Lennujaama sellesuvised näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Veebruarist saadik on lendajate arvud olnud mullusega võrreldes koguaeg suuremad. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid. Lisaks turismi üldisele taastumisele on lennujaama sedavõrd heade tulemuste taga asjaolu, et eelmise aasta lõpus hakkas Kuressaare liini teenindama varasemaga võrreldes poole suurem lennuk. Tundub, et see otsus on ennast igati õigustanud. 

 

Ka väikelaevasadamates on olnud tegus suvi. Meie maakonna kaheksat sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld võttis suve kokku järgmiselt: „Juba eelmise aasta navigatsioonihooaeg näitas, et tervisekriisiga vähenenud väliskülastajate arvu kompenseerisid peaaegu täies mahus meie oma inimesed. Eestis viimase paari aastaga hoogsalt kasvanud veesõidukite soetamine peegeldub hästi regionaalsete sadamate kasutusstatistikas. Kui meie parimate aastate külalisaluste arv kõigis meie sadamates küündis üle 7 tuhande ühiku hooajal, siis eelmisel aastal jõuti 6 575 aluseni ja vähemalt samasugust külastatavust ootame ka käesoleva, 2021 aasta navigatsioonihooaja kokkuvõttes„. 

Lennukiga saabub Saaremaale järjest enam inimesi

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Suvekuude keskmiseks kasvuks oli aastatagusega võrreldes +39%. Kokku ööbis see suvi Saare maakonna majutusettevõtetes veidi üle 68 000 eestlase, mis on 40% võrra suurem number, kui kriisieelsel suvel.  

 

Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. See suvi ööbis maakonnas välismaalasi poole vähem, kui aasta varem ning kriisieelsete numbritega võrreldes on langus suisa 75% ringis. Mullu hoidsid väliskülaliste numbreid kõrgel leedulased ja lätlased, aga see aasta langesid ka nende numbrid.  

 

EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik on öelnud ajakirjale Peegel, et oluliselt mõjutas sellesuviseid tulemusi Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljanda turismituru Saksamaa jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks.  

 

Saare maakonna majutusstatistika kokkuvõtteks saab välja tuua, et välismaalaste arvu vähenemise kompenseeris eestlaste arvu märgatav kasv ja kolme suvekuu jooksul majutatud inimeste üldarv (78 373 inimest) tõusis aasta varasemaga võrreldes 15% (jäädes kriisieelsele tasemele alla 13%). Tubade täitumus kasvas 13% (olles sel suvel 37%) ja ööpäeva keskmine maksumus kasvas 26% (olles sel suvel 38€).  

Eestlasi ööbis Saaremaal rohkem kui kunagi varem
Välismaalaste ööbimised langesid teist aastat järjest

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Statistilisi numbreid kinnitavad ka maakonna turismiettevõtjad nii majutuse, toitlustuse kui transpordi sektorist. Suvi läks hästi, suurema osa klientidest moodustasid eestlased ja enim torkas silma lätlaste ja leedulaste vähesus. Tehti nii käibe- kui külastajarekordeid. Saaremaa muuseumi direktori Rita Valge ütleb, et lossis oli näiteks piletisaba see aasta üsna tavapärane nähtus ja suve kõige kiirematel päevadel ulatusid külastajate numbrid tublisti üle tuhande, ületades sealjuures senist kõige populaarsemat külastuspäeva (tasuta sissepääsuga Muuseumiööd) mitmesaja inimese võrra.  

 

Kuidas läks naabritel ja Eestil tervikuna? Pilt oli laias laastus võrdlemisi sarnane – eestlaste arvud kasvasid jõudsalt ja välismaalaste omad kahanesid. Kui Eestis keskmiselt kasvasid eestlaste ööbimised kolmel suvekuul 32%, siis Saaremaal oli kasv +39% ja Pärnumaa +46%. Hiiumaal oli kasv mõnevõrra väiksem (+13%) ja Läänemaal oli number kerges languses (-2%). Väliskülastajate ööbimised langesid aastatagusega võrreldes kõigis Lääne-Eesti maakondades vahemikus 11%-53%. Kokkuvõtlikult on parimas seisus hiidlased, kelle majutusasutuste statistika ületas sel suvel kriisieelse taseme 14% võrra. Teistel naabritel on sinna veel veidi minna – Pärnumaa (-5%), Saaremaa (-13%) ja Läänemaa (-23%). Kogu Eesti majutusstatistika jääb kriisieelsele tasemele alla veel 34%.  

Ööbimised Lääne-Eestis on üsna ebaühtlased
Järjekord oli lossis see suvi üsna tavaline nähtus

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Saaremaa turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika käib ülejäänud turismisektoriga ühte sammu. Eestlaste arv oli sel suvel kerges kasvutrendis (+7%) ja välismaalaste oma languses (-32%). Majutuse statistikaga võrrelduna on suurim vahe see, et TIKi külastajatest enamuse moodustavad välismaalased, keda käis see suvi raekojas 936. Eestlasi käis turismiinfos nõu küsimas 581. Lisaks Saaremaa turismiinfokeskusele olid sel suvel avatud ka kaks väiksemat turismiinfopunkti. Salme turismiinfos käis suve jooksul 517 külastajat ja Muhu turismiinfos 1920. 

 

Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et edukale turismisuvele aitasid tublisti kaasa suurepärane suveilm, leebemad piirangud ja tõsiasi, et iial varem ei ole turismiturundust tehtud selliste summade eest, nagu tänavu. Siseturism tegi võidukäiku, kuid välisturgudega on lood kehvad. Loodame, et järgmisel turismihooajal jõuab saartele taas ka rohkem väliskülastajaid ja külastajate koguarv jõuab kriisieelsele tasemele.  

Ühisprojekt “Saare ja Hiiu maakondade kui turismisihtkohtade koostööprojektid”

Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

 

Konkurss: Sihtkohtade arenduse koostööprojektide konkurss

Meede: Konkurss viidi läbi Ettevõtlikkuse kasvatamise, ettevõtluse kasvu soodustamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetme tegevuse „Toetuse andmise tingimused turismitoodete arenduse juhtimise toetamiseks“

Projekti eesmärgid:

Projekti eesmärgiks on Saare ja Hiiu maakondade turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine eristumise ja külastaja vajadustele vastavate turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise kaudu (ökoturism, turvalisus, klienditeekonna ning piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus). Lisaks saarteülese arendus- ja juhtimise kontseptsiooni koostamine. Kahe maakonna turismisektori arendusorganisatsiooni jõudude ja teadmiste kokkupanekul on võimalik palju rohkem kuluefektiivselt ära teha.

Uute koostöövõrgustikul põhinevate piirkonnaspetsiifiliste turismitoodete (paketid, sündmused, teenused, atraktsioonid, marsruudid, turismiteed) arendamine lähtuvalt klienditeekonna uuringu tulemustest edendab otseselt piirkonna majandust ning külastaja piirkonnas veedetud kvaliteetaja pikenemist, kuid kaudselt toetab ja tõstab kogu Eesti kui turismisihtkoha mainet ja kvaliteeti.

Projekti kogumaksumus: 100 000€

Toetuse summa: 100 000€ ((32 305€ Saaremaa Vallavalitsus, 57 001€ SA Hiiumaa Arenduskeskus, 10 694€ SA Saare Arenduskeskus))
Projekti kestvus: 08.2021 – 08.2023
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Sigrid Valter, sigrid.valter@visitsaaremaa.ee

Ühisprojektis osalevad partnerid: SA Saare Arenduskeskus, SA Hiiumaa Arenduskeskus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

21. JUUNI

20:00 Kaarma jaanituli Kaarma maalinnal – Tantsuks mängib ansambel Lõõtsavägilased 
20:00  Taritu jaanilõke

 

22. JUUNI

18:00 Veeriku küla jaanituli retrostiilis – Jõukatsumuste käigus valitakse Veeriku Vägev mees ja naine. Lastele batuut, kohapeal ka kümblustünn 
19:00 Kuressaare jaanituli ranna puhkealal – Esinevad ONUD ja trio Eermann, Kõrvits, Nõmm. Muinastule süütamise tseremoonia kell 21.00
19:00 Käesla jaanituli
19:20 Metsküla jaanituli – Tantsuks mängib Henri Tali & Madis Ligi 
20:00 Sakla jaanituli – Muusikat teeb Sulo 
20:00 Kärla jaanituli
20:00 Kõljala jaanituli
20:00 Nõmmküla jaanituli Nõmmküla külaplatsil – DJ Felix 
21:00 Pidula Wakepark'i jaanituli
21:00 Eikla jaaniõhtu Eikla rahvamajas – Traditsioonilised mängud
21:00 Võhma jaanituli Võhma külamajas – Mängud nii täiskasvanutele kui ka lastele 

 

23. JUUNI

11:00 Laimjala jaanituli Laimjala mõisapargis – Tantsuks mängib ansambel R2NK 
19:00 Leedri küla jaanituli, kokkutulek ja 500. juubeli tähistamine 
19:00 Salme jaanituli Salme rannapargis – Esineb ansambel Jäävaba 
19:00 Torgu jaanituli Sõrve sääre tipus – Esineb ansambel Fööniks 
19:00 Kaubi küla jaanituli - seltskonnamängud ja ansambel Hea Tuju
20:00 Orissaare jaanituli Orissaare lauluväljakul – Tantsumuusikat teeb Reminders. Lastele viib mänge läbi noortekeskus
20:00 Valjala jaanituli Valjala maalinnal – Taidlejad lähemalt ja kaugemalt: Nobenäpud, Mariannid, Viktooria. Õhtuse muusikalise poole sisustab Räpina Jack 
20:00 Kõrkvere kandi külade jaanituli – Esinevad külalised Aruküla kultuuriseltsist, arhailine meesansambel LÜÜ-TÜRR ja segarühm Lapulised. Muusikalist naudingut pakub Andrus Kurvits 
20:00 Sandla jaanituli Kukessaare rannas – Tantsuks mängib ansambel Kairit ja Toomas Duo 
20:00 Kihelkonna jaanituli – Tantsuks mängib ansambel Vanad Sõbrad
20:00 Ratla jaanipidu Päri-Toomal – Esineb Jüri Homenja
20:00 Hellamaa jaaniõhtu – Esinejad Muhu- ja Saaremaalt. Tantsuks mängib ansambel Kvintessents
20:30 Panga küla jaanituli - tantsuks mängib ansambel Ahoi. 
21:00 Mustjala jaanituli Mustjala kõlakoja platsil – Tantsuks mängib ansambel Härra Kuu. Esineb Mustjala naisrühm Kuldking ja koolinoorte ansambel
  Abruka jaanituli

 

24. JUUNI

18:00 Leisi jaanituli – Keerutame jalga koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga. Põnevat vahepala pakub pop-folk tantsutrupp UPPSAR kavaga “Tuulispask”
18:00 Mändjala jaanituli Mändjala rannas ja kämpingualal – Esinevad Terminaator, Merlyn Uusküla, AG, Renate, Laur Teär ja Meelis Laido, öödiskot teeb DJ Lenny Lavida 
18:00 Tagavere jaaniõhtu Tagavere seltsimaja platsil 
19:00 Jaanipäev Illiku laiul – Tantsuks mängib ansambel Justament 
19:00 Kärneri küla jaanituli
20:00 Pihtla jaanituli. Peaesineja Sulo, lisaks dj Sander Loel ja Indrek Jalakas.
21:00 Saareküla jaanituli Luhinaranna külaplatsil

 

25. JUUNI

15:00 Undva küla jaanituli – Esineb Tarvo Raja Bänd
18:00 KEKi jaaniõhtu – Esinevad Martin Vesberg, Kaisa Ling Thing, DJ Kurly Beats
18:00 Elme mõisa jaanituli Endla külas – Tantsuks mängib ansambel Carriba
19:00 Vana-Kõljala jaanituli Vana-Kõljala külaplatsil – Muusikat teeb ansambel UUT JA VANA, esineb rahvatantsurühm Kanarbik. Õhtut juhib Kaido Kabral
20:00 Kõrkküla jaanituli - Tantsuks mängib Lux ja Vares. Jaanimängud suurtele ja väikestele.
20:00 Nihatu küla jaanituli Nihatu külaplatsil – Tantsuks mängib ansambel LYCILLE

 

Jaanitulede ja kõigi teiste Saaremaa sündmuste kohta uuri kalendrist saare.events

 

Jaaniõhtu traditsioonide kohta loe MO Saaremaa reisiajakirja artiklist "Ööta öö"

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


    TAVA

    Uudiskirjast saad häid ideid ja vihjeid, kuidas planeerida oma järgmine saarepuhkus. Kirjutame, mida uut ja põnevat meitel on, mida siinsetel saartel teha
    ja läkitame teele meie ettevõtete parimad pakkumised.