Varjatud Archives » Visit Saaremaa

2022. aastal oli Visit Saaremaa turundustegevustes läbiv teema - Kohalik on sihtkoht. Miks?

Meite külastajad hindavad Saare maakonnas kõige enam, külastajauuring 2019 järgi: loodus, KOHALIKUD, rahu & vaikus.

Ilusa looduse & rahu ning vaikusega saavad ehk kelkida teisedki. Aga vaada saarlased, kellel muhe olek, suhtumine – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - on ainult meil. Kohalikel on vaikne, ent vankumatu uhkus. Selg sirgu ja pea püsti, justkui oleks nähtamatu tanu või kaabu kogu aeg neil kanda. Vaada nii uhke ollakse oma kultuuri ja pärimuse üle, mis kirju kut rahvariie. Ja kes siis saare huumori vastu saaks! Sestap tahame kohalikke hoida kut silmatera.

Kohalike olemus, keel-meel ja tegevus pakub külastajale paremat mõistmist sihtkohast. Mida personaalne ning emotsionaalsem elamus, seda suurem kohakiindumus. Üha rohkem külastajaid ei identifitseeri end turistina, vaid nad otsivad seda kuulumist ning päris tunnet, tõelist ja ehedat, mis teeb valitud sihtkoha ainulaadseks. Seega näeme, et külastajale pakutav elamus peab tekitama neis n-ö ajutise kohaliku kogemuse.

MEITE MEELESPEA KAMPAANIATE ELLU VIIMISEL:

kampaania näoks on päris & kohalikud inimesed (võivad ka juurtelt või meeleliselt saarelised olla). See on meie kindel põhimõte;
keel loeb! Kasutame kampaania sõnumites uhkelt saare murret;
trendikas on hästi meeles hoitud traditsioon. Esiteks ammutame inspiratsiooni enda pärandist ning mõtestada neid ehk tänapäevases võtmes. Teiseks taaskasutame julgelt juba olemasolevat loodud materjali.

“Lusti ikka saarlase viiti!”

mai-september 2022

Fotolavastustel kujutatud erinevaid Saare maakonnas aset leidvaid sündmusi. Piltide keskmes on erinevad fiktiivsed tegelased (7), sümbolites & elementides on vihjed üritustele. Läbivaks niidiks saarelisuse rõhutamiseks fotolavastustel on rahvariide üksikud elemendid. Idee on kõnetada nii külalist kui ka kohalikku. Kui esimese puhul rõhutame, et, kui nendel üritustel pole käinud, siis pole õiget saare elu näinud, siis kohalike puhul koputame saarlase uhkusele, et mis saarlane sa oled, kui selles pidus ei käi.

Sihtgrupp: saarlased + Saaremaa külalised

Kanalid: Sotsiaalmeedia / digiekraanid Kuressaare kesklinnas / uudiskirjad B2B ja blogipostitused

Tulemus: Online: 463 631 näitamist, 5515 lingil klikki, eelarve 1050€

Kogu eelarve: 2500€

“Mo saar oo So saar”

10. - 26. juuni 2022

Fotolavastuste keskmes olid kohalik külalisega saarel aega veetmas. Rõhk külalislahkusel ning nn ajutise-kohaliku kogemuse tekitamisel. Kampaania maandumislehele sai kokku koondatud info elamusi pakkuvate pereettevõtete, kodukohvikute ja päris saarlaste reisisoovitustega. www.visitsaaremaa.ee/selle-sui-puhka-koos-saarlastega

Sihtgrupp: Harjumaa + Virtsu, 30-60+, mehed+naised

Kanalid: sotsiaalmeedia/ maandumisleht /digiekraanid Tallinna kesklinnas/uudiskiri

Tulemused: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 485 437 korda, 100 133 inimesele, lingi klikke 2559

Eelarve: 3519.60€

“Vötame mönuga...”

7.-18. november

Kontseptsioon: koostöös Putkaga, kutsusime üles vötma Saaremaad mönuga, rõhk Kuressaarel ja spaapuhkusel, https://visitsaaremaa.ee/vota-monuga/

Sihtgrupp: Sotsiaalmeedia kampaania oli segmenteeritud meeste ja naiste vahel, Harjumaa ja Tallinna ning muu Eesti vahel, mille puhul välistati Saaremaa piirkond ehk et saarlasteni antud sotsiaalmeedia reklaam ei jõudnud.

Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2C

Tulemus: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 79 792 inimesele (reach), 313 583 korda (impressions), lingi klikke 2641.

Kogu eelarve: 2800€

Puhka jalga meite saartel! & Killuke saari Sinu kingikotti

Kampaania periood: detsember 2022

Kontseptsioon: taaskasutus (sõnumid ja visuaalid aastast 2021)

I osa rahvariides neiu ja viiking saarel jalga puhkamas kutsudes Sind ühinema.

II osa jõuludeks saarelised kingitused, viis maanudumislehele https://visitsaaremaa.ee/kohalik-kingitus/

Sihtgrupp: 30-65, Harjumaa elanikud + Virtsust Saaremaale suundujad; killuke saari kingikotti ka Saaremaa +Virtsu

Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2B

Tulemus
Online: 337 960 näitamist, 2496 lingil klikki

Kogu eelarve: 1000€

Saare maakonna turismiasjalised on aasta alguses teinud usinasti tööd eelseisva turismihooaja nimel ning viimastel nädalatel on osaletud neljal erineval turismimessil Eestis ja lähiriikides. Ikka selleks, et potentsiaalsed külalised leiaksid tee saartele. Tajudes messikülaliste entusiasmi ja vaadates eelmise aasta külastajanumbreid on olukord paljulubav.

Eestlasi rohkem kui kunagi varem

Eelmine aasta ööbis Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 125 752 eestlast, mis on rohkem, kui kunagi varem. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv 8% ja koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes on see suisa 15% rohkem. Saare maakonnas ööbivate välismaalaste arv on aastatagusega võrreldes küll korralikult tõusnud (+151%) aga paraku jääme kriisieelsele tasemele siiski veel 37% alla. Väliskülaliste esikolmiku moodustasid mullu lätlased (13233 inimest), soomlased (11596 inimest) ja leedulased (4718 inimest). Lätlaste arv hakkab tasapisi jõudma kriisieelsele tasemele, jäädes 2019 näitajatele veel 7% alla. Teistel naabritel on koroonaeelse tasemeni veidi pikem maa minna – leedukaid ööbis 20% ja soomlasi 36% vähem. Kohalike turismiettevõtjate sõnul oli mullu taas näha ka veidi rohkem sakslasi, aga ööbis neid maakonnas siiski 70% vähem, kui enne pandeemiat. Tõenäoliselt ei ole sakslaste arvu hüppelist tõusu oodata ka järgmisel aastal, sest mullu sügisel Saksamaa reisikorraldajatega toimunud kohtumistel jäid kõlama pigem ettevaatlikud hoiakud seoses lähiaastate Baltikumi reisiprognoosidega. Samas analoogsed kohtumised Soome reisikorraldajatega süstivad optimismi, et põhjanaabrid hakkavad järjest enam taas Eestit avastama.

Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku

Kokku ööbis 2022 aastal Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 166 551 külalist, mis on 26% rohkem kui aasta varem ning 4% vähem, kui senisel rekordaastal (2019). Hea meel on tõdeda, et kõik näitajad on siiski kasvu trendis, mis lubavad ennustada helgemat homset. Kiigates naabrite poole on tulemusi nii- ja naasugused. Eestis tervikuna on pandeemiaeelsetest numbritest puudu veel 14%. Kui Saaremaa vastav näitaja on -4% ja Pärnumaal -3%, siis Hiiumaa on kriisieelse taseme ületanud 23% võrra (tänu suurele siseturistide arvu kasvule).

Praam või lennuk?

Praami üleveo statistikat vaadates selgus, et reisijate arv on kasvanud 6%. Näitajaid kuude lõikes lahti lüües on näha, et kasv on tulnud ennekõike aasta esimesest poolest, kui üleveetud reisijate arvud kasvasid iga kuu 10-40%. Suvest alates kasv aeglustus märgatavalt jäädes vaid mõne protsendi piirimaile, või näidates suisa langust (juuli -2%, detsember -2,5%). Tõenäoliselt on kevadisel praamipileti hinnatõusul siin oma roll, mida võimendab üldine elutaseme kallidus, mõjutab inimeste reisiotsuseid. Ometi ei tundu see jälge jätvat lennureisijate arvule, sest erinevalt praamiga reisijatest on lennureisijate arv olnud läbi 2022 aasta stabiilselt tõusev kõikide kuud lõikes. Lennuki kasuks otsustavad kindlasti enam tööasjus reisijad, keda hinnad mõjutavad ehk vähem kui puhkusereisijat. Kokku lendas see aasta 32% rohkem inimesi, kui mullu.

Praamipileti hinnatõusu pidurdavat mõju on maininud nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril. Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvemaks. Kulude hüppeline kasv muudab turismiettevõtjad murelikuks. Kui igapäevase majandamisega saadakse hakkama, siis investeeringuteks paraku ressursse ei jagu.

Keerulistest oludest hoolimata on väljavaated siiski lootusrikkad. Külastajate arvud liiguvad õiges suunas, huvi Saaremaa vastu on turismimessidel olnud suur ja lähiriikide reisikorraldajad kinnitavad samuti klientide huvi Saaremaa vastu.

Jooksvalt saad turismisektori numbritel ja suundadel silma peal hoida Puhka Eestis interaktiivselt turismistatistika leheküljelt.

Projekti eesmärgid: Saarte omavahelises koostöös töötatakse välja uus ajakirja kontseptsioon ning ajakiri Mo Saaremaa kujundatakse ümber vormilt ning sisuliselt piirkonnaajakirjaks. Jäädeks kindlaks olemasolevale visuaalsele keele, kvaliteedile ning esteetikale. Ajakiri tõstab piirkonna tuntust ning kinnistab roheliste saarte mainet. Ajakirja fookus on nii sisuliselt kui ka vormiliselt kestlikel lahendustel:

- piirkonna ajakiri on efektiivsem selmet iga saar teeks oma trükise;

- ajakirja trükkimise lahendused on võimalikult väikese jalajäljega;

- ettevõtjaid, keda tõstetakse esile järgivad kestlikke põhimõtteid, lisaks kajastatakse tegevusi, mis annavad edasi saarelist identiteeti ning isikupära;

- tuuakse välja soovituslikud käitumisviisid meie (loodus)keskkonnas, mis põhinevad jätkusuutliku turismi praktikatel.

- ajakiri on kakskeelne (EST ja ENG).

Projekti tegevused:

Uue piirkonnaajakirja (Mo Saared) kontseptsiooni välja töötamine ja ajakirja miniversioonide täpse sisu ja struktuuri mõtestamine;

miniversioonide koostamine (FIN, DEU ja RU);

Ajakirjade ning miniversioonide distributsioon. Ajakirja PDF versioon; veebiversioon

Projekti kogumaksumus: 31 917,85 €

Toetuse summa: 11 360.00€

Projekti kestvus: 2021. detsember -2023. aprill
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.

Tempokas turismisuvi

Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel.  Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid.  Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT

Aasta lõpp tõi kerge languse

Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid.

Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.
Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud).
II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist.
Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.

Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.

Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).

Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.

Projekt “Viikingiaasta 2021 projekti läbiviimine Saare maakonna kui sihtkoha turundamiseks"

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärgiks on tutvustada Saare maakonna ajaloolist viikingite pärandkultuuri ning sellega seotud tooteid ja teenuseid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, et anda kogu maakonna viikingiajaloole suuremat kõlapinda ja tähelepanu. See omakorda suurendab maakonna tuntust viikingisaar(t)ena ning annab eeldused maakonna majanduse ja ettevõtluse kasvuks turismisektori elavdamise kaudu. Projekti eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu turundustegevused vastavalt turundusplaanile

Projekti kogumaksumus: 40 000€

Toetuse summa: 30 000€

Projekti kestvus: 18.06.2021- 31.05.2022

Milleks üldse pressireisid?

Reisisihtkohal, nagu Saaremaa, on mitmeid mooduseid enda “pildil hoidmiseks” - turismimessid, reklaamikampaaniad, sotsiaalmeedia. Aga kõige paremini töötab see, kui sa mitte ei räägi inimestele, kui tore on Saaremaa, vaid tood nad saarele, et nad saaksid seda ise kogeda. Selliseid pressi- ja FAM reise (inglise keeles familiarization trip) on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud mitmeid.

Ajakirjanikke on Saaremaal käinud erinevatest riikidest. Osad neist reisidest on toimunud koostöös EASiga, teised otse Visit Saaremaa kaudu. Saksa toidukriitik Hamburger Abendblatt'ist käis tutvumas saare erinevate maitsetega, mille osas tal ainult kiidusõnu jagus. Saksamaa tunnustatud loodusfotograaf Marcel Lesch valis enda külaskäiguks sügise, et jäädvustada imelist värvide mängu looduses. Reisi tulemusel avaldati imeilusad pildid nii Kaali kraatrist, Sääre tuletornist kui Kuressaare lossist.

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Suurbritannia ajalehe The I ajakirjanik käis Saaremaal samuti sügisel ja oli meeldivalt üllatunud nii Saaremaa toodetest/käsitööst, söögist ja siinsete spaade rohkusest ja hinnatasemest. Suvelõpu Saaremaa meeldis väga ka Soome Iltalehti ja Seura ajakirjanikele, kes leidsid, et Kuressaare on väga tore väike kuurortlinn, kus kõik on jalutamise kaugusel (spaa, väga head restoranid, kontserdid, loodus). Saaremaa lummas ka Eestis elavata Taani vabakutselist blogijat Henrik Jeppeseni, kes käis siin juunis. Ta soovis, et tal oleks olnud vähemalt nädal, et saart omas tempos avastada ning nautida.

Läti ja Leedu ajakirjanikke on sel aastal Saaremaal käinud suisa mitme reisiga. Varasügisese Saaremaaga tutvusid kolme päeva jooksul Leedu Delfi ajakirjanik ning Lätist Air Balticu peatoimetaja, Auseklis’e ajakirjanik ja portaali Baltic Travel News esindaja. Reisi üheks lemmik punktiks kujunes Sõrve sääre tipp ning tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks Saaremaa Toidufestivali õunakohvikutepäev. Teise reisiga käisid talve võlusid ja jõuluootust Saaremaal nautimas Läti meediaväljaannete Open City ja Today esindajad ning mitmete Läti populaarsete sotsiaalmeediagruppide toimetajad. Läti ja Leedu pressireise on võimalik meil võõrustada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) abil.

Koostöös EASiga käisid Saaremaad avastamas ka mitmed Eesti sotsiaalmeedia sisuloojad. Jagasime meid väisavate sisuloojate külastused temaatiliselt kolmeks – paarike, perereis ja sõpruskond ja lõime neile vastava kava. Juulis tutvus Priidu Saart island hoppingu võimalustega külastades ühe reisiga nii Muhut-Saaremaad kui ka Hiiumaad. Augustis käis perepuhkusel sotsiaalmeedias tuntud Estonianna, kelle siinne puhkus oli kantud teema-aastale kohaselt viikingite elamustest. Septembris külastas Kuressaaret Alina Birjuk, kes tulid nautima sügist nädalavahetust lennukiga. Jäime igati taolise koostöövormiga rahule ning loodame seda tulevikus korrata.

Saaremaa võlu teleekraanil

Lisaks kirjutavale meediale on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud ka televisiooni võttemeeskondi. Suvel filmisid reisisaate saarel ülesse Poola avalikõigusliku TV meeskond (TVP Kraków, TVP3 ja TVP Polonia) ja sügisel käisid Saaremaal saadet ülesse võtmas Läti RigaTV24 esindajad. Eesti telekanalitest on meie tegemisi kajastanud käesoleval aastal Kanal 2 saadetega Õhtu, mis läks eetrisse Lõmala sadamast ning Elamusi täis Eesti, mõlemas keskenduti viikingite temaatikale ning „Viikingid enne viikingeid“ näitusele Saaremaa muuseumis. TV3-s kajastati samuti meid kahes telesaates Naudime elu, kus fookuses oli samuti viikingiaasta ning lisaks saare maitsed. Asva Viikingikülas toimusid Duubel võtted, kus samuti tõime välja erinevad Saaremaa elamused.

Suve jooksul käisid Saaremaal ka mitme välismaise reisikorraldaja esindajad. See on turismimaailmas tavaline praktika, et reisikorraldajad käivad oma silmaga sihtkohti üle vaatamas, et oma vahetuid kogemusi enda klientidega jagada. Suve jooksul võõrustasime Läti, Leedu ja Hollandi reisikorraldajaid, kelle kõigi reisipakettide valikus juba on või loodetavasti saab olema ka Saaremaa. Kõik Saaremaal käinud reisikorraldajad lahkusid siit täis entusiasmi ning eriti suure ja positiivse üllatuse valmistasid jalgrattatuur Kuressaares, Pilguse mõis ja ette planeerimata “õunaraksus käimine” reisisaatja Kuressaares elava ämma õues.

Mitmed kajastused Saaremaa kohta on juba ilmunud ja osad ilmumas lähikuudel.

Projekt “Saare maakonna turundus- ja kommunikatsioonitegevused Läti ja leedu külastajate suunal"

Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA)

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna kui atraktiivse reisisihtkoha tuntuse kasvatamine Läti ja Leedu turul, kuna 2020. aasta turismistatistika näitas, et arvestatavad välisturud Saare maakonna mõistes olid Läti ja Leedu. Kuna 2021. aasta on kuulutatud Saare maakonnas ka viikingiaastaks, siis turundus- ja kommunikatsioonitegevusi sisaldav projekt aitab neis riikides lähemalt tutvustada ka teema-aasta sõnumit ning kutsuda seeläbi rohkem (välis)külastajaid Saaremaad avastama.Projekti oodatavad tulemused: 1)välja on töötatud kampaania tegevusplaan turundus- ja kommunikatsioonitegevustega Läti ja Leedu külastajate suunal; 2) tegevuskava rakendamise tulemusel kasvab Saare maakonna tuntus Lätis ja Leedus ning Saare maakonnas majutatud lätlaste ja leedulaste arv potentsiaalselt suureneb, võrreldes 2020. aasta numbritega.

Projekti tegevused:

Kampaania "Valluta Eesti Saared" Läti ja Leedu sihtturul (välikampaania Riias; reklaamikampaania Läti ja Leedu digikanalites; Visit Saaremaa kodulehe uuendamine, täiendamine; meediasuhtlus Läti ja Leedu meediaga, Läti telekanali filmimine Saare maakonnas)

Pressireisid Saaremaale kuni kümnele Läti/Leedu ajakirjanikule ja sisuloojale;

Luuakse neli reklaamklippi Saaremaa tutvustamiseks Läti ja Leedu turul.

Projekti kogumaksumus: 39 932€

Toetuse summa: 29 949€

Projekti kestvus: 25.08.2021 – 19.03.2022
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi toredaid sündmusi jagub saartele läbi aasta, loeb turismirahvas tinglikult hooaja lõpuks Saaremaa rallit ja Kolme Päeva Jooksu. Finišilipp on selleks korraks langenud ja aeg on turismihooaja tulemustele peale vaadata. Kuidas läks?

Olukord nii tervishoiu- kui turismisektoris oli selle hooaja hakul kindlasti stabiilsem, kui mullu samal ajal, aga ebamäärasust ja kõhklusi oli siiski omajagu. Kas siseturism jätkab võidukäiku? Kas välismaalased liiguvad juba rohkem? Kas piirangud lähevad leebemaks või sootuks karmimaks? Küsimusi oli palju.

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Tulemused on mõnes osas ootuspärased, teisalt üllatavad ja kontekstist välja rebituna tõeliselt muljetavaldavad. Näiteks kasvas aprillis mullusega võrreldes praamidega mandri ja Muhu vahel üleveetud reisijate arv 919%! Protsentuaalselt uhke tulemus, aga tagamaid teades mitte väga üllatav, arvestades, et eelmise aasta aprillis oli saar lukus ja mandri vahelist liiklust sisuliselt ei toimunud. Suviseid reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Ainukese kuuna näitas 9% langust august. Juuli kuus olid üleveonumbrid jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele.

Lennujaama sellesuvised näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Veebruarist saadik on lendajate arvud olnud mullusega võrreldes koguaeg suuremad. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid. Lisaks turismi üldisele taastumisele on lennujaama sedavõrd heade tulemuste taga asjaolu, et eelmise aasta lõpus hakkas Kuressaare liini teenindama varasemaga võrreldes poole suurem lennuk. Tundub, et see otsus on ennast igati õigustanud.

Ka väikelaevasadamates on olnud tegus suvi. Meie maakonna kaheksat sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld võttis suve kokku järgmiselt: „Juba eelmise aasta navigatsioonihooaeg näitas, et tervisekriisiga vähenenud väliskülastajate arvu kompenseerisid peaaegu täies mahus meie oma inimesed. Eestis viimase paari aastaga hoogsalt kasvanud veesõidukite soetamine peegeldub hästi regionaalsete sadamate kasutusstatistikas. Kui meie parimate aastate külalisaluste arv kõigis meie sadamates küündis üle 7 tuhande ühiku hooajal, siis eelmisel aastal jõuti 6 575 aluseni ja vähemalt samasugust külastatavust ootame ka käesoleva, 2021 aasta navigatsioonihooaja kokkuvõttes„.

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Suvekuude keskmiseks kasvuks oli aastatagusega võrreldes +39%. Kokku ööbis see suvi Saare maakonna majutusettevõtetes veidi üle 68 000 eestlase, mis on 40% võrra suurem number, kui kriisieelsel suvel.

Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. See suvi ööbis maakonnas välismaalasi poole vähem, kui aasta varem ning kriisieelsete numbritega võrreldes on langus suisa 75% ringis. Mullu hoidsid väliskülaliste numbreid kõrgel leedulased ja lätlased, aga see aasta langesid ka nende numbrid.

EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik on öelnud ajakirjale Peegel, et oluliselt mõjutas sellesuviseid tulemusi Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljanda turismituru Saksamaa jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks.

Saare maakonna majutusstatistika kokkuvõtteks saab välja tuua, et välismaalaste arvu vähenemise kompenseeris eestlaste arvu märgatav kasv ja kolme suvekuu jooksul majutatud inimeste üldarv (78 373 inimest) tõusis aasta varasemaga võrreldes 15% (jäädes kriisieelsele tasemele alla 13%). Tubade täitumus kasvas 13% (olles sel suvel 37%) ja ööpäeva keskmine maksumus kasvas 26% (olles sel suvel 38€).

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Statistilisi numbreid kinnitavad ka maakonna turismiettevõtjad nii majutuse, toitlustuse kui transpordi sektorist. Suvi läks hästi, suurema osa klientidest moodustasid eestlased ja enim torkas silma lätlaste ja leedulaste vähesus. Tehti nii käibe- kui külastajarekordeid. Saaremaa muuseumi direktori Rita Valge ütleb, et lossis oli näiteks piletisaba see aasta üsna tavapärane nähtus ja suve kõige kiirematel päevadel ulatusid külastajate numbrid tublisti üle tuhande, ületades sealjuures senist kõige populaarsemat külastuspäeva (tasuta sissepääsuga Muuseumiööd) mitmesaja inimese võrra.

Kuidas läks naabritel ja Eestil tervikuna? Pilt oli laias laastus võrdlemisi sarnane – eestlaste arvud kasvasid jõudsalt ja välismaalaste omad kahanesid. Kui Eestis keskmiselt kasvasid eestlaste ööbimised kolmel suvekuul 32%, siis Saaremaal oli kasv +39% ja Pärnumaa +46%. Hiiumaal oli kasv mõnevõrra väiksem (+13%) ja Läänemaal oli number kerges languses (-2%). Väliskülastajate ööbimised langesid aastatagusega võrreldes kõigis Lääne-Eesti maakondades vahemikus 11%-53%. Kokkuvõtlikult on parimas seisus hiidlased, kelle majutusasutuste statistika ületas sel suvel kriisieelse taseme 14% võrra. Teistel naabritel on sinna veel veidi minna – Pärnumaa (-5%), Saaremaa (-13%) ja Läänemaa (-23%). Kogu Eesti majutusstatistika jääb kriisieelsele tasemele alla veel 34%.

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Saaremaa turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika käib ülejäänud turismisektoriga ühte sammu. Eestlaste arv oli sel suvel kerges kasvutrendis (+7%) ja välismaalaste oma languses (-32%). Majutuse statistikaga võrrelduna on suurim vahe see, et TIKi külastajatest enamuse moodustavad välismaalased, keda käis see suvi raekojas 936. Eestlasi käis turismiinfos nõu küsimas 581. Lisaks Saaremaa turismiinfokeskusele olid sel suvel avatud ka kaks väiksemat turismiinfopunkti. Salme turismiinfos käis suve jooksul 517 külastajat ja Muhu turismiinfos 1920.

Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et edukale turismisuvele aitasid tublisti kaasa suurepärane suveilm, leebemad piirangud ja tõsiasi, et iial varem ei ole turismiturundust tehtud selliste summade eest, nagu tänavu. Siseturism tegi võidukäiku, kuid välisturgudega on lood kehvad. Loodame, et järgmisel turismihooajal jõuab saartele taas ka rohkem väliskülastajaid ja külastajate koguarv jõuab kriisieelsele tasemele.

Ühisprojekt “Saare ja Hiiu maakondade kui turismisihtkohtade koostööprojektid”

Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Konkurss: Sihtkohtade arenduse koostööprojektide konkurss

Meede: Konkurss viidi läbi Ettevõtlikkuse kasvatamise, ettevõtluse kasvu soodustamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetme tegevuse „Toetuse andmise tingimused turismitoodete arenduse juhtimise toetamiseks“

Projekti eesmärgid:

Projekti eesmärgiks on Saare ja Hiiu maakondade turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine eristumise ja külastaja vajadustele vastavate turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise kaudu (ökoturism, turvalisus, klienditeekonna ning piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus). Lisaks saarteülese arendus- ja juhtimise kontseptsiooni koostamine. Kahe maakonna turismisektori arendusorganisatsiooni jõudude ja teadmiste kokkupanekul on võimalik palju rohkem kuluefektiivselt ära teha.

Uute koostöövõrgustikul põhinevate piirkonnaspetsiifiliste turismitoodete (paketid, sündmused, teenused, atraktsioonid, marsruudid, turismiteed) arendamine lähtuvalt klienditeekonna uuringu tulemustest edendab otseselt piirkonna majandust ning külastaja piirkonnas veedetud kvaliteetaja pikenemist, kuid kaudselt toetab ja tõstab kogu Eesti kui turismisihtkoha mainet ja kvaliteeti.

Projekti kogumaksumus: 100 000€

Toetuse summa: 100 000€ ((32 305€ Saaremaa Vallavalitsus, 57 001€ SA Hiiumaa Arenduskeskus, 10 694€ SA Saare Arenduskeskus))
Projekti kestvus: 08.2021 – 08.2023
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Sigrid Valter, sigrid.valter@visitsaaremaa.ee

Ühisprojektis osalevad partnerid: SA Saare Arenduskeskus, SA Hiiumaa Arenduskeskus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

Visit Saaremaa kampaaniad 2022

Rubriik: Varjatud

“Lusti ikka saarlase viiti!”

mai-september 2022

“Mo saar oo So saar”

10. - 26. juuni 2022

“Vötame mönuga...”

7.-18. november

“Saarenmaa ja Hiidenmaa, saaret jossa kesät ovat kuin lapsuuden muistoista. Jossa odottaa huoleton loma”

16.05-22.05.2022

Eestlasi rohkem kui kunagi varem

Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku

Praam või lennuk?

Tempokas turismisuvi

Aasta lõpp tõi kerge languse

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Milleks üldse pressireisid?

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Saaremaa võlu teleekraanil

EASi sihtfinantseering www.visitestonia.com lehe andmehaldusteenuse osutamisele

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Loe lisaks

Metsateraapia lummuses

Bellingshauseni kaks reisi Antarktikasse

Saaremaa kenad uued kohad

“Lusti ikka saarlase viiti!”

mai-september 2022

“Mo saar oo So saar”

10. - 26. juuni 2022

“Vötame mönuga...”

7.-18. november

“Saarenmaa ja Hiidenmaa, saaret jossa kesät ovat kuin lapsuuden muistoista. Jossa odottaa huoleton loma”

16.05-22.05.2022

Eestlasi rohkem kui kunagi varem

Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku

Praam või lennuk?

Tempokas turismisuvi

Aasta lõpp tõi kerge languse

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Milleks üldse pressireisid?

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Saaremaa võlu teleekraanil

EASi sihtfinantseering www.visitestonia.com lehe andmehaldusteenuse osutamisele

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Loe lisaks

Metsateraapia lummuses

Bellingshauseni kaks reisi Antarktikasse

Saaremaa kenad uued kohad

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.