Varjatud Archives » Page 2 of 7

Projekt “Saare maakonna turundus- ja kommunikatsioonitegevused Läti ja leedu külastajate suunal"

Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA)

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna kui atraktiivse reisisihtkoha tuntuse kasvatamine Läti ja Leedu turul, kuna 2020. aasta turismistatistika näitas, et arvestatavad välisturud Saare maakonna mõistes olid Läti ja Leedu. Kuna 2021. aasta on kuulutatud Saare maakonnas ka viikingiaastaks, siis turundus- ja kommunikatsioonitegevusi sisaldav projekt aitab neis riikides lähemalt tutvustada ka teema-aasta sõnumit ning kutsuda seeläbi rohkem (välis)külastajaid Saaremaad avastama.Projekti oodatavad tulemused: 1)välja on töötatud kampaania tegevusplaan turundus- ja kommunikatsioonitegevustega Läti ja Leedu külastajate suunal; 2) tegevuskava rakendamise tulemusel kasvab Saare maakonna tuntus Lätis ja Leedus ning Saare maakonnas majutatud lätlaste ja leedulaste arv potentsiaalselt suureneb, võrreldes 2020. aasta numbritega.

Projekti tegevused:

Kampaania "Valluta Eesti Saared" Läti ja Leedu sihtturul (välikampaania Riias; reklaamikampaania Läti ja Leedu digikanalites; Visit Saaremaa kodulehe uuendamine, täiendamine; meediasuhtlus Läti ja Leedu meediaga, Läti telekanali filmimine Saare maakonnas)

Pressireisid Saaremaale kuni kümnele Läti/Leedu ajakirjanikule ja sisuloojale;

Luuakse neli reklaamklippi Saaremaa tutvustamiseks Läti ja Leedu turul.

Projekti kogumaksumus: 39 932€

Toetuse summa: 29 949€

Projekti kestvus: 25.08.2021 – 19.03.2022
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi toredaid sündmusi jagub saartele läbi aasta, loeb turismirahvas tinglikult hooaja lõpuks Saaremaa rallit ja Kolme Päeva Jooksu. Finišilipp on selleks korraks langenud ja aeg on turismihooaja tulemustele peale vaadata. Kuidas läks?

Olukord nii tervishoiu- kui turismisektoris oli selle hooaja hakul kindlasti stabiilsem, kui mullu samal ajal, aga ebamäärasust ja kõhklusi oli siiski omajagu. Kas siseturism jätkab võidukäiku? Kas välismaalased liiguvad juba rohkem? Kas piirangud lähevad leebemaks või sootuks karmimaks? Küsimusi oli palju.

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Tulemused on mõnes osas ootuspärased, teisalt üllatavad ja kontekstist välja rebituna tõeliselt muljetavaldavad. Näiteks kasvas aprillis mullusega võrreldes praamidega mandri ja Muhu vahel üleveetud reisijate arv 919%! Protsentuaalselt uhke tulemus, aga tagamaid teades mitte väga üllatav, arvestades, et eelmise aasta aprillis oli saar lukus ja mandri vahelist liiklust sisuliselt ei toimunud. Suviseid reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Ainukese kuuna näitas 9% langust august. Juuli kuus olid üleveonumbrid jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele.

Lennujaama sellesuvised näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Veebruarist saadik on lendajate arvud olnud mullusega võrreldes koguaeg suuremad. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid. Lisaks turismi üldisele taastumisele on lennujaama sedavõrd heade tulemuste taga asjaolu, et eelmise aasta lõpus hakkas Kuressaare liini teenindama varasemaga võrreldes poole suurem lennuk. Tundub, et see otsus on ennast igati õigustanud.

Ka väikelaevasadamates on olnud tegus suvi. Meie maakonna kaheksat sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld võttis suve kokku järgmiselt: „Juba eelmise aasta navigatsioonihooaeg näitas, et tervisekriisiga vähenenud väliskülastajate arvu kompenseerisid peaaegu täies mahus meie oma inimesed. Eestis viimase paari aastaga hoogsalt kasvanud veesõidukite soetamine peegeldub hästi regionaalsete sadamate kasutusstatistikas. Kui meie parimate aastate külalisaluste arv kõigis meie sadamates küündis üle 7 tuhande ühiku hooajal, siis eelmisel aastal jõuti 6 575 aluseni ja vähemalt samasugust külastatavust ootame ka käesoleva, 2021 aasta navigatsioonihooaja kokkuvõttes„.

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Suvekuude keskmiseks kasvuks oli aastatagusega võrreldes +39%. Kokku ööbis see suvi Saare maakonna majutusettevõtetes veidi üle 68 000 eestlase, mis on 40% võrra suurem number, kui kriisieelsel suvel.

Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. See suvi ööbis maakonnas välismaalasi poole vähem, kui aasta varem ning kriisieelsete numbritega võrreldes on langus suisa 75% ringis. Mullu hoidsid väliskülaliste numbreid kõrgel leedulased ja lätlased, aga see aasta langesid ka nende numbrid.

EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik on öelnud ajakirjale Peegel, et oluliselt mõjutas sellesuviseid tulemusi Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljanda turismituru Saksamaa jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks.

Saare maakonna majutusstatistika kokkuvõtteks saab välja tuua, et välismaalaste arvu vähenemise kompenseeris eestlaste arvu märgatav kasv ja kolme suvekuu jooksul majutatud inimeste üldarv (78 373 inimest) tõusis aasta varasemaga võrreldes 15% (jäädes kriisieelsele tasemele alla 13%). Tubade täitumus kasvas 13% (olles sel suvel 37%) ja ööpäeva keskmine maksumus kasvas 26% (olles sel suvel 38€).

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Statistilisi numbreid kinnitavad ka maakonna turismiettevõtjad nii majutuse, toitlustuse kui transpordi sektorist. Suvi läks hästi, suurema osa klientidest moodustasid eestlased ja enim torkas silma lätlaste ja leedulaste vähesus. Tehti nii käibe- kui külastajarekordeid. Saaremaa muuseumi direktori Rita Valge ütleb, et lossis oli näiteks piletisaba see aasta üsna tavapärane nähtus ja suve kõige kiirematel päevadel ulatusid külastajate numbrid tublisti üle tuhande, ületades sealjuures senist kõige populaarsemat külastuspäeva (tasuta sissepääsuga Muuseumiööd) mitmesaja inimese võrra.

Kuidas läks naabritel ja Eestil tervikuna? Pilt oli laias laastus võrdlemisi sarnane – eestlaste arvud kasvasid jõudsalt ja välismaalaste omad kahanesid. Kui Eestis keskmiselt kasvasid eestlaste ööbimised kolmel suvekuul 32%, siis Saaremaal oli kasv +39% ja Pärnumaa +46%. Hiiumaal oli kasv mõnevõrra väiksem (+13%) ja Läänemaal oli number kerges languses (-2%). Väliskülastajate ööbimised langesid aastatagusega võrreldes kõigis Lääne-Eesti maakondades vahemikus 11%-53%. Kokkuvõtlikult on parimas seisus hiidlased, kelle majutusasutuste statistika ületas sel suvel kriisieelse taseme 14% võrra. Teistel naabritel on sinna veel veidi minna – Pärnumaa (-5%), Saaremaa (-13%) ja Läänemaa (-23%). Kogu Eesti majutusstatistika jääb kriisieelsele tasemele alla veel 34%.

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Saaremaa turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika käib ülejäänud turismisektoriga ühte sammu. Eestlaste arv oli sel suvel kerges kasvutrendis (+7%) ja välismaalaste oma languses (-32%). Majutuse statistikaga võrrelduna on suurim vahe see, et TIKi külastajatest enamuse moodustavad välismaalased, keda käis see suvi raekojas 936. Eestlasi käis turismiinfos nõu küsimas 581. Lisaks Saaremaa turismiinfokeskusele olid sel suvel avatud ka kaks väiksemat turismiinfopunkti. Salme turismiinfos käis suve jooksul 517 külastajat ja Muhu turismiinfos 1920.

Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et edukale turismisuvele aitasid tublisti kaasa suurepärane suveilm, leebemad piirangud ja tõsiasi, et iial varem ei ole turismiturundust tehtud selliste summade eest, nagu tänavu. Siseturism tegi võidukäiku, kuid välisturgudega on lood kehvad. Loodame, et järgmisel turismihooajal jõuab saartele taas ka rohkem väliskülastajaid ja külastajate koguarv jõuab kriisieelsele tasemele.

Ühisprojekt “Saare ja Hiiu maakondade kui turismisihtkohtade koostööprojektid”

Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Konkurss: Sihtkohtade arenduse koostööprojektide konkurss

Meede: Konkurss viidi läbi Ettevõtlikkuse kasvatamise, ettevõtluse kasvu soodustamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetme tegevuse „Toetuse andmise tingimused turismitoodete arenduse juhtimise toetamiseks“

Projekti eesmärgid:

Projekti eesmärgiks on Saare ja Hiiu maakondade turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine eristumise ja külastaja vajadustele vastavate turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise kaudu (ökoturism, turvalisus, klienditeekonna ning piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus). Lisaks saarteülese arendus- ja juhtimise kontseptsiooni koostamine. Kahe maakonna turismisektori arendusorganisatsiooni jõudude ja teadmiste kokkupanekul on võimalik palju rohkem kuluefektiivselt ära teha.

Uute koostöövõrgustikul põhinevate piirkonnaspetsiifiliste turismitoodete (paketid, sündmused, teenused, atraktsioonid, marsruudid, turismiteed) arendamine lähtuvalt klienditeekonna uuringu tulemustest edendab otseselt piirkonna majandust ning külastaja piirkonnas veedetud kvaliteetaja pikenemist, kuid kaudselt toetab ja tõstab kogu Eesti kui turismisihtkoha mainet ja kvaliteeti.

Projekti kogumaksumus: 100 000€

Toetuse summa: 100 000€ ((32 305€ Saaremaa Vallavalitsus, 57 001€ SA Hiiumaa Arenduskeskus, 10 694€ SA Saare Arenduskeskus))
Projekti kestvus: 08.2021 – 08.2023
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Sigrid Valter, sigrid.valter@visitsaaremaa.ee

Ühisprojektis osalevad partnerid: SA Saare Arenduskeskus, SA Hiiumaa Arenduskeskus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

21. JUUNI

20:00	Kaarma jaanituli Kaarma maalinnal – Tantsuks mängib ansambel Lõõtsavägilased
20:00	Taritu jaanilõke

22. JUUNI

18:00	Veeriku küla jaanituli retrostiilis – Jõukatsumuste käigus valitakse Veeriku Vägev mees ja naine. Lastele batuut, kohapeal ka kümblustünn
19:00	Kuressaare jaanituli ranna puhkealal – Esinevad ONUD ja trio Eermann, Kõrvits, Nõmm. Muinastule süütamise tseremoonia kell 21.00
19:00	Käesla jaanituli
19:20	Metsküla jaanituli – Tantsuks mängib Henri Tali & Madis Ligi
20:00	Sakla jaanituli – Muusikat teeb Sulo
20:00	Kärla jaanituli
20:00	Kõljala jaanituli
20:00	Nõmmküla jaanituli Nõmmküla külaplatsil – DJ Felix
21:00	Pidula Wakepark'i jaanituli
21:00	Eikla jaaniõhtu Eikla rahvamajas – Traditsioonilised mängud
21:00	Võhma jaanituli Võhma külamajas – Mängud nii täiskasvanutele kui ka lastele

23. JUUNI

11:00	Laimjala jaanituli Laimjala mõisapargis – Tantsuks mängib ansambel R2NK
19:00	Leedri küla jaanituli, kokkutulek ja 500. juubeli tähistamine
19:00	Salme jaanituli Salme rannapargis – Esineb ansambel Jäävaba
19:00	Torgu jaanituli Sõrve sääre tipus – Esineb ansambel Fööniks
19:00	Kaubi küla jaanituli - seltskonnamängud ja ansambel Hea Tuju
20:00	Orissaare jaanituli Orissaare lauluväljakul – Tantsumuusikat teeb Reminders. Lastele viib mänge läbi noortekeskus
20:00	Valjala jaanituli Valjala maalinnal – Taidlejad lähemalt ja kaugemalt: Nobenäpud, Mariannid, Viktooria. Õhtuse muusikalise poole sisustab Räpina Jack
20:00	Kõrkvere kandi külade jaanituli – Esinevad külalised Aruküla kultuuriseltsist, arhailine meesansambel LÜÜ-TÜRR ja segarühm Lapulised. Muusikalist naudingut pakub Andrus Kurvits
20:00	Sandla jaanituli Kukessaare rannas – Tantsuks mängib ansambel Kairit ja Toomas Duo
20:00	Kihelkonna jaanituli – Tantsuks mängib ansambel Vanad Sõbrad
20:00	Ratla jaanipidu Päri-Toomal – Esineb Jüri Homenja
20:00	Hellamaa jaaniõhtu – Esinejad Muhu- ja Saaremaalt. Tantsuks mängib ansambel Kvintessents
20:30	Panga küla jaanituli - tantsuks mängib ansambel Ahoi.
21:00	Mustjala jaanituli Mustjala kõlakoja platsil – Tantsuks mängib ansambel Härra Kuu. Esineb Mustjala naisrühm Kuldking ja koolinoorte ansambel
	Abruka jaanituli

24. JUUNI

18:00	Leisi jaanituli – Keerutame jalga koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga. Põnevat vahepala pakub pop-folk tantsutrupp UPPSAR kavaga “Tuulispask”
18:00	Mändjala jaanituli Mändjala rannas ja kämpingualal – Esinevad Terminaator, Merlyn Uusküla, AG, Renate, Laur Teär ja Meelis Laido, öödiskot teeb DJ Lenny Lavida
18:00	Tagavere jaaniõhtu Tagavere seltsimaja platsil
19:00	Jaanipäev Illiku laiul – Tantsuks mängib ansambel Justament
19:00	Kärneri küla jaanituli
20:00	Pihtla jaanituli. Peaesineja Sulo, lisaks dj Sander Loel ja Indrek Jalakas.
21:00	Saareküla jaanituli Luhinaranna külaplatsil

25. JUUNI

15:00	Undva küla jaanituli – Esineb Tarvo Raja Bänd
18:00	KEKi jaaniõhtu – Esinevad Martin Vesberg, Kaisa Ling Thing, DJ Kurly Beats
18:00	Elme mõisa jaanituli Endla külas – Tantsuks mängib ansambel Carriba
19:00	Vana-Kõljala jaanituli Vana-Kõljala külaplatsil – Muusikat teeb ansambel UUT JA VANA, esineb rahvatantsurühm Kanarbik. Õhtut juhib Kaido Kabral
20:00	Kõrkküla jaanituli - Tantsuks mängib Lux ja Vares. Jaanimängud suurtele ja väikestele.
20:00	Nihatu küla jaanituli Nihatu külaplatsil – Tantsuks mängib ansambel LYCILLE

Jaanitulede ja kõigi teiste Saaremaa sündmuste kohta uuri kalendrist saare.events

Jaaniõhtu traditsioonide kohta loe MO Saaremaa reisiajakirja artiklist "Ööta öö"

Tasuta Kuressaare linnaekskursioonid toimuvad 01. juulist kuni 26. augustini igal laupäeval.

Laupäeva hommikul kell 11:00 korjab Saaremaa Giidide Ühingu giid raekoja eest kõik huvilised sappa ja jalutab nendega tunnikese mööda põnevat Kuressaaret. Linnaekskursioonid toimuvad kolmes erinevas keeles ja grupis: eesti, inglise ja soome.

Kuressaare linnal on jutustada palju huvitavaid lugusid. Seega julgeme linnatuure soovitada ka kohalikele. Täitsa kindlasti kuuled seal põnevaid fakte, mida enne ei teadnud. Kuna tuure teevad erinevad giidid, siis on ka ekskursioonid alati veidi erinevad.

Kui ekskursiooni aeg sulle ei sobi, mine privaattuurile mõne Saaremaa giidiga, kelle leiad meie giidide nimekirjast.

__________________________________

Every Saturday at 11:00
From 1st July to 26th of August.

Find out about the history of our town, it’s fascinating events, visit and see the major architectural sites. All guided walks are in English, FREE OF CHARGE, take about one hour and start in front of Saaremaa Tourist Information Centre (Town hall, Tallinna 2, Kuressaare).

__________________________________

Kävelykierros on lauantaisin klo 11:00
01. heinäkuuta– 26. elokuuta.

Tervetuloa tutustumaan Kuressaaren historiaan, arkkitehtuuriin, nähtävyksiin ja nykypäivään. MAKSUTON suomenkielinen kierros kestää noin tunnin. Kierros alkaa Saarenmaan Matkailuneuvonnan edestä (Raatihuone, Tallinna 2, Kuressaare).

Tänapäeva reisiotsused tehakse Internetis

Tänapäeva elutempo on väga kiire. Infot tahetakse vajaduse tekkimisel saada nüüd ja kohe. Internet on selleks esimene ja tuleb tunnistada, et tihti ka parim, lahendus. Seetõttu ongi tähtis, et Sinu ettevõte oleks Internetist lihtsalt leitav. Kui Sinu firma ei ole Internetist leitav, tekitab see enamasti kliendis kahtlusi. Edasi otsimise asemel pöördub ta tõenäoliselt naaber ettevõtte poole, keda otsingumootor talle soovitas.

Reisiotsuse tegemisel on Internet muutunud järjest tähtsamaks. Suust suhu leviva reklaami kõrvale (mis seni on olnud kõige tõhusam info levitamise kanal), on tugevalt kanda kinnitamas erinevad arvamusportaalid (nt Trip Advisor). Oma tutvusringkonna asemel saab nüüd infot ammutada läbi teises maailma otsas elavate inimeste vahetute kogemuste. Ettevõtjana tasub sellistel lehtedel kindlasti silm peal hoida ja enda äri kohta käivatele kommentaaridele ka vastata. Kiidusõnade eest tänada ja laituse korral uurida selle tagamaid.

Miks alustada Puhka Eestis andmebaasist?

Kui sa kõiki Interneti poolt pakutavaid kanaleid ei jõua hallata, siis vali nende hulgast jõukohane ja alusta sellest. Kui koduleht tundub esimese hooga liiga keerukas ja kallis ettevõtmine, siis alusta näiteks Puhka Eestis andmebaasist www.puhkaeestis.ee Tegemist on riikliku turismiveebiga, mida külastab aastas pea 6 miljonit inimest! Lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiobjekti lehele lisamine on kõigi ettevõtjate jaoks tasuta. Enda objekti kohta saad lehele sisestada nii kirjelduse, fotod, videod, hinnad kui palju muud infot. Lehte haldav EAS Turismiarenduskeskus tõlgib olenevalt objektist info kuude võõrkeelde. Seeläbi tekib Sinu ettevõttele seitsmes keeles sisuliselt mini-kodulehekülg, kust klient saab kätte oma esmase info. See on lihtne ja hea võimalus endast kübermaailma jälg maha jätta.

Mis on sotsiaalmeedia eelised?

Kui tunned, et oled valmis rohkem energiat veebi suunama, loo enda ettevõtte konto mõnda sotsiaalmeediakanalisse (Facebook, Instagram jne). Enne konto tegemist mõtle siiski korralikult järgi, kas suudad sinna ka mõistlikus mahus sisu toota. Sotsiaalmeedia lehed, kus postituste vahet saab lugeda kuudes või isegi aastates, on ettevõtte mainele pigem kahjulikud kui kasutoovad. Kui teed, siis tee korralikult. Teadupärast ütleb üks pilt rohkem, kui tuhat sõna ja just ägedate piltide kasutamiseks annab sotsiaalmeedia suurepärased võimalused. Kogu infovahetus käib lihtsalt ja kiirelt ning lisaks saad sealt kätte ka oma jälgijaskonna arvamuse. Näed, milline info võetakse eriti hästi vastu ning mis jätab vaatajad külmaks.

Olles kätt proovinud erinevates veebiportaalides, ei käi Sulle tõenäoliselt enam üle jõu ka lihtsama kodulehe ülesseadmine. See on tänapäeval tehtud üsna mugavaks ja ei ole selline raketiteadus, nagu esmapilgul võib tunduda. Kõigi teiste veebikanalite ees annab koduleht Sulle keskkonna, kus kogu “trall” käib just ümber Sinu ettevõtte. Sinu valitud lugude ja visuaalidega. Kasuta seda võimalust.

Alusta Internetis reklaamimisega

Teistest kanalitest lihtsam on Internetis ka reklaami teha. Sadadesse eurodesse küündivate ajalehereklaamide või tuhandeid maksa televisiooniklipi asemel võib Interneti reklaamimaastikul alustada vaid mõneeurose eelarvega. Erinevalt paljudest teistest kanalitest saad veebis reklaamides väga täpselt valida, kelleni Sinu info jõuab. Seega on Internet ideaalne kanal reklaamiturule sisenemiseks.

Kui kõik eelnev tundub Sulle siiski üle jõu käiv, võid julgelt tulla Visit Saaremaa jutule. Olles enda tegevustes just digikanalid seadnud esikohale, tahame selles suunas liikumisel nõu ja jõuga olla abiks ka kohalikele turismiettevõtjatele. Häid digiteemalisi koolitusi leiab ka Saaremaa Arenduskeskuse koolituskalendrist.

Saaremaa turism on näinud väga erinevaid perioode. Väga kiiret kasvu, loorberitel puhkamist ja majanduslanguse perioodi. Midagi sellist, nagu praegu toimub, pole varem nähtud. Möödunud aasta oli turismisektorile tõeline väljakutse, mis paraku ei ole veel seljatatud. Olukord on ärev ning piirangud pärsivad inimeste reisimist. Aga mida võiks eeloleval aastal siiski turismimaastikul loota, karta või oodata?

Eestlased või välismaalased?

Eelmisel aastal oli turismisektori päästeingliks eesti inimene. Need kümned tuhanded Eesti inimesed, kes reisisid Eestimaal. Sekka sattus ka naabreid lähiriikidest. Kõigi reisihimuliste lootused on mitmeid kuid olnud vaktsiinil, tänu millele kõik väravad ja riigipiirid taas avaneda võiksid. Aga kas avanevad? Tõenäoliselt mitte. Vaktsineerimine ei ole Euroopas läinud päris plaanitult ja suviseks turismi tipphooajaks on tõenäoliselt vaktsineeritud küll riskirühmad (kes ei pruugi olla väga suures reisisellid) aga mitte laiem üldsus. Alalhoidlikud eurooplased tõenäoliselt ebastabiilses olukorras veel reisida ei julge. Küll aga on keskmise eurooplasega võrreldes riskialtim eestlane suures “reisinäljas” valmis Eestist kaugemale reisima. Isegi, kui sellega kaasnevad riskid ja ebakindlus. On tõenäosus, et olukorra leevenedes põrutavad eestlased juba välisreisidele, aga välismaalased Eestisse veel mitte. Seetõttu ei maksa välisturistidele sel aastal veel väga panustada. Põhilisteks reisijateks saavad endiselt olema eestlased.

Üksinda või üheskoos?

Hulga inimestega koos millegi tegemisest on tänapäeval saanud negatiivse alatooniga ettevõtmine. Eraldatult, distantsilt, vahemaad hoides - see on uus normaalsus. Sama kehtib ka reisimise kohta. Neljakümne inimesega turismibusse see suvi tõenäoliselt väga palju veel näha ei ole. Pigem reisitakse perekonna või väiksema sõpruskonnaga. See asjaolu dikteerib ka reisimiseks valitava transpordivahendi. Arusaadavalt vähenes eelmisel aastal praami üleveostatistikas märgatavalt busside arv. Küll aga suurenes näiteks karavanautode oma. Kuuldavasti on haagissuvilate müük Lääne-Euroopas tegemas müügirekordeid. Mitmes Saare maakonna väikesadamas kasvas mullu ka meritsi saabujate number. Nii karavanide kui jahtide puhul liigutakse väikestes seltskondades ja teiste turistidega ei puututa kokku isegi majutusasutustes. Seega saab väita, et reisida eelistatakse väikestes seltskondades ja võimalikult sõltumatult. Nii saab ilmselt olema ka see aasta.

Planeeritud või spontaanne?

Paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline olukord, kus majutusasutuste broneeringuid tehti aasta ette. Seda eriti gruppide puhul, sest bussitäit inimesi mahutavaid majutusasutusi oli vähe. Seega tuli olla nobe. Nüüd ei ole ei gruppe, ega majutusasutuste puudust. Seevastu on aga palju ebakindlust pidevalt muutuvate piirangute ja reeglite näol. Broneeringute tegemine on viimastel aastatel tänu ajakohase info kergele kättesaadavusele (Booking.com broneerimisüsteem jne) muutunud palju lühemaks. Reisimisest on saanud emotsiooniost. Tänapäeva kiirelt muutuvad piirangud ja reeglid on reisiplaanide tegemise muutnud ebakindlaks. Seetõttu tehakse otsuseid väga viimasel minutil. Turismiettevõtjate elu teeb see keerulisemaks, kuna tegevusi on raske ette planeerida. See on tinginud olukorra, kus ettevõtjad peavad olema paindlikumad, kui kunagi varem (pakkuma paremaid tühistamistingimusi jne).

Internet või inimene?

Kõige tähtsam märksõna nii selle aasta kui tuleviku reisimise puhul saab olema turvalisus. Hügieen, nii külastatavate kohtade, kui külaliste osas. Võimalus asju teha distantsilt ja eraldatult. Tänapäeval saab väga paljusid teenuseid tarbida ilma teenusepakkujaga näost näkku kohtumata. Laevapiletid osta internetist, majutusse siseneda telefonile saadetud koodiga, külastatavate paikade kohta juttu kuulata äppist, mitte giid suust. Aga kas see on ikka see Saaremaa, mida meie külalised ootavad? Saaremaa on ju toredad saarlased, vahetud kogemused, isiklikud elamused. Kuidas seda kõike pakkuda ilma muhedate kohtumiste ja silmast silma vaatamiseta? See saab olema tõeline väljakutse. Aga saarlased on kange viikingi rahvas, kes alla ei vannu. Leiame lahenduse ka praeguses keerulises olukorras. Kindlasti leiame.

Puhka Eestis portaaliga on liitunud üle 4500 turismiettevõtte, kes pakkuvad kokku üle 9000 erineva turismielamuse. Veebilehte külastab aastas pea 6 miljonit külastajat! Ja lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiettevõtjatele on portaaliga liitumine tasuta.

Saare maakonnast on registreeritud ligi 500 ettevõtjat, kes on portaali kokku sisestanud ligi 700 erinevat objekti. Kokku vaadati Saaremaa objekte 2020. aastal 363 000 korda, millest 321 000 olid unikaalsed vaatamised. Statistikas on kokku pandud kõikides keeltes vaatamised, millest eelmisel aastal arvestuslikult 60% olid eestikeelsete lehtede külastused.

Toome Sinuni nelja erineva kategooria kõige enim vaadatud lehed 2020 aastal.