Giidituurid Kuressaares

Suvel toimuvad iga laupäev Kuressaares tasuta giidituurid

Tasuta Kuressaare linnaekskursioonid toimuvad 22. juunist kuni 24. augustini igal laupäeval.

 

Laupäeva hommikul kell 11:00 korjab Saaremaa Giidide Ühingu giid raekoja eest kõik huvilised sappa ja jalutab nendega tunnikese mööda põnevat Kuressaaret. Linnaekskursioonid toimuvad kahes erinevas keeles ja grupis: eesti ja inglise.

 

UUDIS

Laupäeva hommikuti kell 10.00 algavad Raekoja eest teematuurid "Minu Kuressaare". Erinevate põnevate ja humoorikate lugudega kostitavad kuulajaid ehedad Saaremaa kohalikud.

 

22. 06 Koit Voojärv

29.06 Merit Karise

06.07 Mehis Tulk

13.07 Liis Lepik

20.07 Aarne Mägi

27.07 Mele Pesti

03.08 Raul Vinni

10.08 Kaie Rõõm-Laanet

17.08 Kristiina Maripuu

 

Kuressaare linnal on jutustada palju huvitavaid lugusid. Seega julgeme linnatuure soovitada ka kohalikele. Täitsa kindlasti kuuled seal põnevaid fakte, mida enne ei teadnud. Kuna tuure teevad erinevad giidid, siis on ka ekskursioonid alati veidi erinevad.

 

Kui ekskursiooni aeg sulle ei sobi, mine privaattuurile mõne Saaremaa giidiga, kelle leiad meie giidide nimekirjast.

 

__________________________________

 

Every Saturday at 11:00
From 22th June to 24th of August.

 

Find out about the history of our town, it’s fascinating events, visit and see the major architectural sites. All guided walks are in English, FREE OF CHARGE, take about one hour and start in front of Saaremaa Tourist Information Centre (Town hall, Tallinna 2, Kuressaare).

 

 

Tänapäeva reisiotsused tehakse Internetis

Tänapäeva elutempo on väga kiire. Infot tahetakse vajaduse tekkimisel saada nüüd ja kohe. Internet on selleks esimene ja tuleb tunnistada, et tihti ka parim, lahendus. Seetõttu ongi tähtis, et Sinu ettevõte oleks Internetist lihtsalt leitav. Kui Sinu firma ei ole Internetist leitav, tekitab see enamasti kliendis kahtlusi. Edasi otsimise asemel pöördub ta tõenäoliselt naaber ettevõtte poole, keda otsingumootor talle soovitas.

 

Reisiotsuse tegemisel on Internet muutunud järjest tähtsamaks. Suust suhu leviva reklaami kõrvale (mis seni on olnud kõige tõhusam info levitamise kanal), on tugevalt kanda kinnitamas erinevad arvamusportaalid (nt Trip Advisor). Oma tutvusringkonna asemel saab nüüd infot ammutada läbi teises maailma otsas elavate inimeste vahetute kogemuste. Ettevõtjana tasub sellistel lehtedel kindlasti silm peal hoida ja enda äri kohta käivatele kommentaaridele ka vastata. Kiidusõnade eest tänada ja laituse korral uurida selle tagamaid.

 

Miks alustada Puhka Eestis andmebaasist?

Kui sa kõiki Interneti poolt pakutavaid kanaleid ei jõua hallata, siis vali nende hulgast jõukohane ja alusta sellest. Kui koduleht tundub esimese hooga liiga keerukas ja kallis ettevõtmine, siis alusta näiteks Puhka Eestis andmebaasist www.puhkaeestis.ee Tegemist on riikliku turismiveebiga, mida külastab aastas pea 6 miljonit inimest! Lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiobjekti lehele lisamine on kõigi ettevõtjate jaoks tasuta. Enda objekti kohta saad lehele sisestada nii kirjelduse, fotod, videod, hinnad kui palju muud infot. Lehte haldav EAS Turismiarenduskeskus tõlgib olenevalt objektist info kuude võõrkeelde. Seeläbi tekib Sinu ettevõttele seitsmes keeles sisuliselt mini-kodulehekülg, kust klient saab kätte oma esmase info. See on lihtne ja hea võimalus endast kübermaailma jälg maha jätta.

Veendu, et sinu ettevõtte veebikanalid on ka telefonist vaatamiseks optimeeritud // Foto: Valmar Voolaid

Mis on sotsiaalmeedia eelised?

Kui tunned, et oled valmis rohkem energiat veebi suunama, loo enda ettevõtte konto mõnda sotsiaalmeediakanalisse (Facebook, Instagram jne). Enne konto tegemist mõtle siiski korralikult järgi, kas suudad sinna ka mõistlikus mahus sisu toota. Sotsiaalmeedia lehed, kus postituste vahet saab lugeda kuudes või isegi aastates, on ettevõtte mainele pigem kahjulikud kui kasutoovad. Kui teed, siis tee korralikult. Teadupärast ütleb üks pilt rohkem, kui tuhat sõna ja just ägedate piltide kasutamiseks annab sotsiaalmeedia suurepärased võimalused. Kogu infovahetus käib lihtsalt ja kiirelt ning lisaks saad sealt kätte ka oma jälgijaskonna arvamuse. Näed, milline info võetakse eriti hästi vastu ning mis jätab vaatajad külmaks.

 

Olles kätt proovinud erinevates veebiportaalides, ei käi Sulle tõenäoliselt enam üle jõu ka lihtsama kodulehe ülesseadmine. See on tänapäeval tehtud üsna mugavaks ja ei ole selline raketiteadus, nagu esmapilgul võib tunduda. Kõigi teiste veebikanalite ees annab koduleht Sulle keskkonna, kus kogu “trall” käib just ümber Sinu ettevõtte. Sinu valitud lugude ja visuaalidega. Kasuta seda võimalust.

 

Alusta Internetis reklaamimisega

Teistest kanalitest lihtsam on Internetis ka reklaami teha. Sadadesse eurodesse küündivate ajalehereklaamide või tuhandeid maksa televisiooniklipi asemel võib Interneti reklaamimaastikul alustada vaid mõneeurose eelarvega. Erinevalt paljudest teistest kanalitest saad veebis reklaamides väga täpselt valida, kelleni Sinu info jõuab. Seega on Internet ideaalne kanal reklaamiturule sisenemiseks.

 

Kui kõik eelnev tundub Sulle siiski üle jõu käiv, võid julgelt tulla Visit Saaremaa jutule. Olles enda tegevustes just digikanalid seadnud esikohale, tahame selles suunas liikumisel nõu ja jõuga olla abiks ka kohalikele turismiettevõtjatele. Häid digiteemalisi koolitusi leiab ka Saaremaa Arenduskeskuse koolituskalendrist.

Puhka Eestis portaaliga on liitunud üle 4500 turismiettevõtte, kes pakkuvad kokku üle 9000 erineva turismielamuse. Veebilehte külastab aastas pea 6 miljonit külastajat! Ja lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiettevõtjatele on portaaliga liitumine tasuta.

 

Saare maakonnast on registreeritud ligi 500 ettevõtjat, kes on portaali kokku sisestanud ligi 700 erinevat objekti. Kokku vaadati Saaremaa objekte 2020. aastal 363 000 korda, millest 321 000 olid unikaalsed vaatamised. Statistikas on kokku pandud kõikides keeltes vaatamised, millest eelmisel aastal arvestuslikult 60% olid eestikeelsete lehtede külastused.

 

Toome Sinuni nelja erineva kategooria kõige enim vaadatud lehed 2020 aastal.

TOP 5 MAJUTUSASUTUST

Vaadatud 7200 korda
Vaadatud 4000 korda
Vaadatud 2550 korda
Vaadatud 2100 korda
Vaadatud 2050 korda

TOP 5 SÖÖK JA JOOK

Kuressaare Kuursaali restoran Ku-Kuu
Vaadatud 1800 korda
Kalakohvik Pidula forellis
Vaadatud 1100 korda
Restoran Alexander
Vaadatud 1050 korda
Kipi külalistemaja restoran Marta-Lovise
Vaadatud 700 korda
Sassimaja kõrts
Vaadatud 550 korda

TOP 5 AKTIIVNE PUHKUS JA SEIKLUS

Kogupere elamuskeskus Thule Koda
Vaadatud 3200 korda
Ajalooline purjelaev Hoppet
Vaadatud 1900 korda
Keskaja elamuskeskus Archebald
Vaadatud 1550 korda
Saaremaa seikluspark Hallikivi
Vaadatud 1500 korda
WOW elamuskeskus
Vaadatud 1350 korda

TOP 5 LOODUS

Panga pank
Vaadatud 11 000 korda
Kaali meteoriidikraatrite väli
Vaadatud 6800 korda
Küüliküla
Vaadatud 6000 korda
Muhu jaanalinnufarm
Vaadatud 4050 korda
Karujärv
Vaadatud 3150 korda

TOP 5 SAAREMAA OBJEKTI KÕIGIST KATEGOORIATEST

Panga pank
Vaadatud 11 000 korda
Pädaste mõisa hotell
Vaadatud 7200 korda
Kaali kraatriväli
Vaadatud 6800 korda
Küülikuküla
Vaadatud 6000 korda
Omal käel pereseiklus läbi Saaremaa
Vaadatud 4850 korda

Majutatud turistide arv langes Eestis 48% ja Saaremaal 30%

Eelmine aasta oli üks isemoodi aasta. Seda absoluutselt igas eluvaldkonnas, sealhulgas ka turismis. Aasta algus (jaanuar-veebruar) olid paljulubavad. Praami üleveo statistika kasvas, lennukiga jõudis saarele rohkem rahvast (kui aasta varem), majutusstatistika oli plussis. Ja siis tulid märts, aprill ja mai. Neist kõige nutusem aprill, kui terve saar oli lukus. Kes siin, see siin. Kes seal, see seal. Kõik turismi näitajad olid sisuliselt nullis. Tulevik tundus tume ja keegi ei osanud prognoosida, mis saama hakkab. Üksikud julgesid välja öelda lootuse, et kui aasta lõpuks tuleb 50% eelmise aasta tulemusest, on hästi läinud. Nüüdseks on see kummaline aasta läbi ja numbrid kokku löödud. Kuidas läks?

 

Peale Saaremaa piiride avamist ja eriolukorra lõppu ei liikunud turiste veel mõnda aega. Pigem oldi ettevaatlikud. Kuid tasahilju hakkasid inimesed siiski liikuma. Majutuse statistikat vaadates näeb, et kevadkuude -90% langusest oli juuniks saanud -50%. Juulis oli majutuse üldine näitaja küll miinus poolel, aga näiteks jõudis juulis saarele 93% rohkem leedukaid, kui aasta varem. Suurem oli ka Saaremaal ja Muhus ööbinud eestlaste arv (+4%) ja see on näidanud eelmise aastaga võrreldes kasvutrende juulist kuni aasta lõpuni välja. Augustis löödi suisa rekordeid. Nii palju eestlasi, kui 2020 aastal, pole kunagi varem augustis saartel ööbinud. Aasta kokkuvõtteks näitab 2020 aasta majutusstatistika aasta varasemaga võrreldes ca 30% langust. Samas suurusjärgus langes ka majutusteenuse müügist saadav tulu. Nii suurt langust ei ole majutuse statistikas Saaremaal kunagi varem nähtud. Ennekõike tuli see välismaalaste ja rühmareisijate arvelt. Neid liikus väga vähe. Samas kevadel kardetud -50% langusest läks majutusettevõtetel siiski mõnevõrra paremini.

 

Võrdlusena saab välja tuua, et Eestis tervikuna langes majutatud turistide arv eelmine aasta 48%. Lähimatest naabritest Pärnumaa ja Läänemaa langus oli meiega samas suurusjärgus jäädes 30% juurde. Erandiks oli siinkohal Hiiumaa, kus majutatute arv kasvas eelmine aastal 3%, olles sellega ainuke Eesti maakond, kus majutatute arv suurenes.

Kuidas olid lood transpordisektoris?

Parvlaevaga Saaremaale sõitjaid oli aprillikuus mullusega võrreldes 94% vähem. Kevadisest madalseisust alates on üleveo numbrid küll paranenud, aga mullusele tasemele need jõudnud ei ole ning aasta lõikes on reisijate arv umbes 20 protsendiga miinuses. Kui oluliselt on vähenenud turismibusside üleveo numbrid, siis kasvanud on näiteks haagissuvilate üleveo statistika (+12%). See on märk asjaolust, et inimesed eelistavad liikuda omasoodu ja väikestes seltskondades. Kuuldavasti on karavaniautode müük Euroopas eelmisel aastal hüppeliselt kasvanud. Eelmisel aastal tuli lennukiga Saaremaale umbes 30% vähem inimesi kui aasta varem. Aasta lõpuks oli lendajate arv jõudnud enam vähem varasemale tasemele ja detsembris liinile tulnud suurem lennuk lubab lendajate arvu osas selleks aastaks seada kõrgeid ootusi. Väikesadamate kaudu tuli 2020 aastal saartele ca 10 000 inimest, mis on umbes 20% vähem kui aasta varem. Märgatavalt langesid kaugemalt (Rootsi, Saksamaa) tulnud aluste arvud. Lähemalt tulijaid (Läti, Soome) võis mitmes sadamas näha rohkem kui mullu.

Tallinn-Kuressaare liini opereerib nüüd NyxAir'i 48-kohaline lennuk // Foto: Kristina Mägi
Osades saare sadamates käis eelmisel aastal rohkem aluseid, kui varem // Foto: Kristina Mägi

Kuidas aasta ikkagi kokkuvõttes läks?

Numbriliselt näitavad erinevad turismi sektorid 20-30 protsendilist langust. Aga numbrite taha mahub hulk äärmuseid ja erandeid. Arvamusi möödunud turismihooaja edukuse osas jagub seinast seina. Leidub neid turismiettevõtjaid, kes ütlevad, et oli täiesti olematu turismihooaeg. Samas on ka neid, kes ütlesid, et oli läbi aastate parim suvi. Võta siis kinni.

Visit Saaremaa turismiprofessionaalidele suunatud uudiskiri on mõeldud Saaremaa ettevõtjatele, kes tegutsevad turismisektoris.

Saadame üle kuu ülevaateid, uuringuid, kasulikke linke ja praktilist infot, mis aitavad ettevõttel oma tegevust planeerida.


    jah

    Liitudes Visit Saaremaa uudiskirjaga turismiprofessionaalile hakkame Sulle kord paari kuu jooksul kirjutama. Saadame ülevaateid, analüüse ja praktilist infot, mis aitavad turismiettevõttel enda tegevust planeerida.
    Uudiskirja saamisest saab igal ajal loobuda.

    Ühisprojekt “Saare maakonna piirkondade turismitaristu parendamine”

    Meede: LEADER-projektitoetus

    Strateegia meede: 2 Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine

     

    Projekti tegevused:

    1.Saare maakonna turismikaartide uuendamine. Projekti tegevustena uuendatakse Saaremaal 7 vananenud ja kahjustatud välikaarti ning püstitatakse 2 uut välikaarti Muhu ja Ruhnu saartele. Välikaardid on piirkonnapõhised, kuvatud on suur maakonna kaart ja on välja toodud konkreetsem asukoha piirkond koos vaatamisväärsustega. Kaardil on QR kood, mis suunab visitsaaremaa.ee lehele, kus on kättesaadav turismiinfo ning elektrooniline piirkonnakaart. Uuendamise käigus uuendatakse vanad ja kahjustatud kaardid uue ilmastikukindla kaardiga.

     

    2. Visitsaaremaa.ee kodulehe arendus, piirkonna kaartide digitaliseerimine. Visitsaaremaa.ee kodulehele tehakse alamleht, kus kuvatakse Saare maakonna erinevate piirkondade kaarte- Muhu, Ruhnu ja 5 Saaremaa piirkonda. Kaartidel on lisaks vaatamisväärsustele märgitud piirkonna turismiettevõtjate info. Valmivad kaardifailid on kättesaadavad turismiettevõtjatele, kes saavad neid vajadusel ise välja trükkida.

     

    3. Investeering Saarte Geopargi infokioskite veebiarendusse. Saarte Geopargi 4 infokioskit asuvad erinevates piirkondades üle Saare maakonna- Sõrves, Lümandas, Anglas ja Koguvas. Kioskites on kuvatud kohalike looduslike vaatamisväärsuste info. Kioskid vajavad seadistamist ja uuendamist ning lisandväärtuseks täiendamist turismiinfoga. Kioskitele valmib veebiarendusena staatiline avaleht kaardiga ning link www.visitsaaremaa.ee turismiinfole.

     

    Projekti kogumaksumus: 16 112,00€

    Toetuse summa: 14 500,80€

    Projekti kestvus: 11.2020 – 12.2021

    Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Kati Aus, kati.aus@visitsaaremaa.ee 

     

    Ühisprojektis osalevad partnerid: Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

    2020. aasta kevad oli ootamatu. Visit Saaremaa reageeris olukorrale kiiresti ja vastavalt ning viis läbi mitmeid kampaaniaid.  Sõna on saanud kohalikud, tehtud on mainekujunduslikke kampaaniaid ja kokku pandud ka konkreetseid häid pakkumisi. Kõik ikka selleks, et inimesed reisiksid sel aastal siinsetele saartele. Tutvu lähemalt tänavu aasta Visit Saaremaa poolt loodud kampaaniatega.

    #PostkaartSaaremaalt ja #PostkaartSaaremaale 

    Olemus: mainekujunduslik kampaania

    Kampaania periood: 30. märts - 1. mai 2020 

    Kevadel 2020 püüdis Saaremaa palju meediatähelepanu koroonakriisiga seoses. Saaremaal oli kõige suurem nakatumiste hulk. Kümned ja kümned tuttavad hakkasid küsima igapäevaselt “Kuidas teil seal saarel läheb?”, “Kas saate hakkama?!”, “Mis olukord saarel valitseb?”. Murelikke päringuid ja kaasaelamist tuli ka Visit Saaremaa sotsiaalmeediasse ja turismiinfo kanalitesse.

    Kuigi läbi meedia tundus, et olukord on siin hull, siis tegelikult oli suur osa inimesi, kes elasid oma rahulikku igapäevaelu, küll tavapärasest teistsuguses võtmes. 

    Kutsusime saarlasi üles jagama hetki oma igapäevaelust näitamaks, et meil siin päike paistab ja loodus tärkab ning tegeleme oma tavaliste igapäevatoimetustega. See oli kampaania #PostkaartSaaremaalt. 

    Visit Saaremaa palus ka Eesti tuntud inimestel saata oma videotervitused, kus nad tervitasid oma tuttavaid saarlasi ning ütlesid, mida nad teeksid esimese asjana, kui saavad taas Saaremaale sõita. Kokku näitas Visit Saaremaa oma sotsiaalmeedia kanalites kahteteist videopostkaarti ehk #PostkaartSaaremaale.

    21. aprillil 2020 kell 21.00 viidi sotsiaalmeedias läbi ühisaktsioon, kus sajad saarlased postitasid ühel ajahetkel oma virtuaalsed postkaardid ning sotsiaalmeedia uudisvood täitusid postkaartidega.

    Läbiviimise koht: sotsiaalmeedia 

    Kampaania levik: #postkaartsaaremaalt postituste levik Visit Saaremaa Facebookis ca 108 000 kontakti, lisaks postitused Instagramis. Videopostkaartide #postkaartsaaremaale levik Visit Saaremaa Facebookis ca 93 800 vaatamiseni, Instagramis jõudsid videod ca 10 000 vaatamiseni. Avalikud postitused inimeste poolt: 800+ avalikku postitust Instagramis, postitused privaatsetel kontodel ning Facebookis. 

    Lisaks: Eesti Rahvus Ringhäälingu heategevuslik erisaade “Aitame Saaremaad” näitas saarlaste saadetud ja Saaremaale saadetud postkaarte, Koeru keskkooli õpilased valmistasid ja saatsid posti teel 56 postkaarti Saaremaa toetuseks.

    Saare maakonna ettevõtjate tunnustamisüritusel 2020 pälvis MTÜ Visit Saaremaa aasta turundusteo tiitli.

    postkaartsaaremaalt
    postkaartsaaremaale kalle sepp

    “Selle suve superpakkumised” 

    Olemus: müügikampaania 

    Kampaania periood: 11. - 24. mai 2020 

    Eriolukorra lõppu ajastasime müügikampaania, mille sõnumiks oli, et nii soodsalt kui sel suvel, ei saa sa enam iialgi Saaremaal, Muhus, Vilsandil, Abrukal puhata. Kampaania sõnumi võimendamiseks kaasati kohalikud saarlased, kellele suur osa kampaanias osalenud ettevõtetest oli välja pannud motivatsioonipaketid. Kui osteti pakett või teatud hulk pakette, siis saarlane, kes neid kampaaniani suunas, sai endale kingituse (näiteks tasuta külastuskeskuse pääsme, saunapääsme vms). Kokku osales kampaanias 22 turismiettevõtet. 

    Läbiviimise koht: sotsiaalmeedia 

    Levik: sotsiaalmeedias orgaaniline levik ja sponsoreeritud reklaam. Kokku külastati Visit Saaremaa müügikampaania pakkumiste lehte ca 25 000 korda, saarlastele suunatud pakkumiste lehte ca 12 000 korda. Keskmine lehel viibimise aeg 1 min ja 20 sek. Sponsoreeritud reklaam jõudis 16 000 inimeseni. 

    Kajastused: kohalik meedia, Delfi.

    saarlase võimalus reklaam
    puhka Saaremaal reklaam

    “Ennegi Saaremaal torme nähtud. Tule ja randu meitel”

    Olemus: mainekujunduslik kampaania 

    Kampaania periood: 2. - 22. juuni 2020 

    Välikampaaniaga pealinnas kutsuti kõiki taas siinsetele saartele külla, sõnumiks oli “Ennegi Saaremaal torme nähtud. Tule ja randu meitel”. Pildil oli stiliseeritud viikingipaar, kes on rannas, nad on kohale jõudnud; naine on ka lapseootel, see randumine on uue elu algus. Kokku näidati reklaami 8-l staatilisel reklaamtahvlil Tallinnas, mis asusid maanteede ääres. Kampaania eesmärgiks oli olla nähtaval just Tallinnas ja kutsuda Saaremaale reisima. 

    Plakatid asusid Keklinna, Kristiine, Pirita, Haabersti ja Mustamäe linnaosades. 

    Läbiviimise koht: välireklaam Tallinnas

    Välireklaami levik: ca 2 miljonit kontakti 

    Lisaks jooksis Visit Saaremaa sotsiaalmeedia kanalites sponsoreeritud reklaam sama pildi ja sõnumiga, mis suunas Visit Saaremaa lehele, kus kirjas 10 põhust siinsetele saartele reisimiseks. 

    Sotsiaalmeedia kampaania oli segmenteeritud meeste ja naiste vahel, Harjumaa ja Tallinna ning muu Eesti vahel, mille puhul välistati Saaremaa piirkond ehk et saarlasteni antud sotsiaalmeedia reklaam ei jõudnud. 

    Reklaami levik: kokku jõudis reklaam veidi üle 50 000 inimeseni ja nähti üle 100 000 korra. 

    tule ja randu meitel visit saaremaa
    visit saaremaa tule ja randu meitel

    “Meie oleme vabad. Kus oled Sina?” 

    Põhikampaaniaid toetavad kampaaniad, mis suunatud taasturundusele. 

    Müügi- ja välikampaaniaga samal ajal olid Visit Saaremaa sotsiaalmeedias ka viis reklaami, mille sõnumiks “Meie oleme vabad! Kus oled Sina?”. Kujunduses on kasutatud armsaid loomapilte, kus hüljes piilub kivi tagant või rebane nuusutab võililleõit. Neid kasutati müügikampaania taasturunduse kampaania puhul ehk et oli suunatud inimestele, kes olid viimase 30 päeva jooksul käinud müügikampaania lehel. Välistatud oli inimesed, kes asusid Saaremaal. Uute bänneritega suunasime huvilised Visit Saaremaa lehele, kus kirjas 10 põhjust, miks Saaremaale ja ümberkaudsetele saartele reisida.

    Reklaami levik:  kampaanat nähti ligi 8 000 korda.

    me oleme vabad saaremaa
    me oleme vabad saaremaa rebane

    “Teretulemast Saaremaale!”

    Sotsiaalmeedia kampaania, mis suunatud Lätti ja Leetu.

    Kampaania periood: 16. juuni - 8. juuli  

    Mõlema riigi puhul oli kampaania suunatud pealinna ja nende ümberkaudsetele piirkondadele. Sotsiaalmeedia postituse kaastekstis oli kirjas, et saared on avatud ja saarlased ootavad külla. Siinsed kohvikud-restoranid on avatud, hotellid-spaad ootavad külastajaid. 

    Kampaania levik: kampaania jõudis 115 000 inimeseni ning nähti veidi alla 300 000 korra. Reklaamidega suunati külastajad Visit Saaremaa kodulehele, kus kirjas 10 põhjust Saaremaale reisimiseks. Tasuliste reklaamidega jõuti Visit Saaremaa vastavate läti ja leedu keelsetele lehtedele veidi üle 3000 korra. Kampaania perioodil külastati antud lehti kokku pea 11 000 korral.

    teretulemast saaremaale leedu
    teretulemast saaremaale läti

    “Aitäh, et käisid külas! Tule uijesti meitele!”

    Olemus: mainekujunduslik kampaania

    Kampaania periood: 21. oktoober - 11. november 

    Kevad 2020 oli ootamatu, kuid suve lõpus, kui küsisime turismiettevõtjatelt tagasisidet, tuli vastuseks, et mitmete jaoks möödus hooaeg kardetust paremini. Tekkis idee öelda koos ettevõtete esindajatega “Aitäh!” kõigile, kes see suvi meile külla jõudsid. Koostöös ettevõtetega valmis 1,18 minutit pikk video. 

    Video orgaaniline levik Visit Saaremaa sotsiaalmeedias: ca 28 000 inimest

    Sponsoreeritud reklaamid on veel üleval ning on suunatud Tallinna piirkonnale ja ülejäänud Eestile, Saare maakond on sihtrühmast välistatud. Sponsoreeritud reklaamiga kogutakse Visit Saaremaa uudiskirjaga liitujaid, et pakkuda põhjuseid ja ideid, miks taas Saaremaale sõita. 

    Toetav tegevus: digireklaam 24 ekraanil Viru keskuses, 20 ekraanil Solarise keskuses perioodil 27. oktoober - 2. november, 9. - 16. november. Printreklaam ja sisuturundusartikkel Eesti Päevalehe lisaväljaandes “Puhka ja lõõgastu”, mis ilmus 21. oktoobril. 

    Visit Saaremaa kampaania
    visit saaremaa kampaania

    Käesolev turismihooaeg on olnud ettearvamatu. Statistikale otsa vaadates näeb ligi 100% langusi aga ka seninägematuid tõuse. Suve koondnäitajad jäävad nende äärmuste vahepeale.

     

    Kuidas suvekuud läksid?

    Hooaja algus oli kõigi jaoks ootusärev. Kas inimesed üldse hakkavad reisima? Kas Saaremaale ikka tullakse? Kas, kas, kas? Õhus oli palju küsimusi. Kui tavaliselt on mai kuus turistid juba vaikselt liikuma hakanud, siis tänavu oli poole maini saar lukus ja ülearu palju inimesi ei liikunud ka kuu teises pooles.  Statistikaameti andmetel olid mai majutuse statistika numbrid üsna nutused – eestlasi 81% vähem, kui mullu ning välismaalasi suisa 98% vähem, kui aasta tagasi.

     

    Saabus juuni. Kõigi eestlaste meeleheaks koos sooja suveilmaga. Järjest kasvav igatsus reisimise järele ning piirangud välisreiside osas ajasid eestlased kodumaal ringi liikuma. Majutuse statistika numbrid olid juba mõnevõrra paremad, kui mais. Külastajaid on endiselt vähem, ent langus ei olnud enam nii suur – eestlasi -29% ja välismaalasi -73%.

     

    Juulis jõudis majutuse statistika mõnes kategoorias juba plussi. Eestlasi ööbis saarel 4% rohkem, kui 2019 aasta juulis. Välismaalaste ööbimiste statistika oli endiselt kindlalt miinus poolel, näidates 49% langust. Üldisest langusest hoolimata leidus väliskülastajate osas ka kasvutendentsi. Nimelt jõudis juulis Saare maakonda 93% rohkem leedukaid, kui mullu.

     

    Augustis jõudis Saaremaale aastatagusega võrreldes rohkem nii leedukaid (+82) kui ka Lätlasi (+5). Sarnaselt juulile kasvas augustis ka majutatud eestlaste arv ja seda suisa +18%. See tähendab, et augustis ööbis Saare maakonna majutusasutustes 19 329 eestlast. See on rohkem, kui iial varem augusti kuus.

     

    Suve majutuse statistika kokkuvõtteks saame öelda, et prognoosidele vastavalt domineerisid sel aastal turistide hulgas ülekaalukalt eestlased. Lätlasi oli veerandi võrra vähem (-25%) kui mullu ja leedukate arv kasvas tublisti (+29%). Kõige valusamalt andis tunda senise suurima välisturu, soomlaste, suur langus (-66%). Aasta varasemaga võrreldes oli Saaremaal ja Muhus majutatuid sel suvel kokku 33% vähem ja majutusteenuse müügist saadav tulu kahanes samas suurusjärgus. Hõiskamiseks erilist põhjust ei ole. Samas, üldist olukorda arvestades, võime olla rahul, et niigi hästi läks.

    Suvi 2020 majutuse statistika Saare maakonnad
    majutatute arv Saaremaal vähenes 2020 suvel kolmandiku võrra

    Kes ja miks Saaremaale tuli? Või ei tulnud?

    EAS Turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas kommenteerib selleaastast turismisuve nii: „Lätlasi ja leedulasi on tõesti see suvi teiste välisturistidega võrreldes Eestisse jõudnud palju. Peamine tegur nende reisiotsuste puhul on ilmselt asjaolu, et inimesed tahtsid lihtsalt vaheldust ja otsisid häid pakkumisi kodumaalt kaugemal. Tõenäoliselt reisis Eestisse Lätist ja Leedust jõukam sihtgrupp, kes tavaliselt oleks reisinud Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, kuid nüüd ei riskinud kaugemaid reise ette võtta. Soome turistid reisisid eelkõige kodumaal (juuni keskpaigani kehtis ka Soome valitsuse soovitus välismaale mitte reisida ja inimesed pidid reisilt saabudes jääma vabatahtlikku eneseisolatsiooni). Ilmselt mängib rolli ka see, et Soomest reisib meile palju vanemaid inimesi ja nemad on eriti ettevaatlikud.“

     

    Kindlasti ei peitu aga majutuse statistikas kogu tõde. Teadupärast ööbivad paljud Saaremaal käivad turistid sugulaste-tuttavate-sõprade juures. Välismaalaste puhul on uuringute kohaselt tasuta majutuses ööbijaid neljandik ja eestlaste osas suisa pooled saarel käijatest. Sugulaste-tuttavate juures majutujaid loendada on keeruline, kuid siinkohal annab mingi ülevaate inimeste liikumisest praami üleveostatistika.

     

    Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro ütles, et: „Saartele kehtestatud piirangute kadumise esimesed päevad näitasid kohe suurt huvi saartele liikumise osas ja olime ise mahtude taastumise osas optimistlikud. Kokkuvõttes on aga kriisijärgne taastumine läinud üle ootuste hästi.” Aasta tagusega võrreldes on praamireisijate arv analoogselt majutusele vähenenud, aga langus on väiksem (-17%) kui majutuse statistika puhul.

    Praami suvine ülevesotatistika näitab väikest langust
    Praamidega tuli 2020 suvi saartele 17% vähem inimesi

    Saaremaa turismiettevõtjate tagasisidest on kuulda olnud lauseid: „Külastus on olematu”. “Kliente on varasemate aastatega võrreldes palju vähem“. Samas on ettevõtjate suust kostunud ka rõõmsamas toonis sõnumeid: „Numbrid on küll väiksemad, kui eelmised aastad, aga patt oleks viriseda”. “Kartsin hullemat aga läks paremini kui eelmisel aastal”. “Suvi on läinud üle ootuste hästi”. “Sel suvel tegime läbi aegade oma rekordtulemused“.

     

    Võta siis nüüd kinni, kuidas selleaastane turismisuvi läks. Tundub, et hooaeg on olnud heitlik ja ettearvamatu, nagu 2020 aasta üldisemalt.

     

    Mis saab edasi?

    Seda ei tea keegi. Kindel on see, et turismisektor on täna oluliselt teine, kui see oli aasta või dekaad tagasi. Välisturistide arv on kõikjal märgatavalt langenud. Mida kaugemalt tulijad, seda suurem langus on. Reisitakse kodumaal või naaberriikidesse. Grupireisidele eelistatakse individuaalreise. Tõenäoliselt jäävad need trendid kehtiva üsna mitmeks aastaks. Rahvusvaheliste prognooside kohaselt võtab turismisektori täielik taastumine 2-5 aastat.

    Jei ieškote vietos atostogauti, rekomenduojame šiais metais keliauti į Europos centrą - Saremos salą. Jis yra būtent čia, su koordinatėmis 58°18′14″N 22°16′44″E. Čia taip pat yra geriausiai apžvelgiamas meteorito krateris ir aukščiausias Vakarų Estijos kalkakmenio plynaukštės skardis Panga. Žinoma, į Saremą turi keliauti taip pat vietos klimato pabėgėliai, nes kaip tik Saremoje yra daugiausiai saulėtų dienų metuose. Keltai plaukia į salą kas 30 minučių, o apgyvendinimo ir maitinimo įstaigos jau atveria duris. Bet kas dar yra svarbu? Žemiau jūs rasite 10 priežasčių keliauti į Saremą.

     

    Taika ir ramybė

    Salos apskritis pavadinimu Sare (Saare) yra vieno mažiausių Estijoje gyventojų tankumo regionasų. Čia jūs turėsite pakankamai privatumo ir, jei norėsite, galėsite būti visiškai vieni. Užsieniečiai iš kai kurių miestų, kuriuose eismas yra didesnis, gali patirti netgi keistą jausmą, kurį paaiškinti iš karto nėra taip lengva. Tikriausiai tai beribė laisvė Saremoje ir tai, kad čia spūsčių nebūna.

    Keliautojai, kurie lankėsi Saremoje praėjusią vasarą, sakė, kad labiausiai jiems patiko čionykštė gamta, taika ir tyla bei vietos gyventojai. Saremos gyventojai maloniai priima svečius ir mėgsta humorą.

    Saaremaa külalised hindavad kõige rohkem siin rahu ja vaikust

    Geranoriški salų gyventojai


    Jau vien salų gyventojų geranoriškumas yra pakankama priežastis leistis į kelionę į Saremą. Svečiai visada laukiami atviromis rankomis ir jums pasiūlys gerą užkandį. Saliečiai taip pat mėgsta pokštauti, bet vertime tie pokštai gali kartais dingti. Saliečiai taip pat gali būti šiek tiek lėti, tačiau svečiai yra šiltai sveikinami ir saliečių širdys yra didelės. Nepažįstamieji, sutikti kaimo kelelyje, bus maloniai pasveikinti tartum seni pažįstami. Jums patars, kaip rasti gražiausius paplūdimius ir geriausias rūkytos žuvies prekyvietes.

    Saaremaale tulemise üheks põhjuseks on siinsed humoorikad ja muhedad inimesed

    Maistas   

    Skonio pojūčių salose surasite tikrai daug. Pradedant nuo rūkytos žuvies iki keptuvėje keptos duonos ir deserto „apurokk“ - raugtos košės iš virtų bulvių ir ruginių miltų. Jums kilo klausimas, kas yra šie du pastarieji dalykai? Keptuvėje kepta duona yra tradicinis maistas, kuris yra žinomas tik Saremoje, o „apurokk“ kilęs iš Muhu salos. Jokia ne žinia, kad salų gyventojai taip pat yra pasišventę žvejai. Saliečiai rūko, marinuoja, džiovina ir kepa žuvį. Taip pat yra keletas restoranų ir kavinių prie namų, siūlančių žuvies patiekalus, pagamintus įvairiais būdais. Šviežią žuvį kasdien gali pasiūlyti keli restoranai - meniu suraskite patiekalą iš tą dieną sugautos žuvies. Restoranai čia yra aukšto lygio. Remiantis Šiaurės šalyse leidžiamo vadovo „White Guide“ pripažinimu, šiose salose yra įsikūręs dešimtadalis visų geriausių restoranų Estijoje, tačiau kainos čia yra labai prieinamos. Taip pat verta prisiminti, kad vietinis vandentiekio vanduo yra švarus ir galite drąsiai jį gerti. Salos taip pat žinomos dėl tradicinio naminio alaus gamybos. Verta jo paragauti, bet vartokite saikingai!

    Saaremaal on kõrge toiidukultuur, see on ka üheks põhjuseks saaremaale reisimiseks

    SPA centrai

    Sarema yra didžiausio SPA centrų tankumo Estijoje vietovė, kurioje įrengti aštuoni SPA centrai. Galima sakyti, kad kiekvienam iš dešimties gyventojų yra viena lova SPA viešbutyje. Apgyvendinimą rasite labai įvairų - tiek mažesnio ploto, privatesnio apgyvendinimo mėgėjams, tiek ir besimėgaujantiems viešbučiu su didelio SPA centro žavesiais. Visuose viešbučiuose siūloma maždaug 400 skirtingų procedūrų. Viešbutyje yra 25 skirtingos saunos ir 12 baseinų. Viešbučiai įsikūrę tiek idiliškoje aplinkoje už miesto, tiek ir pačiame Kuresarės (Kuressaare) miesto centre. Poilsis saloje SPA centre yra ypatingas.

    Spaad on üheks kümnest põhjusest Saaremaale tulemiseks
    Saaremaale tulemise üheks põhjuseks on siinsed spaad

    Mažosios salos

    Sarema (Saaremaa) yra didžiausia Estijos sala, tačiau aplinkui čia yra daug mažesnių salų, kurias tiesiog reikia atrasti. Vilsandi, Abruka, Ruhnu ir Viirelaid laukia jūsų apsilankant. Vilsandi sala yra Vilsandi nacionalinio parko centre. Regionas taip pat žinomas kaip gera ruonių stebėjimo vieta. Abrukos sala yra už kelių kilometrų nuo Romasarės (Roomassaare) prieplaukos. Būtent šioje saloje yra plačialapių medžių giraitė, kuri yra unikali Baltijos jūros pakrantėse. Šią giraitę būtina pamatyti savo akimis. Jei norėsite keliauti šiek tiek toliau, jūsų lauks Ruhnu sala. Būdami Ruhnu saloje, būtinai apsilankykite medinėje bažnyčioje, kuri yra seniausia Estijoje žinoma medinė bažnyčia. Jei atvykote į Saremą automobiliu, tada važiavote per Muhu salą, kuri taip pat yra daugelio atradimų šaltinis. Netoli Muhu salos yra Vyrelaido (Viirelaid) salelė. Šioje salelėje jūs turėsite galimybę patirti, ką reiškia būti visiškai vienam vienoje saloje. Taip pat negalima nepaminėti, kad Sarema kartu su kitomis Vakarų Estijos salomis priklauso UNESCO biosferos programos teritorijai „Žmogus ir biosfera”, o tai reiškia, kad čia gyvenantys žmonės šimtus metų gyvena harmonijoje su gamta ir saugoja bei rūpinasi aplinka.

    Saaremaale tulles külasta ka väikesaari, näiteks Vilsandit
    Siinsed väikesaared on üheks põhjuseks Saaremaale reisimiseks

    Gamta  

    Jūsų laukia pelkynai, pėsčiųjų takai, gyvūnai, gėlės, paukščiai. Tų, kurie mėgsta žygius pėsčiomis, laukia iš viso 123 km ilgio pėsčiųjų takai. Daugiausia pėsčiųjų takų galima rasti Vilsandi nacionalinio parko teritorijoje. Vienas iš įdomiausių maršrutų yra žygis Harilaiu pusiasalyje, kuris baigiasi Kypsarės (Kiipsaare) švyturiu. Ten galima tik nužygiuoti, automobiliu privažiuoti neįmanoma.

    Nuotykių kupina yra taip pat Koigi pelkė. Ten yra takų, klotų lentelėmis, bet yra ir maršrutų su neįrengtais takais. Šią vasarą užsibrėžkite tikslą pabusti pakankamai anksti, kad vieną rytą pasimėgautumėte saulėtekiu pelkėje. Pelkės fantastiškos. Gamtos mylėtojų laukia taip pat daug floros ir faunos atradimų. Estijoje iš viso skaičiuojamos 38 žydinčių orchidėjų rūšys, o Saremoje galite sutikti 36 skirtingas jų rūšis. Paukščių stebėtojams kiekvieną pavasarį ir rudenį Sarema turi daug ką pasiūlyti. Būtent Syrvės (Sõrve) pusiasalis yra vieta, kur daugelis paukščių nutūpia pailsėti. Fotomedžioklei čionykščiai miškai yra idealūs, jei norite nuotraukoje užfiksuoti raudonąjį elnią, stirną, elnią, šerną.

    Linnuvaatlus on üheks põhjuseks Saaremaale tulemiseks
    Saaremaale tulemise üheks põhjuseks on sinne eriline loodus

    Ypatingos patirtys

    Ypatingų patirčių galima rasti visur ir visame kame. Norite praleisti naktį vėjo malūne? Čia tai įmanoma. Gal svajojote praleisti naktį trobelėje, įrengtoje medyje? Saremoje galite tai rasti. Širdis geidžia praleisti naktį romantiškoje sodyboje? Nereikia ieškoti toli, atvažiuokite į salas! Koncertams saloje taip pat rastos išradingos vietos. Buvusiame pakrantės gynybiniame artilerijos bastione Ninase liepos mėnesį galima mėgautis „Mustjala“ festivalio koncertu, kai instrumentų garsai susilieja su svirplių muzika ir medžių šlamesiu - koncertas vyksta gryname ore. Priklausomai nuo oro sąlygų Trygi (Triigi) prieplaukoje esančioje Trygi filharmonijoje pamatysite maištaujančią jūrą arba romantišką saulėlydį. Šis pastatas vasarą tampa koncertų sale, o žiemą jis naudojamas valtims laikyti. Jūroje galima paplaukioti burlaiviu „Hoppet“, kuris stovi netoli Kuresarės parko, Raiekivi pusiasalyje, nebent jis yra išplaukęs. Laive rengiami koncertai, kuriais galima mėgautis plaukiant link saulėlydžio, bet galima taip pat plaukti, pavyzdžiui, link Abrukos salos. Be tradicinių muziejų, Saremoje galima aplankyti taip pat povandeninį muziejų. Tačiau, norint povandeniniame muziejuje mėgautis sudužusių laivų žavesiu, lankytojas turi parodyti nardymo licenciją. Pavyzdžių yra dar daug daugiau. Atvykite ir atraskite būtent tą vietą, kuri siūlo jums ypatingus įspūdžius.

    Purjelaev Hoppet Kuressaares Saaremaal Raiekivi säärel
    Saaremaa sündmused Triigi filharmoonias
    Mustjala Festival Ninase rannakaitsepatareis

    Švyturiai  

    Švyturių čia yra daug. Pvz., užlipkite į Syrvės (Sõrve) švyturio viršų. Iš ten atsivers kvapą gniaužiantis vaizdas, o gražiu oru netgi galima pamatyti Latvijos krantą. Tačiau dėmesio vertų švyturių yra dar daugiau. Pavyzdžiui, Kypsarės (Kiipsaare) švyturys Harilaiu pusiasalyje, taip pat yra žinomas kaip Estijos pasviręs Pizos bokštas, kuris, būdamas vandenyje, ilgainiui pasviro. Kaip minėta anksčiau, iš Saremos reikia keliauti toliau į mažesnes salas. Ruhnu saloje yra švyturys, kaip teigiama, suprojektuotas Gustavo Eifelio (Gustave Eiffel). Švyturių yra dar daugiau. Tiesiog atvykite ir suraskite juos.

    Architektūra  

    Architektūros mėgėjai įkvėpimo čia ras nemažai. Vienas iš Kuresarės miesto simbolių yra Kuresarės vyskupų pilis-tvirtovė iš XIV amžiaus, kuri, kaip žinoma, įkvėpė ir architektą Louisą Kahną, kuris dalį vaikystės praleido būtent Kuresarėje. Septynios viduramžių bažnyčios, miesteliai ir kaimo architektūra taip pat verti dėmesio. Aplankykite „Mihkli“ kaimo muziejų Kihelkonoje (Kihelkonna) ir sužinosite, kaip salų gyventojai gyveno senais laikais. Iš netolimos praeities mus pasiekė ir architektūros perlas - impozantiška buvusi „Saare KEK“, arba kolchozų statybos kontora, kurią suprojektavo architektė Marika Lyoke (Marika Lõoke). Pastato pavadinimas iki šiol yra „Saare KEK“, o šioje kontoroje įsikūręs KEK, t. y. „kena elu keskus“, liet.: „gražaus gyvenimo centras“ su muziejumi ir koncertų vieta. Įspūdingų ir savo istoriją turinčių architektūros pavyzdžių salose yra ir daugiau, reikia tik čia atvykti.

    Saaremaal on seitse keskaegset kirikut

    Užsiėmimai ore, sausumoje ir jūroje

    Užsiėmimų čia pakaks visiems! Eikite į čia esančius nuotykių parkus laipioti su visa savo šeima. Galite žaisti golfą golfo aikštyne su magišku vaizdu, kur žaidimą lydi paukščių giesmės, o tolimesniuose golfo aikštyno kampeliuose galima pamatyti ir laukinius gyvūnus. Vietos miškuose galima grybauti ir uogauti, tačiau verta su savimi pasiimti taip pat diskinio golfo diskus, nes yra keletas šių golfo aikštynų. Saremos gamtos žavesiu yra malonu mėgautis būtent dviračiu. Išsinuomokite dviratį saloje ir atraskite salą. Kuresarės (Kuressaare) apylinkėse yra dviračių takai, tačiau ir plente eismas yra retas, todėl dviračiu ten važinėti gera. Pliusas yra ir tai, kad čia nėra kalvų, t. y. dviračiu važiuoti lengva. Tie, kurie ieško nuotykių vandenyje, gali eiti paplaukioti ant banglenčių ir SUP-lenčių.

     

    Saaremaale tullakse surfama

    Gražu! Laikas kurti naujus prisiminimus. Mes laukiame jūsų.

    Militaarajaloo pärand

     

    Eesti-Läti piiriülese koostöö programm kiitis 2020.a. alguses heaks rahvusvahelise koostööprojekti "Military Heritage" ("Militaarajaloo pärand”).

     

    Projekti eesmärgiks on meelitada piirkonda rohkem külastajaid. Selleks luuakse piiriülene militaarajaloo pärandit tutvustav turismitoode, kuhu integreeritakse Eestis ja Lätis asuvad uued ning juba olemasolevad turismiobjektid, mida turundatakse nii sise- kui ka välisturistidele. Samuti parendatakse projekti raames 36 militaarajalugu tutvustavat objekti.

     

    Tegevuste elluviijad on 24 partnerorganisatsiooni, neist Eestist MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts, Eesti Sõjamuuseum, Setomaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Saaremaa Sõjavara Selts, MTÜ Panga Areng, Peipsi Koostöö Keskus, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Saaremaa Vallavalitsus ning Muinsuskaitseamet.

     

    Eesti ja Läti erinevate osapoolte vastastikuseks kogemuste vahetamiseks korraldatakse projekti raames seminare ja töötube ning kogutakse materjale militaarajaloo pärandit tutvustavate objektide kohta. Samuti töötatakse välja käsiraamat teenusepakkujatele, mis sisaldab nõuandeid militaarajaloo objektide turunduseks ja tutvustamiseks. Külastajate jaoks koostatakse elektroonsed turundusmaterjalid (veebileht) ja trükised ning turismitoodet tutvustatakse turismimessidel ning pressireiside raames. Projekti lõpus toimub tutvustusüritus avalikkusele ja külastajatele.

     

    Projekti juhtpartner: Läti Maaturismi Ühing / Latvian Country Tourism Association "Lauku Celotajs”, www.celotajs.lv
    Kontakt Eestis: Silja Lehtpuu (silja@maaturism.ee), MTÜ Eesti Maaturism
    Saaremaa Vallavalitsuse kontakt: Kati Aus (kati@visitsaaremaa.ee)
    Projekti kestvus: 01.01.2020 - 30.04.2023
    Kogu projekti eelarve 1 928 992,39 EUR, millest ERDF toetus 1 639 643,53 EUR
    Projekti koduleht: www.militaryheritagetourism.info/et

     

    NB! See veebisait kajastab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei vastuta, kuidas seda teavet kasutatakse.
    This website reflects the views of the author. The managing authority of the programme is not liable for how this information may be used.

    Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.