Varjatud Archives » Page 2 of 4

Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.

Tempokas turismisuvi

Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel.  Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid.  Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT

Aasta lõpp tõi kerge languse

Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid.

Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.
Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud).
II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist.
Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.

Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.

Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).

Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.

Projekt “Viikingiaasta 2021 projekti läbiviimine Saare maakonna kui sihtkoha turundamiseks"

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärgiks on tutvustada Saare maakonna ajaloolist viikingite pärandkultuuri ning sellega seotud tooteid ja teenuseid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, et anda kogu maakonna viikingiajaloole suuremat kõlapinda ja tähelepanu. See omakorda suurendab maakonna tuntust viikingisaar(t)ena ning annab eeldused maakonna majanduse ja ettevõtluse kasvuks turismisektori elavdamise kaudu. Projekti eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu turundustegevused vastavalt turundusplaanile

Projekti kogumaksumus: 40 000€

Toetuse summa: 30 000€

Projekti kestvus: 18.06.2021- 31.05.2022

Milleks üldse pressireisid?

Reisisihtkohal, nagu Saaremaa, on mitmeid mooduseid enda “pildil hoidmiseks” - turismimessid, reklaamikampaaniad, sotsiaalmeedia. Aga kõige paremini töötab see, kui sa mitte ei räägi inimestele, kui tore on Saaremaa, vaid tood nad saarele, et nad saaksid seda ise kogeda. Selliseid pressi- ja FAM reise (inglise keeles familiarization trip) on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud mitmeid.

Ajakirjanikke on Saaremaal käinud erinevatest riikidest. Osad neist reisidest on toimunud koostöös EASiga, teised otse Visit Saaremaa kaudu. Saksa toidukriitik Hamburger Abendblatt'ist käis tutvumas saare erinevate maitsetega, mille osas tal ainult kiidusõnu jagus. Saksamaa tunnustatud loodusfotograaf Marcel Lesch valis enda külaskäiguks sügise, et jäädvustada imelist värvide mängu looduses. Reisi tulemusel avaldati imeilusad pildid nii Kaali kraatrist, Sääre tuletornist kui Kuressaare lossist.

Ajakirjanike kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia sisuloojad

Suurbritannia ajalehe The I ajakirjanik käis Saaremaal samuti sügisel ja oli meeldivalt üllatunud nii Saaremaa toodetest/käsitööst, söögist ja siinsete spaade rohkusest ja hinnatasemest. Suvelõpu Saaremaa meeldis väga ka Soome Iltalehti ja Seura ajakirjanikele, kes leidsid, et Kuressaare on väga tore väike kuurortlinn, kus kõik on jalutamise kaugusel (spaa, väga head restoranid, kontserdid, loodus). Saaremaa lummas ka Eestis elavata Taani vabakutselist blogijat Henrik Jeppeseni, kes käis siin juunis. Ta soovis, et tal oleks olnud vähemalt nädal, et saart omas tempos avastada ning nautida.

Läti ja Leedu ajakirjanikke on sel aastal Saaremaal käinud suisa mitme reisiga. Varasügisese Saaremaaga tutvusid kolme päeva jooksul Leedu Delfi ajakirjanik ning Lätist Air Balticu peatoimetaja, Auseklis’e ajakirjanik ja portaali Baltic Travel News esindaja. Reisi üheks lemmik punktiks kujunes Sõrve sääre tipp ning tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks Saaremaa Toidufestivali õunakohvikutepäev. Teise reisiga käisid talve võlusid ja jõuluootust Saaremaal nautimas Läti meediaväljaannete Open City ja Today esindajad ning mitmete Läti populaarsete sotsiaalmeediagruppide toimetajad. Läti ja Leedu pressireise on võimalik meil võõrustada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) abil.

Koostöös EASiga käisid Saaremaad avastamas ka mitmed Eesti sotsiaalmeedia sisuloojad. Jagasime meid väisavate sisuloojate külastused temaatiliselt kolmeks – paarike, perereis ja sõpruskond ja lõime neile vastava kava. Juulis tutvus Priidu Saart island hoppingu võimalustega külastades ühe reisiga nii Muhut-Saaremaad kui ka Hiiumaad. Augustis käis perepuhkusel sotsiaalmeedias tuntud Estonianna, kelle siinne puhkus oli kantud teema-aastale kohaselt viikingite elamustest. Septembris külastas Kuressaaret Alina Birjuk, kes tulid nautima sügist nädalavahetust lennukiga. Jäime igati taolise koostöövormiga rahule ning loodame seda tulevikus korrata.

Saaremaa võlu teleekraanil

Lisaks kirjutavale meediale on Visit Saaremaa sel aastal võõrustanud ka televisiooni võttemeeskondi. Suvel filmisid reisisaate saarel ülesse Poola avalikõigusliku TV meeskond (TVP Kraków, TVP3 ja TVP Polonia) ja sügisel käisid Saaremaal saadet ülesse võtmas Läti RigaTV24 esindajad. Eesti telekanalitest on meie tegemisi kajastanud käesoleval aastal Kanal 2 saadetega Õhtu, mis läks eetrisse Lõmala sadamast ning Elamusi täis Eesti, mõlemas keskenduti viikingite temaatikale ning „Viikingid enne viikingeid“ näitusele Saaremaa muuseumis. TV3-s kajastati samuti meid kahes telesaates Naudime elu, kus fookuses oli samuti viikingiaasta ning lisaks saare maitsed. Asva Viikingikülas toimusid Duubel võtted, kus samuti tõime välja erinevad Saaremaa elamused.

Suve jooksul käisid Saaremaal ka mitme välismaise reisikorraldaja esindajad. See on turismimaailmas tavaline praktika, et reisikorraldajad käivad oma silmaga sihtkohti üle vaatamas, et oma vahetuid kogemusi enda klientidega jagada. Suve jooksul võõrustasime Läti, Leedu ja Hollandi reisikorraldajaid, kelle kõigi reisipakettide valikus juba on või loodetavasti saab olema ka Saaremaa. Kõik Saaremaal käinud reisikorraldajad lahkusid siit täis entusiasmi ning eriti suure ja positiivse üllatuse valmistasid jalgrattatuur Kuressaares, Pilguse mõis ja ette planeerimata “õunaraksus käimine” reisisaatja Kuressaares elava ämma õues.

Mitmed kajastused Saaremaa kohta on juba ilmunud ja osad ilmumas lähikuudel.

Projekt “Saare maakonna turundus- ja kommunikatsioonitegevused Läti ja leedu külastajate suunal"

Meede: Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA)

Projekti eesmärgid: Projekti eesmärk on Saare maakonna kui atraktiivse reisisihtkoha tuntuse kasvatamine Läti ja Leedu turul, kuna 2020. aasta turismistatistika näitas, et arvestatavad välisturud Saare maakonna mõistes olid Läti ja Leedu. Kuna 2021. aasta on kuulutatud Saare maakonnas ka viikingiaastaks, siis turundus- ja kommunikatsioonitegevusi sisaldav projekt aitab neis riikides lähemalt tutvustada ka teema-aasta sõnumit ning kutsuda seeläbi rohkem (välis)külastajaid Saaremaad avastama.Projekti oodatavad tulemused: 1)välja on töötatud kampaania tegevusplaan turundus- ja kommunikatsioonitegevustega Läti ja Leedu külastajate suunal; 2) tegevuskava rakendamise tulemusel kasvab Saare maakonna tuntus Lätis ja Leedus ning Saare maakonnas majutatud lätlaste ja leedulaste arv potentsiaalselt suureneb, võrreldes 2020. aasta numbritega.

Projekti tegevused:

Kampaania "Valluta Eesti Saared" Läti ja Leedu sihtturul (välikampaania Riias; reklaamikampaania Läti ja Leedu digikanalites; Visit Saaremaa kodulehe uuendamine, täiendamine; meediasuhtlus Läti ja Leedu meediaga, Läti telekanali filmimine Saare maakonnas)

Pressireisid Saaremaale kuni kümnele Läti/Leedu ajakirjanikule ja sisuloojale;

Luuakse neli reklaamklippi Saaremaa tutvustamiseks Läti ja Leedu turul.

Projekti kogumaksumus: 39 932€

Toetuse summa: 29 949€

Projekti kestvus: 25.08.2021 – 19.03.2022
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Maria Ruubas, maria@visitsaaremaa.ee

Kuigi toredaid sündmusi jagub saartele läbi aasta, loeb turismirahvas tinglikult hooaja lõpuks Saaremaa rallit ja Kolme Päeva Jooksu. Finišilipp on selleks korraks langenud ja aeg on turismihooaja tulemustele peale vaadata. Kuidas läks?

Olukord nii tervishoiu- kui turismisektoris oli selle hooaja hakul kindlasti stabiilsem, kui mullu samal ajal, aga ebamäärasust ja kõhklusi oli siiski omajagu. Kas siseturism jätkab võidukäiku? Kas välismaalased liiguvad juba rohkem? Kas piirangud lähevad leebemaks või sootuks karmimaks? Küsimusi oli palju.

Transpordisektor näitas häid tulemusi

Tulemused on mõnes osas ootuspärased, teisalt üllatavad ja kontekstist välja rebituna tõeliselt muljetavaldavad. Näiteks kasvas aprillis mullusega võrreldes praamidega mandri ja Muhu vahel üleveetud reisijate arv 919%! Protsentuaalselt uhke tulemus, aga tagamaid teades mitte väga üllatav, arvestades, et eelmise aasta aprillis oli saar lukus ja mandri vahelist liiklust sisuliselt ei toimunud. Suviseid reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Ainukese kuuna näitas 9% langust august. Juuli kuus olid üleveonumbrid jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele.

Lennujaama sellesuvised näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Veebruarist saadik on lendajate arvud olnud mullusega võrreldes koguaeg suuremad. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid. Lisaks turismi üldisele taastumisele on lennujaama sedavõrd heade tulemuste taga asjaolu, et eelmise aasta lõpus hakkas Kuressaare liini teenindama varasemaga võrreldes poole suurem lennuk. Tundub, et see otsus on ennast igati õigustanud.

Ka väikelaevasadamates on olnud tegus suvi. Meie maakonna kaheksat sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld võttis suve kokku järgmiselt: „Juba eelmise aasta navigatsioonihooaeg näitas, et tervisekriisiga vähenenud väliskülastajate arvu kompenseerisid peaaegu täies mahus meie oma inimesed. Eestis viimase paari aastaga hoogsalt kasvanud veesõidukite soetamine peegeldub hästi regionaalsete sadamate kasutusstatistikas. Kui meie parimate aastate külalisaluste arv kõigis meie sadamates küündis üle 7 tuhande ühiku hooajal, siis eelmisel aastal jõuti 6 575 aluseni ja vähemalt samasugust külastatavust ootame ka käesoleva, 2021 aasta navigatsioonihooaja kokkuvõttes„.

Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Suvekuude keskmiseks kasvuks oli aastatagusega võrreldes +39%. Kokku ööbis see suvi Saare maakonna majutusettevõtetes veidi üle 68 000 eestlase, mis on 40% võrra suurem number, kui kriisieelsel suvel.

Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. See suvi ööbis maakonnas välismaalasi poole vähem, kui aasta varem ning kriisieelsete numbritega võrreldes on langus suisa 75% ringis. Mullu hoidsid väliskülaliste numbreid kõrgel leedulased ja lätlased, aga see aasta langesid ka nende numbrid.

EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik on öelnud ajakirjale Peegel, et oluliselt mõjutas sellesuviseid tulemusi Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljanda turismituru Saksamaa jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks.

Saare maakonna majutusstatistika kokkuvõtteks saab välja tuua, et välismaalaste arvu vähenemise kompenseeris eestlaste arvu märgatav kasv ja kolme suvekuu jooksul majutatud inimeste üldarv (78 373 inimest) tõusis aasta varasemaga võrreldes 15% (jäädes kriisieelsele tasemele alla 13%). Tubade täitumus kasvas 13% (olles sel suvel 37%) ja ööpäeva keskmine maksumus kasvas 26% (olles sel suvel 38€).

Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?

Statistilisi numbreid kinnitavad ka maakonna turismiettevõtjad nii majutuse, toitlustuse kui transpordi sektorist. Suvi läks hästi, suurema osa klientidest moodustasid eestlased ja enim torkas silma lätlaste ja leedulaste vähesus. Tehti nii käibe- kui külastajarekordeid. Saaremaa muuseumi direktori Rita Valge ütleb, et lossis oli näiteks piletisaba see aasta üsna tavapärane nähtus ja suve kõige kiirematel päevadel ulatusid külastajate numbrid tublisti üle tuhande, ületades sealjuures senist kõige populaarsemat külastuspäeva (tasuta sissepääsuga Muuseumiööd) mitmesaja inimese võrra.

Kuidas läks naabritel ja Eestil tervikuna? Pilt oli laias laastus võrdlemisi sarnane – eestlaste arvud kasvasid jõudsalt ja välismaalaste omad kahanesid. Kui Eestis keskmiselt kasvasid eestlaste ööbimised kolmel suvekuul 32%, siis Saaremaal oli kasv +39% ja Pärnumaa +46%. Hiiumaal oli kasv mõnevõrra väiksem (+13%) ja Läänemaal oli number kerges languses (-2%). Väliskülastajate ööbimised langesid aastatagusega võrreldes kõigis Lääne-Eesti maakondades vahemikus 11%-53%. Kokkuvõtlikult on parimas seisus hiidlased, kelle majutusasutuste statistika ületas sel suvel kriisieelse taseme 14% võrra. Teistel naabritel on sinna veel veidi minna – Pärnumaa (-5%), Saaremaa (-13%) ja Läänemaa (-23%). Kogu Eesti majutusstatistika jääb kriisieelsele tasemele alla veel 34%.

Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi

Saaremaa turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika käib ülejäänud turismisektoriga ühte sammu. Eestlaste arv oli sel suvel kerges kasvutrendis (+7%) ja välismaalaste oma languses (-32%). Majutuse statistikaga võrrelduna on suurim vahe see, et TIKi külastajatest enamuse moodustavad välismaalased, keda käis see suvi raekojas 936. Eestlasi käis turismiinfos nõu küsimas 581. Lisaks Saaremaa turismiinfokeskusele olid sel suvel avatud ka kaks väiksemat turismiinfopunkti. Salme turismiinfos käis suve jooksul 517 külastajat ja Muhu turismiinfos 1920.

Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et edukale turismisuvele aitasid tublisti kaasa suurepärane suveilm, leebemad piirangud ja tõsiasi, et iial varem ei ole turismiturundust tehtud selliste summade eest, nagu tänavu. Siseturism tegi võidukäiku, kuid välisturgudega on lood kehvad. Loodame, et järgmisel turismihooajal jõuab saartele taas ka rohkem väliskülastajaid ja külastajate koguarv jõuab kriisieelsele tasemele.

Ühisprojekt “Saare ja Hiiu maakondade kui turismisihtkohtade koostööprojektid”

Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Konkurss: Sihtkohtade arenduse koostööprojektide konkurss

Meede: Konkurss viidi läbi Ettevõtlikkuse kasvatamise, ettevõtluse kasvu soodustamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetme tegevuse „Toetuse andmise tingimused turismitoodete arenduse juhtimise toetamiseks“

Projekti eesmärgid:

Projekti eesmärgiks on Saare ja Hiiu maakondade turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine eristumise ja külastaja vajadustele vastavate turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise kaudu (ökoturism, turvalisus, klienditeekonna ning piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus). Lisaks saarteülese arendus- ja juhtimise kontseptsiooni koostamine. Kahe maakonna turismisektori arendusorganisatsiooni jõudude ja teadmiste kokkupanekul on võimalik palju rohkem kuluefektiivselt ära teha.

Uute koostöövõrgustikul põhinevate piirkonnaspetsiifiliste turismitoodete (paketid, sündmused, teenused, atraktsioonid, marsruudid, turismiteed) arendamine lähtuvalt klienditeekonna uuringu tulemustest edendab otseselt piirkonna majandust ning külastaja piirkonnas veedetud kvaliteetaja pikenemist, kuid kaudselt toetab ja tõstab kogu Eesti kui turismisihtkoha mainet ja kvaliteeti.

Projekti kogumaksumus: 100 000€

Toetuse summa: 100 000€ ((32 305€ Saaremaa Vallavalitsus, 57 001€ SA Hiiumaa Arenduskeskus, 10 694€ SA Saare Arenduskeskus))
Projekti kestvus: 08.2021 – 08.2023
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Sigrid Valter, sigrid.valter@visitsaaremaa.ee

Ühisprojektis osalevad partnerid: SA Saare Arenduskeskus, SA Hiiumaa Arenduskeskus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

Tasuta Kuressaare linnaekskursioonid toimuvad 22. juunist kuni 24. augustini igal laupäeval.

Laupäeva hommikul kell 11:00 korjab Saaremaa Giidide Ühingu giid raekoja eest kõik huvilised sappa ja jalutab nendega tunnikese mööda põnevat Kuressaaret. Linnaekskursioonid toimuvad kahes erinevas keeles ja grupis: eesti ja inglise.

UUDIS

Laupäeva hommikuti kell 10.00 algavad Raekoja eest teematuurid "Minu Kuressaare". Erinevate põnevate ja humoorikate lugudega kostitavad kuulajaid ehedad Saaremaa kohalikud.

22. 06 Koit Voojärv

29.06 Merit Karise

06.07 Mehis Tulk

13.07 Liis Lepik

20.07 Aarne Mägi

27.07 Mele Pesti

03.08 Raul Vinni

10.08 Kaie Rõõm-Laanet

17.08 Kristiina Maripuu

Kuressaare linnal on jutustada palju huvitavaid lugusid. Seega julgeme linnatuure soovitada ka kohalikele. Täitsa kindlasti kuuled seal põnevaid fakte, mida enne ei teadnud. Kuna tuure teevad erinevad giidid, siis on ka ekskursioonid alati veidi erinevad.

Kui ekskursiooni aeg sulle ei sobi, mine privaattuurile mõne Saaremaa giidiga, kelle leiad meie giidide nimekirjast.

__________________________________

Every Saturday at 11:00
From 22th June to 24th of August.

Find out about the history of our town, it’s fascinating events, visit and see the major architectural sites. All guided walks are in English, FREE OF CHARGE, take about one hour and start in front of Saaremaa Tourist Information Centre (Town hall, Tallinna 2, Kuressaare).

Tänapäeva reisiotsused tehakse Internetis

Tänapäeva elutempo on väga kiire. Infot tahetakse vajaduse tekkimisel saada nüüd ja kohe. Internet on selleks esimene ja tuleb tunnistada, et tihti ka parim, lahendus. Seetõttu ongi tähtis, et Sinu ettevõte oleks Internetist lihtsalt leitav. Kui Sinu firma ei ole Internetist leitav, tekitab see enamasti kliendis kahtlusi. Edasi otsimise asemel pöördub ta tõenäoliselt naaber ettevõtte poole, keda otsingumootor talle soovitas.

Reisiotsuse tegemisel on Internet muutunud järjest tähtsamaks. Suust suhu leviva reklaami kõrvale (mis seni on olnud kõige tõhusam info levitamise kanal), on tugevalt kanda kinnitamas erinevad arvamusportaalid (nt Trip Advisor). Oma tutvusringkonna asemel saab nüüd infot ammutada läbi teises maailma otsas elavate inimeste vahetute kogemuste. Ettevõtjana tasub sellistel lehtedel kindlasti silm peal hoida ja enda äri kohta käivatele kommentaaridele ka vastata. Kiidusõnade eest tänada ja laituse korral uurida selle tagamaid.

Miks alustada Puhka Eestis andmebaasist?

Kui sa kõiki Interneti poolt pakutavaid kanaleid ei jõua hallata, siis vali nende hulgast jõukohane ja alusta sellest. Kui koduleht tundub esimese hooga liiga keerukas ja kallis ettevõtmine, siis alusta näiteks Puhka Eestis andmebaasist www.puhkaeestis.ee Tegemist on riikliku turismiveebiga, mida külastab aastas pea 6 miljonit inimest! Lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiobjekti lehele lisamine on kõigi ettevõtjate jaoks tasuta. Enda objekti kohta saad lehele sisestada nii kirjelduse, fotod, videod, hinnad kui palju muud infot. Lehte haldav EAS Turismiarenduskeskus tõlgib olenevalt objektist info kuude võõrkeelde. Seeläbi tekib Sinu ettevõttele seitsmes keeles sisuliselt mini-kodulehekülg, kust klient saab kätte oma esmase info. See on lihtne ja hea võimalus endast kübermaailma jälg maha jätta.

Mis on sotsiaalmeedia eelised?

Kui tunned, et oled valmis rohkem energiat veebi suunama, loo enda ettevõtte konto mõnda sotsiaalmeediakanalisse (Facebook, Instagram jne). Enne konto tegemist mõtle siiski korralikult järgi, kas suudad sinna ka mõistlikus mahus sisu toota. Sotsiaalmeedia lehed, kus postituste vahet saab lugeda kuudes või isegi aastates, on ettevõtte mainele pigem kahjulikud kui kasutoovad. Kui teed, siis tee korralikult. Teadupärast ütleb üks pilt rohkem, kui tuhat sõna ja just ägedate piltide kasutamiseks annab sotsiaalmeedia suurepärased võimalused. Kogu infovahetus käib lihtsalt ja kiirelt ning lisaks saad sealt kätte ka oma jälgijaskonna arvamuse. Näed, milline info võetakse eriti hästi vastu ning mis jätab vaatajad külmaks.

Olles kätt proovinud erinevates veebiportaalides, ei käi Sulle tõenäoliselt enam üle jõu ka lihtsama kodulehe ülesseadmine. See on tänapäeval tehtud üsna mugavaks ja ei ole selline raketiteadus, nagu esmapilgul võib tunduda. Kõigi teiste veebikanalite ees annab koduleht Sulle keskkonna, kus kogu “trall” käib just ümber Sinu ettevõtte. Sinu valitud lugude ja visuaalidega. Kasuta seda võimalust.

Alusta Internetis reklaamimisega

Teistest kanalitest lihtsam on Internetis ka reklaami teha. Sadadesse eurodesse küündivate ajalehereklaamide või tuhandeid maksa televisiooniklipi asemel võib Interneti reklaamimaastikul alustada vaid mõneeurose eelarvega. Erinevalt paljudest teistest kanalitest saad veebis reklaamides väga täpselt valida, kelleni Sinu info jõuab. Seega on Internet ideaalne kanal reklaamiturule sisenemiseks.

Kui kõik eelnev tundub Sulle siiski üle jõu käiv, võid julgelt tulla Visit Saaremaa jutule. Olles enda tegevustes just digikanalid seadnud esikohale, tahame selles suunas liikumisel nõu ja jõuga olla abiks ka kohalikele turismiettevõtjatele. Häid digiteemalisi koolitusi leiab ka Saaremaa Arenduskeskuse koolituskalendrist.

Puhka Eestis portaaliga on liitunud üle 4500 turismiettevõtte, kes pakkuvad kokku üle 9000 erineva turismielamuse. Veebilehte külastab aastas pea 6 miljonit külastajat! Ja lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiettevõtjatele on portaaliga liitumine tasuta.

Saare maakonnast on registreeritud ligi 500 ettevõtjat, kes on portaali kokku sisestanud ligi 700 erinevat objekti. Kokku vaadati Saaremaa objekte 2020. aastal 363 000 korda, millest 321 000 olid unikaalsed vaatamised. Statistikas on kokku pandud kõikides keeltes vaatamised, millest eelmisel aastal arvestuslikult 60% olid eestikeelsete lehtede külastused.

Toome Sinuni nelja erineva kategooria kõige enim vaadatud lehed 2020 aastal.