Sel aastal möödub Eesti esimese mudaravila asutamisest Saaremaal, Kihelkonnal 200 aastat. Sellist väärikat tähtpäeva ei saa ju ometi tähistamata jätta! Koos Kuressaare Linna sünnipäevaga peetakse 4. mail maha üks mönus pidu. Tegevusi, mida teha ja keda kuulata, leidub kõigile terveks nädalavahetuseks - saa osa giidituuridest, kuula kenasid esinejaid või naudi laadamelu.
14.00 Muinsuskaitsetuur (M)ajarännakud Kuressaares Raekoja eest - Liis Koppel
16.00 Giidituur "Kena lugu: Kuidas muda Kuressaarest kuurordi tegi" - Anu Lomp
18.00 Giidituur "Kena lugu: Supelsakste elust väljaspool mudavanni" - Gunnar Usin
18.00 Kuressaare Linnajooks lastele Kuressaare Linnastaadionil
19.00 DJ Karinsmatic ja saksofonil Henri Aruküla Restoranis Särg
19.00 Poliitkomöödia "Pidu Riigikogus" Kuressaare Teatris
20.00 Siiri Sisask "Oma laulud" Saare KEKis
22.00 DJ_MAPA x Barbara La Barbaras, Kuressaares
Lisaks:
Näitus "Silmast silma keskaegse saarlasega" Kuressaare Linnuses
Virtuaalne Kuressaare linna seiklusmäng "Jüri von Kauffman"
Virtuaalne pereseiklus "Kas tunned Kuressaare linnaparki?"
Orienteerumine Euroopa Liidu teemaradadel Kuressaares (mäng avatud 01-12. mai)
11.00 Saaremaa Puukooli 5. hooaja avamine
11.00 Giidituur "Kena lugu: Kuidas muda Kuressaarest kuurordi tegi" - Anu Lomp
12.00 Tsüanotüüpia/fototöötlus töötuba Kuressaare Linnuse Vahtkonnahoones
13.00 Giidituur "Kena lugu: Supelsakste elust väljaspool mudavanni" - Gunnar Usin
13.00 Kuressaare Linnajooks Kuressaare Linnastaadionil
13.00-18.00 EHTNE Saaremaa laat Kuressaare Kuursaalis
14.00 Pidulik Kuressaare linna teenetemärkide üleandmine Kuressaare Pargi Kõlakojas + Saaremaa Meeskoor SÜM
15.00 Euroopa parlamendi valimiste debatt "Mudaloopimine" Kuressaare Pargi Kõlakojas. Debati moderaator Ivo Krustok.
16.00 Maria Balletistuudio kevadgala "Jalutuskäik Pariisis" Kuressaare Teatris
16.15 Kuressaare Linnaorkester Kuressaare Pargi Kõlakojas
17.00 Õhtukontsert Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane Kuressaare Pargi Kõlakojas
19.00 PS Troika Aste Rahvamajas
23.00 Kuressaare Linnajooksu afterparty ööklubis DIVA
Lisaks:
Näitus "Silmast silma keskaegse saarlasega" Kuressaare Linnuses
Virtuaalne Kuressaare linna seiklusmäng "Jüri von Kauffman"
Euroopa Päeva teabetelk Kuressaare Pargi Kõlakojas
Orienteerumine Euroopa Liidu teemaradadel Kuressaares (mäng avatud 01-12. mai)
Lasteala Kuressaare Pargis, kohal ka Käpapatrullist tuttav Chase
MoNo buss ehk ratastel noortekeskus
Kuressaare Haigla pop-up telk
Virtuaalne pereseiklus "Kas tunned Kuressaare linnaparki?"
11.00 Giidituur "Kena lugu: Kuidas muda Kuressaarest kuurordi tegi" - Anu Lomp
12.00 Giidituur Kuressaare Linnuse tutvustamiseks
12.00 Saaremaa mudaseebi meisterdamise koolitus
13.00 Giidituur "Kena lugu: Supelsakste elust väljaspool mudavanni" - Gunnar Usin
Näitus "Silmast silma keskaegse saarlasega" Kuressaare Linnuses
Lisaks:
Virtuaalne Kuressaare linna seiklusmäng "Jüri von Kauffman"
Virtuaalne pereseiklus "Kas tunned Kuressaare linnaparki?"
Orienteerumine Euroopa Liidu teemaradadel Kuressaares (mäng avatud 01-12. mai)
Saarte külastamine on alati üks kena möte. Eks siin see aeg liigub väheke teistmoodi ja päeva jooksul jõuab läbi käia nii mõnegi koha. Selleks, et oleks ikka pönevam saartele tagasi tulla, oleme kokku pannud nimekirja uutest kohtadest ja teenustest, mida meitel külastada ja kogeda!
Kuressaarest leiad Eesti ühe pikima kivisilla, mis on ehitatud 1820. aastal. Aastate jooksul on silda mitmeid kordi renoveeritud ning tänaseks on Põduste jõge ületav sild saanud uue ilme ja kauni valgustuse. Külasta seda kindlasti ka pimedal ajal, et näha erinevates värvides valgustust, mis annab toreda valgusetenduse.
Saare Golfistuudio on iseteeninduslik golfisimulaator Kuressaares. Alates teisest korrast, saab simulaatorit kasutada ka täiesti iseseisvalt. Golfisimulaatorid pakuvad realistlikke mängutingimusi ja võimaldavad oma oskusi lihvida just nii, nagu see toimuks looduslikul väljakul.
Kuressaare Linnuse esimene korrus on nüüdseks kaasajastatud ja muudetud on ka sisekujundust. Seal leidub suurel hulgal avastamisrõõmu nii väiksematele kui ka suurematele. Näiteks näeb nüüd lõviaugus, lisaks möirgele, seal ka ringi jalutavat looma ennast. On võimalus istuda suures katlas, "elav" tuli jalge all praksumas. Või uurida kaevu, mis ehitustööde ajal välja tuli ja mille olemasolust ei olnud kellelgi aimu.
Liiküla piirivalvekordonis asub piirivalvemuuseum, Saaremaa esimene filmimuuseum, unikaalne pommivarjendi elamusatraktsioon ja kõrge vaatlustorn, kust paistab eksklusiivne ja tõenäoliselt parim võimalik vaade Hiiumaale Saaremaalt.
Muhu endisesse vallamajja on end sisse seadnud Muhu Loomekoondis. Muhus tegutsevad töökad käsitöölised on nõuks võtnud end ühte majja ära mahutada ja nii see Loomekoondis sündiski. Kauneid kudumeid, ehteid ja isegi jopesid - kõiki neid näeb, saab katsuda ja tellida just sealt.
MUHU LAVENDLITALU
Muhus toimetab lavendlitalu, kus saab nautida lavendlite ilu ja lõhna peenarde vahel jalutades. Lisaks on võimalus kaasa soetada lavendlikimpe, käsitööseepe ja lavendlisiirupit.
Kanuumatkad Saaremaal sobivad pea kõigile, olenemata vanusest või füüsilisest vormist. Saaremaa suurimad jõed on rahuliku vooluga ja lahed madalad ning neid on võimalik läbida nii sportlikus tempos kui ka rahulikult loodust nautides. Matka saab kujundada ise endale sobivaks. Valida saab nii matka asukohta, pikkust kui ka lisateenuseid.
Sörwespa on Sõrve poolsaare alguses olev puhkepaik, mis on otsast otsani laetud suurepärasest enesetundest. Vee rahustavat toimet võimendavad saaremaised kadakad ja männid, mis aitavad korrastada oma mõtteid ja leida tee iseendani.
Pädaste Mõisa kuue meele pühamu on enda valikusse lisanud uusi võimalusi keha ja vaimu poputamiseks. Keset hellalt hoitud spaa-ala asub tervendav Kuumaveeallikas, pühapaik, kus päikese vägi äratab ellu iidse heaolutraditsiooni. Lisaks saad nüüd Muhus kogeda sajanditevanust rituaali moodsas Pädaste suitsusaunas.
Voodi, tekk ja padi ning mesilaspered kenasti voodite all sumisemas – elamas oma elu. Just selline näeb välja mesilasteraapia. Teraapia kasu saadakse mesilaste tiibade liigutamise poolt tekkivast vibratsioonist ja võimaldab kogeda see läbi mikromassaaži.
Kes Kuressaarest Sõrve poole sõitnud on, see on kindlasti tähele pannud teepeal vahvat burgerikioskit WIO. Nüüd, aga ei pea imemaitsva burgeri jaoks ilmtingimata Kuressaarest kaugemale sõitma. Wio Burgerikohvik on avanud oma uksed otse keset linna - aadressil Raekoja 10.
Kuressaare kesklinnas lööb suve hakul uksed valla uus söögikoht/baar. Nagu söstraid on erinevaid, saab värvikas olema ka uue söögikoha menüü, peites endas nii toekamaid roogasid kui kiireid ampse. Menüü ühine nimetaja on fast slow-food ja Söstra olustikku täidavad Kalamaja boheemlaslikud meeleolud.
Peagi avab oma uksed Läätsa külas, SörweSpa uhiuus söögikoht Sörweköök. See on nagu tagurpidi kadakate ja mändide vahele peidetud paat, mis jutustab saare looduse ja pärandi lugu ning viitab naabrusest leitud Salme laevadele. Sörweköök pakub ehedat saare toitu, mis ühendab omavahel kohalikud traditsioonid ja moodsad köögitehnikad.
Asva Viikingiküla Odrakojas viiakse külalised tõelistele maitserännakutele, pakkudest viikingitest inspireeritud ja kohalikust toorainest valmistatud hõrkusid roogasid. Et sealtsamast, Asvalt, leiti ka Eesti vanim viljatera - oder ning viikingitel oli antud teravili peamiseks toiduaineks, siis on Odrakoja menüüs see ka aukohal.
Kliff restoran on väike ja hubane paik Panga pangal, maalilise vaatega merele. Restoranil on kaks terassi, merepoolne imeilusa suveilma nautimiseks ja meretuule eest varjatud hooviterass. Restorani menüü on mitmekülgne ning pakutakse nii suvist kerget einet kui ka toekamat praadi. Maitsed on puhtad ja värsked, väärtustades toorainet.
Kahverjan on üks mönus kohvik, mille leiab Muhust, Liivalt. Kohvik asub Muhu majas, mis on Liiva keskuses ning pakub maitsvaid koduseid toite ja suussulavaid kooke.
Muhus, Lõunaranna sadamas avab 1. juunil oma uksed Kala Resto&Baar, mis pakub värskest kalast valmistatud rooge, suviseid ja maitseküllaseid salateid ning menüüst ei puudu ka lihatoidud. Maitseelamuste kõrvalt saab nautida kauneid vaateid merele ning võtta aega maha Muhu moodi.
Bottengarn Farm on Muhus, Koguvast paari kilomeetri kaugusel olevas Igakülas. Külastajaid ootab kolm erinevat maja. Peamajas on külalistele pakkuda 5 sviiti. Peredele ja väiksematele seltskondadele on sobilikud aidad - esimeses neist on 3 magamistuba ning teises 2 magamistuba.
Kliff Butiik asub vahetult enne Panga panka, otse mereääres. Neilt leiab unikaalse ja eriilmelise majutuse, kus igal toal ja mööbliesemel on oma nägu ja tegu. Majutuses on 43 voodikohta ning ööbida on võimalik nii peamajas, peremajades kui ka kämpingutes.
Sellel suvel on võimalik Abruka Boutique Spas öö veeta merevaatega clampingus. Lisaks pakutakse kohalikke, värskest toorainest valmistatud toite ja sööke. Eriti meeldejääva külastuse puhuks on võimalik tellida privaatne kontsert saksofoni mängijaga.
Kui su viimasest Saaremaa reisist on möödas lausa mitu aastat, viska kindlasti pilk peale ka viimaste aastate uutele põnevatele kohtadele.
2022. aastal oli Visit Saaremaa turundustegevustes läbiv teema - Kohalik on sihtkoht. Miks?
Meite külastajad hindavad Saare maakonnas kõige enam, külastajauuring 2019 järgi: loodus, KOHALIKUD, rahu & vaikus.
Ilusa looduse & rahu ning vaikusega saavad ehk kelkida teisedki. Aga vaada saarlased, kellel muhe olek, suhtumine – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - on ainult meil. Kohalikel on vaikne, ent vankumatu uhkus. Selg sirgu ja pea püsti, justkui oleks nähtamatu tanu või kaabu kogu aeg neil kanda. Vaada nii uhke ollakse oma kultuuri ja pärimuse üle, mis kirju kut rahvariie. Ja kes siis saare huumori vastu saaks! Sestap tahame kohalikke hoida kut silmatera.
Kohalike olemus, keel-meel ja tegevus pakub külastajale paremat mõistmist sihtkohast. Mida personaalne ning emotsionaalsem elamus, seda suurem kohakiindumus. Üha rohkem külastajaid ei identifitseeri end turistina, vaid nad otsivad seda kuulumist ning päris tunnet, tõelist ja ehedat, mis teeb valitud sihtkoha ainulaadseks. Seega näeme, et külastajale pakutav elamus peab tekitama neis n-ö ajutise kohaliku kogemuse.
MEITE MEELESPEA KAMPAANIATE ELLU VIIMISEL:
Fotolavastustel kujutatud erinevaid Saare maakonnas aset leidvaid sündmusi. Piltide keskmes on erinevad fiktiivsed tegelased (7), sümbolites & elementides on vihjed üritustele. Läbivaks niidiks saarelisuse rõhutamiseks fotolavastustel on rahvariide üksikud elemendid. Idee on kõnetada nii külalist kui ka kohalikku. Kui esimese puhul rõhutame, et, kui nendel üritustel pole käinud, siis pole õiget saare elu näinud, siis kohalike puhul koputame saarlase uhkusele, et mis saarlane sa oled, kui selles pidus ei käi.
Sihtgrupp: saarlased + Saaremaa külalised
Kanalid: Sotsiaalmeedia / digiekraanid Kuressaare kesklinnas / uudiskirjad B2B ja blogipostitused
Tulemus: Online: 463 631 näitamist, 5515 lingil klikki, eelarve 1050€
Kogu eelarve: 2500€
Fotolavastuste keskmes olid kohalik külalisega saarel aega veetmas. Rõhk külalislahkusel ning nn ajutise-kohaliku kogemuse tekitamisel. Kampaania maandumislehele sai kokku koondatud info elamusi pakkuvate pereettevõtete, kodukohvikute ja päris saarlaste reisisoovitustega. www.visitsaaremaa.ee/selle-sui-puhka-koos-saarlastega
Sihtgrupp: Harjumaa + Virtsu, 30-60+, mehed+naised
Kanalid: sotsiaalmeedia/ maandumisleht /digiekraanid Tallinna kesklinnas/uudiskiri
Tulemused: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 485 437 korda, 100 133 inimesele, lingi klikke 2559
Eelarve: 3519.60€
Kontseptsioon: koostöös Putkaga, kutsusime üles vötma Saaremaad mönuga, rõhk Kuressaarel ja spaapuhkusel, https://visitsaaremaa.ee/vota-monuga/
Sihtgrupp: Sotsiaalmeedia kampaania oli segmenteeritud meeste ja naiste vahel, Harjumaa ja Tallinna ning muu Eesti vahel, mille puhul välistati Saaremaa piirkond ehk et saarlasteni antud sotsiaalmeedia reklaam ei jõudnud.
Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2C
Tulemus: Kokku kampaania perioodil FB reklaame näidatud 79 792 inimesele (reach), 313 583 korda (impressions), lingi klikke 2641.
Kogu eelarve: 2800€
Puhka jalga meite saartel! & Killuke saari Sinu kingikotti
Kampaania periood: detsember 2022
Kontseptsioon: taaskasutus (sõnumid ja visuaalid aastast 2021)
I osa rahvariides neiu ja viiking saarel jalga puhkamas kutsudes Sind ühinema.
II osa jõuludeks saarelised kingitused, viis maanudumislehele https://visitsaaremaa.ee/kohalik-kingitus/
Sihtgrupp: 30-65, Harjumaa elanikud + Virtsust Saaremaale suundujad; killuke saari kingikotti ka Saaremaa +Virtsu
Kanalid: sotsiaalmeedia/maandumisleht/uudiskiri B2B
Tulemus
Online: 337 960 näitamist, 2496 lingil klikki
Kogu eelarve: 1000€
Sihtrühm: Helsingi + Uusimaa, 35-60, mehed+naised
Tulemus: Kokku kampaania perioodil FB reklaamide näidatud 120 768, lingi klikke 1735
Eelarve: 1000€
Turismi käekäik on viimastel aastatel olnud ettearvamatu ja täis üllatusi, mis pahatihti pole olnud positiivsed. Kui aasta alguses vaadati eelseisva turismihooaja poole väga lootusrikkalt, siis veebruari lõpus paisati kaardid kogu maailmas taaskord pea peale. Küsimusi oli õhus mitmeid. Kas koroonapiirangud on lõplikult möödanik ja turism saab jälle õitseda? Kuidas mõjutab sõda inimeste reisiharjumusi? Kas eestlased üldse enam Eestis reisida tahavad või põrutavad piiride avanedes kõik välismaale? Kas praamipileti hinnatõus on Saaremaa turismisektori sellesuvine kirstunael?
Vaadates Statistikaameti majutuse andmebaasi on põhjust rõõmustamiseks. See suvi (juuni-august) ööbis Eesti tasulistes majutusasutustes 32% rohkem inimesi, kui möödunud suvel. Tabelit lähemalt uurides selgub, et selle arvestatava tõusu taga seisab suuresti Tallinn ja Harjumaa, kus ööbijate arvud kasvasid 100% ringis. Samas oli just seal ka koroona ajal kõige suuremad langused. Ülejäänud Eestis oli tulemusi nii- ja naapidiseid. Mõnes maakonnas numbrid langesid 2021 aasta suvega võrreldes, teises tõusid. Saaremaa on õnneks tõusvas joones liikujate pundis. Meil ööbis see suvi 10% rohkem külalisi, kui mullu (kokku 85 844 inimest). Hästi on läinud ka naabritel – Hiiumaa tõus +5% ja Pärnumaa +7%. Kui majutuse statistika kohaselt jääb Saare maakonnal koroonaeelsetest tulemustest puudu veel 4%, on mitmed turismiettevõtjad kinnitanud, et nemad on kriisieelse taseme saavutanud ja suisa ületanud.
Sõjaolukord muudab inimesed ettevaatlikumaks ja seda mitte ainult reisimise vallas. Kindlasti jättis nii mõnigi potentsiaalne turist see aasta oma reisi tegemata, kuna olukord on pinev ja tuleviku osas teadmatus suur. Nagu viimasel paaril aastal juba kombeks on saanud, eelistatakse reisimisel lähiriike, kust vajaduse tekkimisel oleks lihtne koju minna. Saaremaa õnneks moodustavad meie väliskülalistest suure osa just naaberriikidest tulijad – soomlased ja lätlased. Väliskülaliste numbrid tegid see aasta mullusega võrreldes kogu riigis suuri tõuse. Eestis ööbis see suvi 166% rohkem välismaalasi kui mullu. Saaremaa vastav näitaja oli +146% ning tõus tuli ennekõike tänu soomlastele ja sakslastele, kes on taas leidnud tee Saaremaale. Paraku on viimase paari aasta langus välismaalaste osas olnud sedavõrd ränk, et kriisieelsetest tasemetest on Eestis puudu veel 35% ja Saaremaal 38%.
Kevadel õhus olnud spekulatsioonid, et eestlased suunduvad see suvi puhkusereisidele piiri taha, said suvel kinnitust. Tasulises majutuses ööbinud eestlaste arv langes Eestis tervikuna 8%. Saaremaal langes see näitaja 11% võrra, kuid tänu viimase paari aasta hoogsale siseturismi kasvule käis langusest hoolimata see suvi Saaremaal koroonaeelse ajaga võrreldes 23% rohkem kaasmaalasi (kokku 60 321 inimest).
Uudis hinnatõusust on alati negatiivse kuvandiga ja mõjub pidurdavalt. Peale kevadist praamipileti hinnatõusu oli hirm, et inimesed loobuvad see suvi saarel puhkamisest. TS Laevade statistika kohaselt ületas Muhu ning mandri vahel reisinute arv tänavu suvel 700 000 inimese piiri, mis on aastataguse perioodiga võrreldes 1% rohkem. Praamipileti hinnatõusu üle kurtsid nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril.
Suvel aktiivsemalt liikunud väliskülalisi praamipileti hinnatõus väga oluliselt vast ei mõjuta, sest reisi kogu eelarvest moodustab see väikese osa. Küll aga lööb see valusalt just eestlaste rahakoti pihta ja on turismiettevõtjate sõnutsi just viimastel kuudel hakanud tunda andma. Tõenäoliselt paneb nii praami kui üleüldine hinnatõus madalhooajal reisivaid eestlasi varasemast põhjalikumalt oma reisiotsuseid kaaluma. Kuna suvine lennureisijate arv on tõusnud rohkem (+13 ) kui praamiga sõitjate oma (+1%), võib oletada, et osad varem maad mööda liikujad on nüüdseks otsustanud lennuki kasuks. Kokku lendas see suvi saarele või siit ära 11 908 inimest ja lendude keskmine täituvus oli 73%, mis on lennunduse maastikul väga hea tulemus.
Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvaks. Kulude hüppeline kasv kaotab rõõmu ja talvele lähevad turismiettevõtjad vastu murelikult.
Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.
Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.
Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT
Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid.
Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.
Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.
Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).
Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.
Saarele tulemine on üks põnev seiklus, rõõmustades nii väikeseid kui suuri ja olenemata, kas saabute praami või lennukiga on reis kindlapeale meeldejääv. Et puhkus tervenisti oleks täidetud rõõmsa koostegemise - ja olemisega, oleme kogunud kokku elamustest pungil soovitusi toreda perepuhkuse veetmiseks.
Detsembri algusest on Pidula Wakepargis avatud talvepark, kus on võimalik nautida adrenaliinirohket tuubisõitu, millel kiirust kuni 32 kilomeetrit tunnis. Eriti ägedaks teeb selle veel tõsiasi, et tuubisõiduks ei tule eelnevalt mäkke rühkida ehk teid ootab ainult puhas sõidurõõm. Talisupluse sõpradele on loodud mõnus kombo külmast veest ja kuumaks köetud saunast. Sobivate ilmatingimuste korral on avatud ka uisurada.
Päev täis seiklusi ootab
Saare- ja Muhumaal on mitmeid ratsatalusid, kes pakuvad hobustel matkamist. Kui ise ratsutama ei kipu, siis on võimalik minna reematkale - mõnusalt ree sees teki all istudes. Emotsioon talvisest loodusest on garanteeritud igal juhul. Loomingulisest liikumisest ei tule ratsatalude pererahval puudu. Näiteks Kõruse külas on Reinu ratsatalu ja Minni Hobutegevus hobuste taha rakendanud nii suusatajaid kui ka kelgutajaid. Seal juba teatakse, kuidas tunda rõõmu Saaremaa talvest. Talviseid elamusi külalistele pakuvad Saaremaal mitmed ratsatalud.
Angla tuulikumägi on aastaringselt avatud ning põnevat avastamist on siin igal sammul. Tuulikumäel saab tutvust teha nii tuulikute kui vanade eestlaste eluolu, tarkuste ja tööriistadega. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegruppe, millest neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud ja üks on pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Jõulude eel on siin alati toredaid tegevusi, hoidke nende sündmustel ja töötubadel silm peal.
4. Konda Kuressaare lossis
Suvel või talvel - saladuslikud saalid ja põnevad käigud müürides kutsuvad peresid Kuressaare linnust igal aastaajal avastama. Haaravaid lugusid ja legende on siin igal sammul. Lapsi on alati väga köitnud lossi keldris asuv loodusosakond ning kuulsust on juba kogunud, selle aasta uus ja haarav väljapanek “Viikingid enne viikingeid”. Viimases saab uudistada viikingilaevade makette, kogeda Salme lahingu käiku läbi animatsiooni ja tutvuda interaktiivse viikingikuningaga.
Kuressaare kesklinnas asub hubane Kuressaare teater, mille repertuaar on rikkalik. Lapsed kohtuvad siin Sipsiku, naksitrallide ja Punamütsikesega, täiskasvanuid naerutab Shakespeare ning hinge poeb lavastus "Issid". Siin on nii komöödiat kui draamat.
Aastas tuleb Kuressaare Teatris välja mitmeid lavastusi, kuid etenduvad ka külalisetendused - soovitame mängukaval silma peal hoida, et perepuhkusele läbi etenduste värvi juurde anda.
Kuressaare servas asuv WOW elamuskeskus pakub läbi aasta põnevaid elamusi. Ligi 30 atraktsiooni seast leiab väljakutseid ja vahvaid tegevusi nii pere pisemad liikmed kui ka täiskasvanud. Näiteks saab siin panna ennast proovile rallisõitjana nii rallitoolis istudes kui valguskiirtega autosid ringrajal juhtides või lihvida oma jalgpallioskusi. Võite ronida kas või terve perega seebimulli sisse ja tunda end vägevana taltsutades ja suunates tuult. Ka ägedad perefotod saab jäädvustada siin - paljude optiliste illusioonide taustal!
Tegevusi kogu perele leidub ka Kuressaare südalinnas asuvas alternatiiv ajalookeskuses Thule Koda. Siinne näitus tutvustab Vana-Kreeka maadeavastaja Pythease müütilist reisi maailma äärele – Ultima Thulele, mis täna on tuntud Saaremaana. Siin kohtub müütiliste loomadega, saab lasta end 360º panoraam kinol kanda teise reaalsusesse ning kihistada naeru kõverpeeglite ees. Väljapanekud on humoorikad ning tuleb meeles pidada - „Ära usu kõike, mida näed!”. Siit leiab ka kinosaali suurepärase filmivalikuga.
Vahel kohe on sellised päevad, et ei taha pikalt õues olla. Ja kuna puhkusel tuleb teha ainult neid asju, mis endale parasjagu meeldivad ja hinge helisema panevad, siis julgustame selliseid päevi endale lubama. Saarel on toredateks "laiskadeks" päevadeks loodud suurepärased võimalused - lõõgastuge spaas, sulistage basseinivees ja mõnulege saunades. Veetke aega kuuma kakao ja lauamänguga mõnes hubases kohvikus või avastage kinokunsti uusimaid seiklusi, Apollo kinost leiab nii huvitavaid filme kui sündmusi.
Imeline ja külm talveilm on siiski õues lustimiseks loodud. Kui lumevaip lubab, siis tehke lumeingleid või memmesid ning mis saaks olla lõbusam, kui teha säru lumesõjas. Ilmselt ei ole tarvis mainidagi, et kui lumi maas siis siuhti - kelgutama, uisutama ja suusatama!
Kui õues on miinuskraadid, siis pistke mullitajad tasku ning proovige, kes teie peres suudab seebimullidest ilusamad "klaaskuulid" puhutud!
Vahvaid ideid, mida Saaremaa looduses perega veel koos ette võtta on hulgem, laske fantaasial lennata.
