Kokkuvõte – Saaremaa turismisuvi 2022

Turismi käekäik on viimastel aastatel olnud ettearvamatu ja täis üllatusi, mis pahatihti pole olnud positiivsed. Kui aasta alguses vaadati eelseisva turismihooaja poole väga lootusrikkalt, siis veebruari lõpus paisati kaardid kogu maailmas taaskord pea peale. Küsimusi oli õhus mitmeid. Kas koroonapiirangud on lõplikult möödanik ja turism saab jälle õitseda? Kuidas mõjutab sõda inimeste reisiharjumusi? Kas eestlased üldse enam Eestis reisida tahavad või põrutavad piiride avanedes kõik välismaale? Kas praamipileti hinnatõus on Saaremaa turismisektori sellesuvine kirstunael?

 

Kas koroonapiirangud on lõplikult möödanik ja turism saab jälle õitseda?

Vaadates Statistikaameti majutuse andmebaasi on põhjust rõõmustamiseks. See suvi (juuni-august) ööbis Eesti tasulistes majutusasutustes 32% rohkem inimesi, kui möödunud suvel. Tabelit lähemalt uurides selgub, et selle arvestatava tõusu taga seisab suuresti Tallinn ja Harjumaa, kus ööbijate arvud kasvasid 100% ringis. Samas oli just seal ka koroona ajal kõige suuremad langused. Ülejäänud Eestis oli tulemusi nii- ja naapidiseid. Mõnes maakonnas numbrid langesid 2021 aasta suvega võrreldes, teises tõusid. Saaremaa on õnneks tõusvas joones liikujate pundis. Meil ööbis see suvi 10% rohkem külalisi, kui mullu (kokku 85 844 inimest). Hästi on läinud ka naabritel – Hiiumaa tõus +5% ja Pärnumaa +7%. Kui majutuse statistika kohaselt jääb Saare maakonnal koroonaeelsetest tulemustest puudu veel 4%, on mitmed turismiettevõtjad kinnitanud, et nemad on kriisieelse taseme saavutanud ja suisa ületanud.

Kuidas mõjutab sõda inimeste reisiharjumusi?

Sõjaolukord muudab inimesed ettevaatlikumaks ja seda mitte ainult reisimise vallas. Kindlasti jättis nii mõnigi potentsiaalne turist see aasta oma reisi tegemata, kuna olukord on pinev ja tuleviku osas teadmatus suur. Nagu viimasel paaril aastal juba kombeks on saanud, eelistatakse reisimisel lähiriike, kust vajaduse tekkimisel oleks lihtne koju minna. Saaremaa õnneks moodustavad meie väliskülalistest suure osa just naaberriikidest tulijad – soomlased ja lätlased. Väliskülaliste numbrid tegid see aasta mullusega võrreldes kogu riigis suuri tõuse. Eestis ööbis see suvi 166% rohkem välismaalasi kui mullu. Saaremaa vastav näitaja oli +146% ning tõus tuli ennekõike tänu soomlastele ja sakslastele, kes on taas leidnud tee Saaremaale. Paraku on viimase paari aasta langus välismaalaste osas olnud sedavõrd ränk, et kriisieelsetest tasemetest on Eestis puudu veel 35% ja Saaremaal 38%.

 

Kas eestlased üldse enam Eestis reisida tahavad või põrutavad piiride avanedes kõik välismaale?


Kevadel õhus olnud spekulatsioonid, et eestlased suunduvad see suvi puhkusereisidele piiri taha, said suvel kinnitust.  Tasulises majutuses ööbinud eestlaste arv langes Eestis tervikuna 8%. Saaremaal langes see näitaja 11% võrra, kuid tänu viimase paari aasta hoogsale siseturismi kasvule käis langusest hoolimata see suvi Saaremaal koroonaeelse ajaga võrreldes 23% rohkem kaasmaalasi (kokku 60 321 inimest).

Kas praamipileti hinnatõus on Saaremaa turismisektori sellesuvine kirstunael?


Uudis hinnatõusust on alati negatiivse kuvandiga ja mõjub pidurdavalt. Peale kevadist praamipileti hinnatõusu oli hirm, et inimesed loobuvad see suvi saarel puhkamisest. TS Laevade statistika kohaselt ületas Muhu ning mandri vahel reisinute arv tänavu suvel 700 000 inimese piiri, mis on aastataguse perioodiga võrreldes 1% rohkem. Praamipileti hinnatõusu üle kurtsid nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril.

 

Suvel aktiivsemalt liikunud väliskülalisi praamipileti hinnatõus väga oluliselt vast ei mõjuta, sest reisi kogu eelarvest moodustab see väikese osa. Küll aga lööb see valusalt just eestlaste rahakoti pihta ja on turismiettevõtjate sõnutsi just viimastel kuudel hakanud tunda andma. Tõenäoliselt paneb nii praami kui üleüldine hinnatõus madalhooajal reisivaid eestlasi varasemast põhjalikumalt oma reisiotsuseid kaaluma. Kuna suvine lennureisijate arv on tõusnud rohkem (+13 ) kui praamiga sõitjate oma (+1%), võib oletada, et osad varem maad mööda liikujad on nüüdseks otsustanud lennuki kasuks. Kokku lendas see suvi saarele või siit ära 11 908 inimest ja lendude keskmine täituvus oli 73%, mis on lennunduse maastikul väga hea tulemus.

 

Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvaks. Kulude hüppeline kasv kaotab rõõmu ja talvele lähevad turismiettevõtjad vastu murelikult.

Saaremaal toodetakse palju kvaliteetseid ilutooteid

SPAADE KÖIGE KENAMAD PAKKUMISED

SAUNADE KÖIGE KENAMAD PAKKUMISED

Peaceful Vacation homes kütab sauna kuumaks
ratsu turismitalu kutsub sauna
Sakla külaselts kutsub sauna

Saaremaal on eriline aura ja lummus, mis ikka ja jälle külalisi meitele tagasi tõmbab. Kaunis ja mitmekülgne loodus, lõõgastavad spaad, meeleolukad sündmused - need kõik on sind saartel ootamas. Aga on veel üks tähtis „tõmbenumber“, miks saarele tullakse. See on saarlane ise - see muhe, omamoodi kõnepruugi, terava huumori ja suure südamega kohalik inimene. Külavaheteel vastutulevaid võõraid tervitab ta sõbralikult nagu ammuseid tuttavaid ning kätte juhatatakse köikse paremad rannad ja suitsukala ostukohad. Aga parimad seenemetsad jätab saarlane siiski oma teada. Kahtlusteta.

 

Kust neid päris saarlasi leida?

 

Kodukohvikute päevad on saartel populaarsed
Kust leida päris saarlasi?
Saaremaal on palju uusi toredaid kohti
Roheline mõtteviis on saartel populaarne
Kohalikud teavad kõige paremini, kuhu Saaremaal minna
Saaremaal on palju toredaid elamusi

Saar, kus rohelised metsad ajavad kadedusest roheliseks

Hea elukeskkond ei ole iseenesestmõistetav, näiline isoleeritus ei kingi võimalust eralduda väljakutsest, millega maailm silmitsi seisab – jätkusuutlikkus. Väikeste sammudega kestliku eluviisi poole liikudes saame kõik anda panuse, et Saaremaast saaks ökosaar. Koht üha kiirenevas maailmas, kus rohelised metsad ajavad kadedusest roheliseks; kus toit on aeglane, maitsed ehtsad ja kohalikud; kus sihtkohta kulgetakse; kus tähistatakse nõnda, et hea on nii endal kui ka loodusel; kus ruumi on ainult iseloomuga esemetel ja sellel, mis päris. Saar, kus hoolitsedes iseenda eest, hoiad ümbritsevat ja säästad keskkonda.

 

Eelista kondimootorit

Saaremaal saab nautida kõiki tänapäeva mugavusi ja kui enam ei jaksa moodsa eluga sammu pidada, on võimalus pea olematu ajakuluga pageda loodusesse akusid laadima. Punktid a ja b pole saarel üksteisest nii määratu distantsiga. Eelista 10 000 sammu, jalg- või näiteks tõukeratast, et käigud saaks käidud ja teod tehtud. Tugevda sidet ümbritsevaga, alternatiivne liiklusvahend on küll ka keskkonda säästev, kuid ennekõike hea sinule. Kahaneva ökoloogilise jalajäljega on ka kohalik transport. Kahest praamist üks, mis sõidab Muhumaa ja mandri vahel, on hübriidpraam. Maakondlikud bussid on siin tasuta kõigile, sealhulgas ka turistidele ning 80% neist bussidest sõidavad CNG gaasil.

 

Värske kraam on kvaliteedi alus

Mets ja meri mängivad olulist rolli saarlaste toidulaual. Seda hindavad ka kohalikud restoranid. Mitme kohviku-restorani toiduained tulevad kohalikest taludest, tihtipeale on menüüs märgitud ka talu nimi, kust tooraine pärit. Kala, mis hommikul püütud, on lõunaks kohaliku restorani menüüs. Saaremaa ja Muhu kohalikud tooted ja teenused tunneb ära “Ehtne” märgi järgi. See on kohalik piirkonnamärgis, mis garanteerib, et toode on täielikult või suures osas toodetud ja/ või valminud siinsetel saartel.

 

Ühe mehe vana on teise mehe uus

Mis ühele koormav, võib teisele varandust tähendada. Võta aega, et avastada saare vanakraami-antiigipoode ja sekkareid, mis on täis iseloomuga aardeid. Möödunud ajast, natuke viltused, võib-olla isegi kulunud. Siit võid leida juba ammu unustatud raamatud, nõukogudeaegsed nostalgiaesemed ühes esimese vabariigi aegsete pärlitega, ootamatut kihvti maalikunsti, uskumatuid leide kaltsukatest. Need poed on koduks esemetele, mis kannavad mälestust. Siin on sinu võimalus anda asjadele uus hingamine ja paigutada need konteksti, millega lood terviku, mis just sinu nägu.

 

Taotle tasakaalu – nii endas kui ka ümbritsevas.
Tule saartele, kus ajal on teistsugune mõõde!

Koigi raba on tõeliselt lummav
Kohalik toit on värske ja maitsev

Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.  

 

 

Tempokas turismisuvi

Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis.Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.  

 

Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel.  Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid.  Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT 

Saaremaa viikingiaasta oli uus põnev põhjus saarele tulemiseks // Foto: Valmar Voolaid
Saaremaa muuseumi viikingite näitusele minejatest tekkis lausa järjekord // Foto: Kristina Mägi

Aasta lõpp tõi kerge languse

Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid. 

  • Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.  
  • Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud). 
  • II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist. 
  • Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.  

Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.

 

Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.

Saare maakonnas majutatud turistide (eestlased + välismaalased) arv kuude lõikes 2019-2021

Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse

Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).

 

Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.

TOP 9 TALVIST TEGEVUST PEREGA SAAREMAAL

Saarele tulemine on üks põnev seiklus, rõõmustades nii väikeseid kui suuri ja olenemata, kas saabute praami või lennukiga on reis kindlapeale meeldejääv. Et puhkus tervenisti oleks täidetud rõõmsa koostegemise - ja olemisega, oleme kogunud kokku  elamustest pungil soovitusi toreda perepuhkuse veetmiseks.

1. Lõbutse Pidula talvepargis 

Detsembri algusest on Pidula Wakepargis avatud talvepark, kus on võimalik nautida adrenaliinirohket tuubisõitu, millel kiirust kuni 32 kilomeetrit tunnis. Eriti ägedaks teeb selle veel tõsiasi, et tuubisõiduks ei tule eelnevalt mäkke rühkida ehk teid ootab ainult puhas sõidurõõm. Talisupluse sõpradele on loodud mõnus kombo külmast veest ja kuumaks köetud saunast. Sobivate ilmatingimuste korral on avatud ka uisurada.
Päev täis seiklusi ootab

 

2. Tunne rõõmu saanisõidust

Saare- ja Muhumaal on mitmeid ratsatalusid, kes pakuvad hobustel matkamist. Kui ise ratsutama ei kipu, siis on võimalik minna reematkale - mõnusalt ree sees teki all istudes. Emotsioon talvisest loodusest on garanteeritud igal juhul. Loomingulisest liikumisest ei tule ratsatalude pererahval puudu. Näiteks Kõruse külas on Reinu ratsatalu ja Minni Hobutegevus hobuste taha rakendanud nii suusatajaid kui ka kelgutajaid. Seal juba teatakse, kuidas tunda rõõmu Saaremaa talvest. Talviseid elamusi külalistele pakuvad Saaremaal mitmed ratsatalud.

Reesõit on kena talvine tegevus // Foto: Tihuse turismitalu
Lõbus tuubisõit // Foto: Pidula Wakepark

3. Avasta Angla tuulikumäge

Angla tuulikumägi on aastaringselt avatud ning põnevat avastamist on siin igal sammul. Tuulikumäel saab tutvust teha nii tuulikute kui vanade eestlaste eluolu, tarkuste ja tööriistadega. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegruppe, millest neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud ja üks on pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Jõulude eel on siin alati toredaid tegevusi, hoidke nende sündmustel ja töötubadel silm peal.

 

4. Konda Kuressaare lossis

Suvel või talvel - saladuslikud saalid ja põnevad käigud müürides kutsuvad peresid Kuressaare linnust igal aastaajal avastama. Haaravaid lugusid ja legende on siin igal sammul. Lapsi on alati väga köitnud lossi keldris asuv loodusosakond ning kuulsust on juba kogunud, selle aasta uus ja haarav väljapanek “Viikingid enne viikingeid”. Viimases saab uudistada viikingilaevade makette, kogeda Salme lahingu käiku läbi animatsiooni ja tutvuda interaktiivse viikingikuningaga.

Angla Tuulikumägi ootab uudistajaid ka talvel // Foto: Valmar Voolaid
Kuressaare loss on avatud aastaringselt // Foto: Valmar Voolaid

5. Kogu elamusi Kuressaare teatrist

Kuressaare kesklinnas asub hubane Kuressaare teater, mille repertuaar on rikkalik. Lapsed kohtuvad siin Sipsiku, naksitrallide ja Punamütsikesega, täiskasvanuid naerutab Shakespeare ning hinge poeb lavastus "Issid". Siin on nii komöödiat kui draamat.
Aastas tuleb Kuressaare Teatris välja mitmeid lavastusi, kuid etenduvad ka külalisetendused - soovitame mängukaval silma peal hoida, et perepuhkusele läbi etenduste värvi juurde anda.

Shakespeare'i kogutud teosed // Foto: Fotoliis
Kes on Punamütsike? // Foto: Fotoliis

6. Avastamisrõõmu WOW elamuskeskusest

Kuressaare servas asuv WOW elamuskeskus pakub läbi aasta põnevaid elamusi. Ligi 30 atraktsiooni seast leiab väljakutseid ja vahvaid tegevusi nii pere pisemad liikmed kui ka täiskasvanud. Näiteks saab siin panna ennast proovile rallisõitjana nii rallitoolis istudes kui valguskiirtega autosid ringrajal juhtides või lihvida oma jalgpallioskusi. Võite ronida kas või terve perega seebimulli sisse ja tunda end vägevana taltsutades ja suunates tuult. Ka ägedad perefotod saab jäädvustada siin - paljude optiliste illusioonide taustal!

 

7. Reisi Thule Kojas maailma äärele

Tegevusi kogu perele leidub ka Kuressaare südalinnas asuvas alternatiiv ajalookeskuses Thule Koda. Siinne näitus tutvustab Vana-Kreeka maadeavastaja Pythease müütilist reisi maailma äärele – Ultima Thulele, mis täna on tuntud Saaremaana. Siin kohtub müütiliste loomadega, saab lasta end 360º panoraam kinol kanda teise reaalsusesse ning kihistada naeru kõverpeeglite ees. Väljapanekud on humoorikad ning tuleb meeles pidada - „Ära usu kõike, mida näed!”.  Siit leiab ka  kinosaali suurepärase filmivalikuga.

WOW elamuskeskus // Foto: Valmar Voolaid
Alternatiivajalookeskus Thule Koda // Foto: Valmar Voolaid

8. Laiskle tubaselt

Vahel kohe on sellised päevad, et ei taha pikalt õues olla. Ja kuna puhkusel tuleb teha ainult neid asju, mis endale parasjagu meeldivad ja hinge helisema panevad, siis julgustame selliseid päevi endale lubama. Saarel on toredateks "laiskadeks" päevadeks loodud suurepärased võimalused - lõõgastuge spaas, sulistage basseinivees ja mõnulege saunades. Veetke aega kuuma kakao ja lauamänguga mõnes hubases kohvikus või avastage kinokunsti uusimaid seiklusi, Apollo kinost leiab nii huvitavaid filme kui sündmusi.

 

9. Hulla talvises looduses

Imeline ja külm talveilm on siiski õues lustimiseks loodud. Kui lumevaip lubab, siis tehke lumeingleid või memmesid ning mis saaks olla lõbusam, kui teha säru lumesõjas. Ilmselt ei ole tarvis mainidagi, et kui lumi maas siis siuhti - kelgutama, uisutama ja suusatama!
Kui õues on miinuskraadid, siis pistke mullitajad tasku ning proovige, kes teie peres suudab seebimullidest ilusamad "klaaskuulid" puhutud!

Vahvaid ideid, mida Saaremaa looduses perega veel koos ette võtta on hulgem, laske fantaasial lennata.

Perega saarde talve nautima // Foto: Visit Estonia
Kuressaare jõulumeeleolu // Foto: Kristina Mägi
Talveröömud // Foto: Kristina Mägi
Kuressaare ekskursioonid ootavad külalisi

Tasuta Kuressaare linnaekskursioonid toimuvad 25. juunist kuni 20. augustini igal laupäeval.

 

Laupäeva hommikul kell 11:00 korjab Saaremaa Giidide Ühingu giid raekoja eest kõik huvilised sappa ja jalutab nendega tunnikese mööda põnevat Kuressaaret. Linnaekskursioonid toimuvad neljas erinevas keeles ja grupis: eesti, inglise, soome ja vene.

 

Laupäeva päeval kell 15:00 alustab Kuressaare raekoja eest toreda kohaliku inimese juhtimisel teematuur. Erinevatel nädalatel on fookuses erinevad teemad.

𝟮𝟱.𝟬𝟲 Jalutuskäik Ivo Linna lapsepõlveradadel - Marika Pärtel
𝟬𝟮.𝟬𝟳 Roheline Kuressaare - Maie Meius
𝟬𝟵.𝟬𝟳 Roosiline Kuressaare - Reet Viira
𝟭𝟲.𝟬𝟳 Kuressaare linnapark - Gunnar Usin
𝟮𝟯.𝟬𝟳 Campenhauseni rajad Kuressaares - Õnne Raamat
𝟯𝟬.𝟬𝟳 Mereäärne Kuressaare - Gunnar Usin
𝟬𝟲.𝟬𝟴 Jalutuskäik Põllukülas - Anne Sepping
𝟭𝟯.𝟬𝟴 Roheline Kuressaare - Maie Meius
𝟮𝟬.𝟬𝟴 Harri Haamer - kuressaarlasena suurele maale - Heimar Siirak

 

Kuressaare linnal on jutustada palju huvitavaid lugusid. Seega julgeme linnatuure soovitada ka kohalikele. Täitsa kindlasti kuuled seal põnevaid fakte, mida enne ei teadnud. Kuna tuure teevad erinevad giidid, siis on ka ekskursioonid alati veidi erinevad.

 

Kui ekskursiooni aeg sulle ei sobi, mine privaattuurile mõne Saaremaa giidiga, kelle leiad meie giidide nimekirjast.

 

__________________________________

 

Every Saturday at 11:00
From 25th June to 20st of August.

 

Find out about the history of our town, it’s fascinating events, visit and see the major architectural sites. All guided walks are in English, FREE OF CHARGE, take about one hour and start in front of Saaremaa Tourist Information Centre (Town hall, Tallinna 2, Kuressaare).

 

__________________________________

 

Kävelykierros on lauantaisin klo 11:00
25. kesäkuuta – 20. elokuuta.

 

Tervetuloa tutustumaan Kuressaaren historiaan, arkkitehtuuriin, nähtävyksiin ja nykypäivään. MAKSUTON suomenkielinen kierros kestää noin tunnin. Kierros alkaa Saarenmaan Matkailuneuvonnan edestä (Raatihuone, Tallinna 2, Kuressaare).

__________________________________

 

Каждую субботу в 11:00
С 25 июня по 20 августа

 

Исследуйте историю города и архитектурные жемчужины и захватывающие события в городской историю. Туры на русском языке БЕСПЛАТНЫЕ и длятся около часа. Экскурсии начинаются в Курессаареском туристическом информационном центре (Ратуша, Таллинн 2, Курессааре).

Keskkonnateemad on üha teravamalt päevakorda tõusnud ning neile pööratakse palju tähelepanu. Ka reisisihiks valitakse üha enam vaid neid paiku, kus tõesti arendatakse turismi loodussõbralikult ning vastutustundlikult. Teadliku külalise jaoks on elementaarne, et puhkuse ajal nauditavad elamused on nii kvaliteetsed kui ka loodusest hoolivalt pakutud.

 

Saare maakond ühines eelmisel aastal ülemaailmse säästvat turismi arendava roheliste sihtkohtade (Green Destinations) pilootprogrammiga, et kahe aasta jooksul taotleda vastavat kvaliteedimärgist. Saaremaa turismi jätkusuutlikku iseloomu tunnustati Top100 rohelise sihtkoha nominatsiooniga ning sel aastal püüdleme rohelise sihtkoha kvaliteedimärgise poole. Roheliste sihtkohtade võrgustikus väärtustatakse kohalikke traditsioone ja pärandkultuuri, ollakse lugupidav kohaliku kogukonna suhtes ning välditakse massiturismi. Kõigis oma tegevustes ja valikutes ollakse võimalikult keskkonna-, kliima- ja loodussõbralik. Turismi edendatakse kohalike ettevõtjate kaudu ning soodustatakse uute töökohtade teket. Roheliseks sihtkohaks saamise nõuded ei hõlma üksnes turistidele pakutavaid teenuseid, vaid kogu eluolu terviklikult: näiteks kui keskkonnasäästlik on kohalik energia tootmine, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus, millise pinnakattega on matkarajad ning kuidas neid hooldatakse.

Jätkusuutlikkus kui tuleviku trend

Visit Saaremaa turismispetsialisti Kristina Mägi sõnul on kaalukas näide jätkusuutliku arengu tähtsusest mitmed online ärikohtumised (B2B workshopid), millel Visit Saaremaa viimastel kuudel osalenud on „Maailma reisikorraldajatega kohtumiste kokkuleppimiseks peab sihtkoha esindaja sageli eelnevalt „ette näitama“ teod ja plaanid säästva turismi valdkonnas. Piirkondi, kes selles vallas ei tegutse, jutule ei võetagi. Õnneks on Saaremaa selles osas väga tubli,” selgitas Kristina Mägi ja jätkas: “Meil on keskkonnasäästlikud transpordilahendused (nt hübriidpraam, CNG gaasil sõitvad bussid), puhas ja puutumata loodus, ainulaadne kultuuripärand. Kuigi reisiettevõtete esindajad ütlevad, et klientide teadlikkus ja nõudlus jätkusuutlike reisitoodete vastu ei ole veel valdav, siis kõik kinnitavad kui ühest suust, et see on tuleviku trend, millega kõik peavad arvestama. Tublimad sihtkohad teevad selle nimel juba praegu aktiivset tööd.“

Saaremaal on palju keskkonnasõbralikke liikumisviise - hübriidpraam, gaasibussid, jalgrattad. // Foto: Kristina Mägi

Kuidas saab iga ettevõte juba täna rakendada kestliku turismi printsiipe?

Kombineerides Green Key ja EHE kvaliteedimärgiste nõudeid on Järvamaa Arenduskeskus loonud mõned lihtsad soovitused.

Keskkonnasõbralikult tegutsev turismiettevõtja:

  • pakub külastajale ehedaid elamusi ja ausat kaupa;
  • lähtub oma teenuste loomisel kohalikust kultuuri- ja looduspärandist;
  • sobitab oma teenused ümbritsevasse keskkonda parimal võimalikul moel;
  • arendab oma majandustegevust keskkonnateadlikult ja loodust säästvalt;
  • tutvustab oma tegevust ja teenuseid atraktiivselt, ausalt ja asjakohaselt;
  • väärtustab külalislahkust ja püüdleb teenuse kvaliteedi pideva parendamise suunas.

 

Säästva turismi edendamine on praegu töös oleva Saare maakonna turismi arendusstrateegia üks alustalasid. Me soovime olla kõigile oma turismiga seotud ettevõtetele tugevaks partneriks vastavas valdkonnas, seega oleme loomas ka kestliku turismi rakendamise praktilist abimeest. Rahvusvahelises võrgustikus osaledes saame võimaluse õppida teiste sihtkohtade kogemustest, et parimal viisil arendada külastajateekonda rohelisi põhimõtteid järgides ning aidata kaasa, et elukeskkond oleks järjest puhtam ja meeldivam ka meie oma inimestele.

Päikese puhkemaja – Saare maakonna ainuke Green Key ökomärgise kandja. Tunnustus on saadud keskkonnahoidliku ja kestliku tegutsemise eest. // Foto: Mari Pukk

Mis on EHE?

Eestis ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) ühendab ettevõtted, kes mõtlevad kõik oma tegevused keskkonna seisukohast läbi, kasutades loodussõbralikke puhastus- ja pesuvahendeid, olles eeskujuks prügi sorteerimises, vältides ühekordseid nõusid jmt. See on tunnustus kohalikku loodust ja kultuuripärandit väärtustavatele teenustele. Saare maakonnas on EHE märgis Lalli Tooma talu teenusel Majutus Lalli-Tooma talus.

 

Rohkem infot märgisega liitumiseks leiab Eesti Maaturismi lehelt või ehe@maaturism.ee.

Tänapäeva reisiotsused tehakse Internetis

Tänapäeva elutempo on väga kiire. Infot tahetakse vajaduse tekkimisel saada nüüd ja kohe. Internet on selleks esimene ja tuleb tunnistada, et tihti ka parim, lahendus. Seetõttu ongi tähtis, et Sinu ettevõte oleks Internetist lihtsalt leitav. Kui Sinu firma ei ole Internetist leitav, tekitab see enamasti kliendis kahtlusi. Edasi otsimise asemel pöördub ta tõenäoliselt naaber ettevõtte poole, keda otsingumootor talle soovitas.

 

Reisiotsuse tegemisel on Internet muutunud järjest tähtsamaks. Suust suhu leviva reklaami kõrvale (mis seni on olnud kõige tõhusam info levitamise kanal), on tugevalt kanda kinnitamas erinevad arvamusportaalid (nt Trip Advisor). Oma tutvusringkonna asemel saab nüüd infot ammutada läbi teises maailma otsas elavate inimeste vahetute kogemuste. Ettevõtjana tasub sellistel lehtedel kindlasti silm peal hoida ja enda äri kohta käivatele kommentaaridele ka vastata. Kiidusõnade eest tänada ja laituse korral uurida selle tagamaid.

 

Miks alustada Puhka Eestis andmebaasist?

Kui sa kõiki Interneti poolt pakutavaid kanaleid ei jõua hallata, siis vali nende hulgast jõukohane ja alusta sellest. Kui koduleht tundub esimese hooga liiga keerukas ja kallis ettevõtmine, siis alusta näiteks Puhka Eestis andmebaasist www.puhkaeestis.ee Tegemist on riikliku turismiveebiga, mida külastab aastas pea 6 miljonit inimest! Lisaks turistidele otsivad sealt infot ka reisikorraldajad, ajakirjanikud ning turismiprofessionaalid. Turismiobjekti lehele lisamine on kõigi ettevõtjate jaoks tasuta. Enda objekti kohta saad lehele sisestada nii kirjelduse, fotod, videod, hinnad kui palju muud infot. Lehte haldav EAS Turismiarenduskeskus tõlgib olenevalt objektist info kuude võõrkeelde. Seeläbi tekib Sinu ettevõttele seitsmes keeles sisuliselt mini-kodulehekülg, kust klient saab kätte oma esmase info. See on lihtne ja hea võimalus endast kübermaailma jälg maha jätta.

Veendu, et sinu ettevõtte veebikanalid on ka telefonist vaatamiseks optimeeritud // Foto: Valmar Voolaid

Mis on sotsiaalmeedia eelised?

Kui tunned, et oled valmis rohkem energiat veebi suunama, loo enda ettevõtte konto mõnda sotsiaalmeediakanalisse (Facebook, Instagram jne). Enne konto tegemist mõtle siiski korralikult järgi, kas suudad sinna ka mõistlikus mahus sisu toota. Sotsiaalmeedia lehed, kus postituste vahet saab lugeda kuudes või isegi aastates, on ettevõtte mainele pigem kahjulikud kui kasutoovad. Kui teed, siis tee korralikult. Teadupärast ütleb üks pilt rohkem, kui tuhat sõna ja just ägedate piltide kasutamiseks annab sotsiaalmeedia suurepärased võimalused. Kogu infovahetus käib lihtsalt ja kiirelt ning lisaks saad sealt kätte ka oma jälgijaskonna arvamuse. Näed, milline info võetakse eriti hästi vastu ning mis jätab vaatajad külmaks.

 

Olles kätt proovinud erinevates veebiportaalides, ei käi Sulle tõenäoliselt enam üle jõu ka lihtsama kodulehe ülesseadmine. See on tänapäeval tehtud üsna mugavaks ja ei ole selline raketiteadus, nagu esmapilgul võib tunduda. Kõigi teiste veebikanalite ees annab koduleht Sulle keskkonna, kus kogu “trall” käib just ümber Sinu ettevõtte. Sinu valitud lugude ja visuaalidega. Kasuta seda võimalust.

 

Alusta Internetis reklaamimisega

Teistest kanalitest lihtsam on Internetis ka reklaami teha. Sadadesse eurodesse küündivate ajalehereklaamide või tuhandeid maksa televisiooniklipi asemel võib Interneti reklaamimaastikul alustada vaid mõneeurose eelarvega. Erinevalt paljudest teistest kanalitest saad veebis reklaamides väga täpselt valida, kelleni Sinu info jõuab. Seega on Internet ideaalne kanal reklaamiturule sisenemiseks.

 

Kui kõik eelnev tundub Sulle siiski üle jõu käiv, võid julgelt tulla Visit Saaremaa jutule. Olles enda tegevustes just digikanalid seadnud esikohale, tahame selles suunas liikumisel nõu ja jõuga olla abiks ka kohalikele turismiettevõtjatele. Häid digiteemalisi koolitusi leiab ka Saaremaa Arenduskeskuse koolituskalendrist.

Ühisprojekt “Saaremaa, Ruhnu ja Muhu saarte atraktiivsuse tõstmine läbi ajakirja Mo Saaremaa”

Meede: LEADER-projektitoetus

Strateegia meede: 2 Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine

 

Projekti eesmärgid:

Ajakirja Mo Saaremaa paberkandja ja veebiväljaanne aitab kaasa erinevate piirkondade ajaloo ning eripärade väärtustamisele. Kohaliku kogukonna heaolu tagatakse sellega, et sihtkoha arendamisse ja turundamisse kaasatakse kohalikke ning läbi Mo Saaremaa saame laiemale publikule tutvustada külalislahkust ja kohalike heaolu. Piirkonna turismi arenguga kaasnevad investeeringud ja ärilahendused kogukonna kui ka külaliste heaks. Mo Saaremaa väljaanne aitab erinevatel kogukondadel ja piirkondadel nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel silma paista ning eristuda. Kui suureneb huvi piirkonna vastu, siis suurenevad ka turismitulud ja areneb ettevõtluskeskkond. Saare maakonna turismiinfo on kvaliteetselt edastatud sise- ja välisturistidele. 

 

Projekti kogumaksumus: 29 919, 60€

Toetuse summa: 18 849, 34€
Projekti kestvus: 11.2020 – 12.2021
Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Helina Andruškevitšus, helina@visitsaaremaa.ee 

 

Ühisprojektis osalevad partnerid: Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


    TAVA

    Uudiskirjast saad häid ideid ja vihjeid, kuidas planeerida oma järgmine saarepuhkus. Kirjutame, mida uut ja põnevat meitel on, mida siinsetel saartel teha
    ja läkitame teele meie ettevõtete parimad pakkumised.