Kaunil ja põlisel Saaremaal leidub ohtralt ka maagilist ning silmale nähtamatut. Siin asuvad pühad hiied, terviseallikad, ohvrikivid ja muud väepaigad. Kohaliku pärimuse ja vanade tavadega tutvust tehes on ka läbirändajail võimalik saada osa nende paikade imelisest ja tervendavast väest.
Eestlased on ajast aega uskunud mere-, maa-, taeva-, metsa-, tule- ja veejumalatesse ja esivanemate hingede toetusesse. Maarahva elu kulges loodusega samas rütmis. Inimene ei asetanud end selles maailmatunnetuses loodusest kõrgemale, vaid elas kooskõlas, märkas, küsis nõu, kuulatas ja tänas. Loodushaldjatega suhtlemise ja palvetamise, ravimise ja õnnistuse saamise paikadeks olid erilist maaväge kandvad kohad looduses, mida me praegu looduslikeks pühapaikadeks nimetame.
Looduslike pühapaikade uurimine, kaitsmine ja laiem tutvustamine on olnud mu abikaasa Ahto Kaasiku kireks juba ligi kolmkümmend aastat. Meie peres on rahvapärimus siiani elus ja kasutusel ning nii argi- kui pidupäevade loomulik osa. Mu kaasa juured ulatuvad Saaremaale ning nii satume oma Tartu kodust igal aastal ka Saaremaa pühapaiku külastama. Saaremaal on mind alati tabanud vaimustus siinsest teistmoodi loodusest ja vaimsusest. Põlissaarlaste meel ja aja kulg erinevad suuresti linlikust kärsitusest. Siin on palju vanast ilmatunnetusest ja maa väest veel säilinud ning see on just see, mis meie peret vaimustab ja laeb.
SAAREMAA
Saaremaal asuvad looduslikud pühapaigad on eriilmelised ja mitmekesised: hiied, raviallikad, tondi- ja liukivid, pühad puud. Kõige laiemini on vast tuntud Panga pank ja Kaali meteoriidi- kraater ning seda põhjusega – mõlemad on vägevad ja muljetavaldavad. Panga panka on põlised Mustjala kihelkonna elanikud püha- paigana austanud ja kasutanud aastasadu, pangamüüril endal on vanust ligi 430 miljonit aastat. Siin on austamas käidud vee- ja merehaldjaid, kuid pühad on olnud ka ümberkaudsed metsad. Kaali püha järve tekkega seotud taevast langenud müstilise tähe lugu on põimunud regilauludesse ning vaimustanud kirjanikke ja kunstnikke läbi aegade. Saaremaa vanemad elanikud mäletasid, et kunagi olla Kaali püha järv jooksnud veerohkusest lausa üle kallaste ja selle ümber kasvas tihe mets. Rahvapärimus teab, et armunuid, kes käest kinni hoides päripäeva ümber Kaali järvesilma kõnnivad, ei suutvat miski enam lahutada.
Pühapuud
Puude austamine on eestlaste, nagu teistegi läänemeresoome rahvaste loodustunnetuses olulisel kohal. Me oleme ilmselt ainus rahvas, kes oma rahale püha puu pildi asetas – punakal 10kroonisel oli kujutatud 700aastane Tamme-Lauri tamm. Saaremaal on Rannaküla Rämmi tamm ja Liiküla Täri pärn need vanad pühad puud, kes mind eriti kõnetanud. Rämmi tamm asub otse Orissaare-Leisi sõidutee ääres, kõrgudes selle kohale, temaga seonduvad mitmed tondilood. Panga pangast mõne kilomeetri kaugusel asuv 400aastane Täri pärn on vana puuhiiglane, Eesti jämedaim ja vanim pärn ning Saaremaa vanim elanik. Naabruses asuva talu perenaine teadis rääkida, et pärna juures käiakse end tänaseni ravimas. Ka minul on mitmed pühadele puudele paela sidumisel lausutud soovid täide läinud.
Allikad
Saaremaal voolavad mitmed pühad ja tervendavad allikad – Odalätsi, Pühatu ja Ariste rahaallikas. Eestlased usaldavad ja austavad allikaid tänaseni. Sagedase allikate külastajana näen, kuidas allikavett tullakse suurte kanistritega koju viima ning allikaveega silmade pesemine, ka otse allikast vee rüüpamine on tavaline tegevus. Ka tänapäeva eestlased säilitavad allikavees rabast korjatud jõhvikaid ja teevad allikaveega hapukurke sisse.
TUNTUIMAD VÄEPAIGAD
- Toomalõuka küla liukivi
- Kõrgema allikas
- Kärla Pühajõgi
- Pühatu allikas
- Liiküla Täri pärn
- Läägi küla hiis
- Üügu Silmaallikas
- Panga pank
- Rämmi tamm
- Tumala hiis
- Kaali püha järv
- Väkra hiis
MUHU
Muhu on küll oma pindalalt pisike, kuid põliselt pärandilt rikas maa. Paljudele Saaremaa külastajatele jääb Muhu saar justkui Saaremaa eeskojaks, kust põgusalt läbi sõidetakse. Keda vanad väepaigad huvitavad, neil tasub selle väikse saare avastamiseks siiski aega varuda, kuna Muhust on teada ligi sada looduslikku pühapaika. Elamusterohke ja ehe viis Muhu pärimuslugudega tutvumiseks on minna Tihuse hobuturismitalus hobuvankriga või ratsa ümbruskonna looduslikke pühapaiku tutvustavale ringsõidule. Tihusel saad külastada ka looduslike pühapaikade inglis- ja eestikeelset püsinäitust. Muhu üks kuulsamaid ja kaunimaid looduspaiku on Üügu pank ning sealne iidne raviväega Silmaallikas. Silmaallika vee ravitoime imelugudest on kõnelenud mitmed kohalikud elanikud. Üügu pangale jõudes soovitan läbi jalutada ka maalilise rajakese, millel kohtad salapäraseid Kitsekambri ja Sokutoa koopaid. Kui soovid tutvuda püha hiiekiviga, soovitan jalutada mööda Paenase küla piirile laotud pehme samblaga kaetud kiviaeda, mis sind lõpuks Paenase hiiemetsa juhatab.
HEA TAVA
Looduslikud pühapaigad on põlised väepaigad, mis on mõeldud palvetamiseks, tervendamiseks, andide viimiseks ja pühade pidamiseks. Neid külastades tuleks end häälestada ja ette valmistada. Püha- paikades kehtivad kirjutamata tavad, mida tundes ja järgides võid saada mitmekihilise ja tugeva looduselamuse.
• Kuna looduslikud pühapaigad võimendavad meie mõtteid, sõnu ja tegusid, on neisse paikadesse soovitatav minna kainelt nii kehalt kui vaimult. Seal ei tohi kellelegi ega millelegi sõna ega teoga liiga teha.
• Looduslikku pühapaika külastades on sobilik algus paiga teretamine. Mõte allikale, puule või meteoriidi- kraatrile tere öelda võib tunduda uudne, kuid meie maal on see olnud sama loomulik kui tervitada külla minnes pererahvast.
• Prügi tuleb kindlasti kaasa võtta, kuid midagi muud – ei lilli, oksi, marju ega teisi metsasaadusi – sealt koju kaasa viia ei või. Allikavee kohta see piirang ei käi, kuid allikahaldjatele on hea tuua meelehead. Paigale on kingituse, tänu või tõotusena hea jätta looduslikest materjalidest ande, näiteks leiba, villast lõnga, hõberaha või kaapida hõbevalget.
Teksti autor: Liisa Kaasik
