Majutatud turistide arv langes Eestis 48% ja Saaremaal 30%

Eelmine aasta oli üks isemoodi aasta. Seda absoluutselt igas eluvaldkonnas, sealhulgas ka turismis. Aasta algus (jaanuar-veebruar) olid paljulubavad. Praami üleveo statistika kasvas, lennukiga jõudis saarele rohkem rahvast (kui aasta varem), majutusstatistika oli plussis. Ja siis tulid märts, aprill ja mai. Neist kõige nutusem aprill, kui terve saar oli lukus. Kes siin, see siin. Kes seal, see seal. Kõik turismi näitajad olid sisuliselt nullis. Tulevik tundus tume ja keegi ei osanud prognoosida, mis saama hakkab. Üksikud julgesid välja öelda lootuse, et kui aasta lõpuks tuleb 50% eelmise aasta tulemusest, on hästi läinud. Nüüdseks on see kummaline aasta läbi ja numbrid kokku löödud. Kuidas läks?

Peale Saaremaa piiride avamist ja eriolukorra lõppu ei liikunud turiste veel mõnda aega. Pigem oldi ettevaatlikud. Kuid tasahilju hakkasid inimesed siiski liikuma. Majutuse statistikat vaadates näeb, et kevadkuude -90% langusest oli juuniks saanud -50%. Juulis oli majutuse üldine näitaja küll miinus poolel, aga näiteks jõudis juulis saarele 93% rohkem leedukaid, kui aasta varem. Suurem oli ka Saaremaal ja Muhus ööbinud eestlaste arv (+4%) ja see on näidanud eelmise aastaga võrreldes kasvutrende juulist kuni aasta lõpuni välja. Augustis löödi suisa rekordeid. Nii palju eestlasi, kui 2020 aastal, pole kunagi varem augustis saartel ööbinud. Aasta kokkuvõtteks näitab 2020 aasta majutusstatistika aasta varasemaga võrreldes ca 30% langust. Samas suurusjärgus langes ka majutusteenuse müügist saadav tulu. Nii suurt langust ei ole majutuse statistikas Saaremaal kunagi varem nähtud. Ennekõike tuli see välismaalaste ja rühmareisijate arvelt. Neid liikus väga vähe. Samas kevadel kardetud -50% langusest läks majutusettevõtetel siiski mõnevõrra paremini.

Võrdlusena saab välja tuua, et Eestis tervikuna langes majutatud turistide arv eelmine aasta 48%. Lähimatest naabritest Pärnumaa ja Läänemaa langus oli meiega samas suurusjärgus jäädes 30% juurde. Erandiks oli siinkohal Hiiumaa, kus majutatute arv kasvas eelmine aastal 3%, olles sellega ainuke Eesti maakond, kus majutatute arv suurenes.

Kuidas olid lood transpordisektoris?

Parvlaevaga Saaremaale sõitjaid oli aprillikuus mullusega võrreldes 94% vähem. Kevadisest madalseisust alates on üleveo numbrid küll paranenud, aga mullusele tasemele need jõudnud ei ole ning aasta lõikes on reisijate arv umbes 20 protsendiga miinuses. Kui oluliselt on vähenenud turismibusside üleveo numbrid, siis kasvanud on näiteks haagissuvilate üleveo statistika (+12%). See on märk asjaolust, et inimesed eelistavad liikuda omasoodu ja väikestes seltskondades. Kuuldavasti on karavaniautode müük Euroopas eelmisel aastal hüppeliselt kasvanud. Eelmisel aastal tuli lennukiga Saaremaale umbes 30% vähem inimesi kui aasta varem. Aasta lõpuks oli lendajate arv jõudnud enam vähem varasemale tasemele ja detsembris liinile tulnud suurem lennuk lubab lendajate arvu osas selleks aastaks seada kõrgeid ootusi. Väikesadamate kaudu tuli 2020 aastal saartele ca 10 000 inimest, mis on umbes 20% vähem kui aasta varem. Märgatavalt langesid kaugemalt (Rootsi, Saksamaa) tulnud aluste arvud. Lähemalt tulijaid (Läti, Soome) võis mitmes sadamas näha rohkem kui mullu.

Kuidas aasta ikkagi kokkuvõttes läks?

Numbriliselt näitavad erinevad turismi sektorid 20-30 protsendilist langust. Aga numbrite taha mahub hulk äärmuseid ja erandeid. Arvamusi möödunud turismihooaja edukuse osas jagub seinast seina. Leidub neid turismiettevõtjaid, kes ütlevad, et oli täiesti olematu turismihooaeg. Samas on ka neid, kes ütlesid, et oli läbi aastate parim suvi. Võta siis kinni.

Visit Saaremaa turismiprofessionaalidele suunatud uudiskiri on mõeldud Saaremaa ettevõtjatele, kes tegutsevad turismisektoris.

Saadame üle kuu ülevaateid, uuringuid, kasulikke linke ja praktilist infot, mis aitavad ettevõttel oma tegevust planeerida.

Ühisprojekt “Saare maakonna piirkondade turismitaristu parendamine”

Meede: LEADER-projektitoetus

Strateegia meede: 2 Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine

Projekti tegevused:

1.Saare maakonna turismikaartide uuendamine. Projekti tegevustena uuendatakse Saaremaal 7 vananenud ja kahjustatud välikaarti ning püstitatakse 2 uut välikaarti Muhu ja Ruhnu saartele. Välikaardid on piirkonnapõhised, kuvatud on suur maakonna kaart ja on välja toodud konkreetsem asukoha piirkond koos vaatamisväärsustega. Kaardil on QR kood, mis suunab visitsaaremaa.ee lehele, kus on kättesaadav turismiinfo ning elektrooniline piirkonnakaart. Uuendamise käigus uuendatakse vanad ja kahjustatud kaardid uue ilmastikukindla kaardiga.

2. Visitsaaremaa.ee kodulehe arendus, piirkonna kaartide digitaliseerimine. Visitsaaremaa.ee kodulehele tehakse alamleht, kus kuvatakse Saare maakonna erinevate piirkondade kaarte- Muhu, Ruhnu ja 5 Saaremaa piirkonda. Kaartidel on lisaks vaatamisväärsustele märgitud piirkonna turismiettevõtjate info. Valmivad kaardifailid on kättesaadavad turismiettevõtjatele, kes saavad neid vajadusel ise välja trükkida.

3. Investeering Saarte Geopargi infokioskite veebiarendusse. Saarte Geopargi 4 infokioskit asuvad erinevates piirkondades üle Saare maakonna- Sõrves, Lümandas, Anglas ja Koguvas. Kioskites on kuvatud kohalike looduslike vaatamisväärsuste info. Kioskid vajavad seadistamist ja uuendamist ning lisandväärtuseks täiendamist turismiinfoga. Kioskitele valmib veebiarendusena staatiline avaleht kaardiga ning link www.visitsaaremaa.ee turismiinfole.

Projekti kogumaksumus: 16 112,00€

Toetuse summa: 14 500,80€

Projekti kestvus: 11.2020 – 12.2021

Kontakt: Saaremaa Vallavalitsus, Kati Aus, kati.aus@visitsaaremaa.ee 

Ühisprojektis osalevad partnerid: Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus ja Saaremaa Vallavalitsus (taotleja).

Salme viikingilaevade leiust on möödunud juba üle kümne aasta ja alles nüüd jõuab lõpule mahukas muinaslaevade leidudel põhinev uurimustöö ning Salme laevamatuste leiud jõuavad Saaremaa muuseumisse tagasi. Töö käigus on läbi uuritud ja konserveeritud ligi 2000 leidu. Sellega saab Saaremaa ja Saaremaa muuseum endale hindamatu väärtusega eksponaadi, mis tahes tahtmata asetab meie väikse saare globaalselt viikingitemaatika tähelepanu keskpunkti, sest on ju eelpool mainitud ekspositsiooni näol tegemist kõige vanema viikingiajastu leiuga maailmas.

Salme viikingilaevad on olnud Saaremaa jaoks  positiivse reklaami allikas ning populaarne turismimagnet alates esimese laeva leidmisest 2008. aastal. Kuna mõlema laevaga seotud uurimustöö on võtnud nii kaua aega, ei ole leiu potentsiaali veel täiel määral ära kasutatud. Nii tekkiski koostöös Saaremaa muuseumiga idee kuulutada järgmine, 2021. aasta Saaremaa Viikingiaastaks, millega juhtida tähelepanu ja rõhutada Salme muinaslaevade leiu olulisust ning Saaremaa iidset viikingipärandit Läänemerel.

Eesmärk on ühendada 2021. aastal enamus Saaremaal toimuvaid spordi- ja kultuuriüritusi ühtse Viikingiaasta märgi alla. Viikingiaasta projekti lähiaja üheks olulisemaks ülesandeks on Viikingiaasta statuudi kujundamine, mis innustaks kohalikku kogukonda selles projektis hoogsalt kaasa lööma.

Viikinginäitus ja rahvusvaheline konverents

Viikingiaasta keskseks sündmuseks ja turismihooaja avapauguks saab olema kindlasti 2021. aasta mais Saaremaa muuseumis avatav muinaslaevade leiul tuginev viikinginäitus ja Uppsala ülikooliga koostöös korraldatav rahvusvaheline viikingite teemaline ajalookonverents. Nendel üritustel ei ole mitte ainult lokaalne tähendus, vaid see pakub kindlasti huvi ka laiematele rahvusvahelistele huvigruppidele. Esiteks arvestades laevaleidude teaduslikku kaalukust. Teiseks, arvestades tähelepanu ja tähendusi, mille muinaslaevad on saavutanud üle-euroopalistes kogukondades.

Laadad, festivalid ja muud meelelahutuslikud üritused

Kohalikul tasandil kinnitavad Salme leiud Saaremaa viikingipärandi olemasolu ja annavad kogu temaatilisele tegevusele sügavama kultuurilise mõõtme. Praeguseks on nimekirja kaasatud juba traditsiooniline Salmel peetav viikingiturg, mis toimub sellel aastal suurejoonelisemana kui kunagi varem. See on hea traditsioon, mis toob viikingiküla melu otse muinaslaevade leiu sündmuskohta. Kuid plaanis on palju muudki. Sel aastal on viikingitemaatika on palju laiemalt esil teistelgi traditsioonilistel üritustel nagu Kuressaare Lossipäevadel ja Kuressaare Merepäevad. Esmakordselt on plaanis korraldada ka Viikingifestival.

Loodava Viikingiaasta statuudiga soovime me julgustada ettevõtjaid kasutama viikingitemaatikat oma toodete ja teenuste kujundamisel, sest meie viikingipärand ei ole enam puhtalt ilukirjanduslik vaid sellel on sügavam kultuuriline taust.

Valik 2021. aastal Viikingiaasta egiidi all toimuvatest üritustest:

• Viikingite näitus Saaremaa Muuseumis
• Rahvusvaheline Viikingite konverents koostöös Uppsala Ülikooliga
• Salme Viikingite laat
• Viikingi temaatiline arutelutelk Saaremaa Merepäevade ajal
• Kuressaare Lossipäevad 2021
• Viikingi Festival augustis

Viikingiaasta 2021 projektijuht on Saaremaa Vallavalitsusest Rasmus Tüüts.

Viikingiaasta teemaliste küsimuste korral kirjuta rasmus.tuuts@saaremaavald.ee

Saaremaa Viikingiaasta 2021 kohta leiad lisainfot meie Viikingiaasta 2021 alalehelt.

Saaremaa viikingiajaloo kohta saad lugeda ka meie blogipostitusest "Viikingid Saaremaal" või 2020. aasta reisiajakirjas Mo Saaremaa lehekülgedelt 18-23.

Teksti koostas: Valmas Kass

Käesolev turismihooaeg on olnud ettearvamatu. Statistikale otsa vaadates näeb ligi 100% langusi aga ka seninägematuid tõuse. Suve koondnäitajad jäävad nende äärmuste vahepeale.

Kuidas suvekuud läksid?

Hooaja algus oli kõigi jaoks ootusärev. Kas inimesed üldse hakkavad reisima? Kas Saaremaale ikka tullakse? Kas, kas, kas? Õhus oli palju küsimusi. Kui tavaliselt on mai kuus turistid juba vaikselt liikuma hakanud, siis tänavu oli poole maini saar lukus ja ülearu palju inimesi ei liikunud ka kuu teises pooles.  Statistikaameti andmetel olid mai majutuse statistika numbrid üsna nutused – eestlasi 81% vähem, kui mullu ning välismaalasi suisa 98% vähem, kui aasta tagasi.

Saabus juuni. Kõigi eestlaste meeleheaks koos sooja suveilmaga. Järjest kasvav igatsus reisimise järele ning piirangud välisreiside osas ajasid eestlased kodumaal ringi liikuma. Majutuse statistika numbrid olid juba mõnevõrra paremad, kui mais. Külastajaid on endiselt vähem, ent langus ei olnud enam nii suur – eestlasi -29% ja välismaalasi -73%.

Juulis jõudis majutuse statistika mõnes kategoorias juba plussi. Eestlasi ööbis saarel 4% rohkem, kui 2019 aasta juulis. Välismaalaste ööbimiste statistika oli endiselt kindlalt miinus poolel, näidates 49% langust. Üldisest langusest hoolimata leidus väliskülastajate osas ka kasvutendentsi. Nimelt jõudis juulis Saare maakonda 93% rohkem leedukaid, kui mullu.

Augustis jõudis Saaremaale aastatagusega võrreldes rohkem nii leedukaid (+82) kui ka Lätlasi (+5). Sarnaselt juulile kasvas augustis ka majutatud eestlaste arv ja seda suisa +18%. See tähendab, et augustis ööbis Saare maakonna majutusasutustes 19 329 eestlast. See on rohkem, kui iial varem augusti kuus.

Suve majutuse statistika kokkuvõtteks saame öelda, et prognoosidele vastavalt domineerisid sel aastal turistide hulgas ülekaalukalt eestlased. Lätlasi oli veerandi võrra vähem (-25%) kui mullu ja leedukate arv kasvas tublisti (+29%). Kõige valusamalt andis tunda senise suurima välisturu, soomlaste, suur langus (-66%). Aasta varasemaga võrreldes oli Saaremaal ja Muhus majutatuid sel suvel kokku 33% vähem ja majutusteenuse müügist saadav tulu kahanes samas suurusjärgus. Hõiskamiseks erilist põhjust ei ole. Samas, üldist olukorda arvestades, võime olla rahul, et niigi hästi läks.

Kes ja miks Saaremaale tuli? Või ei tulnud?

EAS Turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas kommenteerib selleaastast turismisuve nii: „Lätlasi ja leedulasi on tõesti see suvi teiste välisturistidega võrreldes Eestisse jõudnud palju. Peamine tegur nende reisiotsuste puhul on ilmselt asjaolu, et inimesed tahtsid lihtsalt vaheldust ja otsisid häid pakkumisi kodumaalt kaugemal. Tõenäoliselt reisis Eestisse Lätist ja Leedust jõukam sihtgrupp, kes tavaliselt oleks reisinud Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, kuid nüüd ei riskinud kaugemaid reise ette võtta. Soome turistid reisisid eelkõige kodumaal (juuni keskpaigani kehtis ka Soome valitsuse soovitus välismaale mitte reisida ja inimesed pidid reisilt saabudes jääma vabatahtlikku eneseisolatsiooni). Ilmselt mängib rolli ka see, et Soomest reisib meile palju vanemaid inimesi ja nemad on eriti ettevaatlikud.“

Kindlasti ei peitu aga majutuse statistikas kogu tõde. Teadupärast ööbivad paljud Saaremaal käivad turistid sugulaste-tuttavate-sõprade juures. Välismaalaste puhul on uuringute kohaselt tasuta majutuses ööbijaid neljandik ja eestlaste osas suisa pooled saarel käijatest. Sugulaste-tuttavate juures majutujaid loendada on keeruline, kuid siinkohal annab mingi ülevaate inimeste liikumisest praami üleveostatistika.

Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro ütles, et: „Saartele kehtestatud piirangute kadumise esimesed päevad näitasid kohe suurt huvi saartele liikumise osas ja olime ise mahtude taastumise osas optimistlikud. Kokkuvõttes on aga kriisijärgne taastumine läinud üle ootuste hästi.” Aasta tagusega võrreldes on praamireisijate arv analoogselt majutusele vähenenud, aga langus on väiksem (-17%) kui majutuse statistika puhul.

Saaremaa turismiettevõtjate tagasisidest on kuulda olnud lauseid: „Külastus on olematu”. “Kliente on varasemate aastatega võrreldes palju vähem“. Samas on ettevõtjate suust kostunud ka rõõmsamas toonis sõnumeid: „Numbrid on küll väiksemad, kui eelmised aastad, aga patt oleks viriseda”. “Kartsin hullemat aga läks paremini kui eelmisel aastal”. “Suvi on läinud üle ootuste hästi”. “Sel suvel tegime läbi aegade oma rekordtulemused“.

Võta siis nüüd kinni, kuidas selleaastane turismisuvi läks. Tundub, et hooaeg on olnud heitlik ja ettearvamatu, nagu 2020 aasta üldisemalt.

Mis saab edasi?

Seda ei tea keegi. Kindel on see, et turismisektor on täna oluliselt teine, kui see oli aasta või dekaad tagasi. Välisturistide arv on kõikjal märgatavalt langenud. Mida kaugemalt tulijad, seda suurem langus on. Reisitakse kodumaal või naaberriikidesse. Grupireisidele eelistatakse individuaalreise. Tõenäoliselt jäävad need trendid kehtiva üsna mitmeks aastaks. Rahvusvaheliste prognooside kohaselt võtab turismisektori täielik taastumine 2-5 aastat.