Käesolev turismihooaeg on olnud ettearvamatu. Statistikale otsa vaadates näeb ligi 100% langusi aga ka seninägematuid tõuse. Suve koondnäitajad jäävad nende äärmuste vahepeale.
Kuidas suvekuud läksid?
Hooaja algus oli kõigi jaoks ootusärev. Kas inimesed üldse hakkavad reisima? Kas Saaremaale ikka tullakse? Kas, kas, kas? Õhus oli palju küsimusi. Kui tavaliselt on mai kuus turistid juba vaikselt liikuma hakanud, siis tänavu oli poole maini saar lukus ja ülearu palju inimesi ei liikunud ka kuu teises pooles. Statistikaameti andmetel olid mai majutuse statistika numbrid üsna nutused – eestlasi 81% vähem, kui mullu ning välismaalasi suisa 98% vähem, kui aasta tagasi.
Saabus juuni. Kõigi eestlaste meeleheaks koos sooja suveilmaga. Järjest kasvav igatsus reisimise järele ning piirangud välisreiside osas ajasid eestlased kodumaal ringi liikuma. Majutuse statistika numbrid olid juba mõnevõrra paremad, kui mais. Külastajaid on endiselt vähem, ent langus ei olnud enam nii suur – eestlasi -29% ja välismaalasi -73%.
Juulis jõudis majutuse statistika mõnes kategoorias juba plussi. Eestlasi ööbis saarel 4% rohkem, kui 2019 aasta juulis. Välismaalaste ööbimiste statistika oli endiselt kindlalt miinus poolel, näidates 49% langust. Üldisest langusest hoolimata leidus väliskülastajate osas ka kasvutendentsi. Nimelt jõudis juulis Saare maakonda 93% rohkem leedukaid, kui mullu.
Augustis jõudis Saaremaale aastatagusega võrreldes rohkem nii leedukaid (+82) kui ka Lätlasi (+5). Sarnaselt juulile kasvas augustis ka majutatud eestlaste arv ja seda suisa +18%. See tähendab, et augustis ööbis Saare maakonna majutusasutustes 19 329 eestlast. See on rohkem, kui iial varem augusti kuus.
Suve majutuse statistika kokkuvõtteks saame öelda, et prognoosidele vastavalt domineerisid sel aastal turistide hulgas ülekaalukalt eestlased. Lätlasi oli veerandi võrra vähem (-25%) kui mullu ja leedukate arv kasvas tublisti (+29%). Kõige valusamalt andis tunda senise suurima välisturu, soomlaste, suur langus (-66%). Aasta varasemaga võrreldes oli Saaremaal ja Muhus majutatuid sel suvel kokku 33% vähem ja majutusteenuse müügist saadav tulu kahanes samas suurusjärgus. Hõiskamiseks erilist põhjust ei ole. Samas, üldist olukorda arvestades, võime olla rahul, et niigi hästi läks.
Kes ja miks Saaremaale tuli? Või ei tulnud?
EAS Turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas kommenteerib selleaastast turismisuve nii: „Lätlasi ja leedulasi on tõesti see suvi teiste välisturistidega võrreldes Eestisse jõudnud palju. Peamine tegur nende reisiotsuste puhul on ilmselt asjaolu, et inimesed tahtsid lihtsalt vaheldust ja otsisid häid pakkumisi kodumaalt kaugemal. Tõenäoliselt reisis Eestisse Lätist ja Leedust jõukam sihtgrupp, kes tavaliselt oleks reisinud Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, kuid nüüd ei riskinud kaugemaid reise ette võtta. Soome turistid reisisid eelkõige kodumaal (juuni keskpaigani kehtis ka Soome valitsuse soovitus välismaale mitte reisida ja inimesed pidid reisilt saabudes jääma vabatahtlikku eneseisolatsiooni). Ilmselt mängib rolli ka see, et Soomest reisib meile palju vanemaid inimesi ja nemad on eriti ettevaatlikud.“
Kindlasti ei peitu aga majutuse statistikas kogu tõde. Teadupärast ööbivad paljud Saaremaal käivad turistid sugulaste-tuttavate-sõprade juures. Välismaalaste puhul on uuringute kohaselt tasuta majutuses ööbijaid neljandik ja eestlaste osas suisa pooled saarel käijatest. Sugulaste-tuttavate juures majutujaid loendada on keeruline, kuid siinkohal annab mingi ülevaate inimeste liikumisest praami üleveostatistika.
Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro ütles, et: „Saartele kehtestatud piirangute kadumise esimesed päevad näitasid kohe suurt huvi saartele liikumise osas ja olime ise mahtude taastumise osas optimistlikud. Kokkuvõttes on aga kriisijärgne taastumine läinud üle ootuste hästi.” Aasta tagusega võrreldes on praamireisijate arv analoogselt majutusele vähenenud, aga langus on väiksem (-17%) kui majutuse statistika puhul.
Saaremaa turismiettevõtjate tagasisidest on kuulda olnud lauseid: „Külastus on olematu”. “Kliente on varasemate aastatega võrreldes palju vähem“. Samas on ettevõtjate suust kostunud ka rõõmsamas toonis sõnumeid: „Numbrid on küll väiksemad, kui eelmised aastad, aga patt oleks viriseda”. “Kartsin hullemat aga läks paremini kui eelmisel aastal”. “Suvi on läinud üle ootuste hästi”. “Sel suvel tegime läbi aegade oma rekordtulemused“.
Võta siis nüüd kinni, kuidas selleaastane turismisuvi läks. Tundub, et hooaeg on olnud heitlik ja ettearvamatu, nagu 2020 aasta üldisemalt.
Mis saab edasi?
Seda ei tea keegi. Kindel on see, et turismisektor on täna oluliselt teine, kui see oli aasta või dekaad tagasi. Välisturistide arv on kõikjal märgatavalt langenud. Mida kaugemalt tulijad, seda suurem langus on. Reisitakse kodumaal või naaberriikidesse. Grupireisidele eelistatakse individuaalreise. Tõenäoliselt jäävad need trendid kehtiva üsna mitmeks aastaks. Rahvusvaheliste prognooside kohaselt võtab turismisektori täielik taastumine 2-5 aastat.
