Lossi tänav – kodade kodu

Kuressaarde mööda peatänavat sisse sõites tervitavad külalisi auväärselt vanad ja kaunid häärberid, millest igal on oma lugu. Kuidas muutus lihtne saare küla uhkeks Liivimaa provintsilinnaks?

 

Kuigi tänapäeval on kombeks Kuressaare peatänavaks pidada Tallinna maanteed, mis värskeks renoveeritud keskväljakult Muhu ja Kuivastu sadama suunas kulgeb, viib ajalooline peatänav hoopiski vastassuunda, ühendades päikesepealinna kaks märgilisemat hoonet – raekoja ja lossi. Viimase järgi on ta muide nimegi saanud.

 

Praegust ilmet hakkas Lossi tänav võtma enam kui kakssada aastat tagasi ja selle eest peavad saarlased tänulikud olema mehele nimega Balthasar von Campenhausen, kes 1783. aastal asekubernerina toona Arensburgi nime kandnud Kuressaarde elama asus. Tema algatatud reformid muutsidki senise külavurhvi asula täitsa kenaks Liivimaa provintsilinnaks.

Just Campenhausen asutas aastal 1785 esimese kohaliku nädalalehe (Arensburgische Wochen- oder Intelligenzblätter), samal aastal hakkas tema juures koos käima meesteklubi, kaks aastat hiljem sai hoo sisse kooliteater ning peagi asutati Saaremaale ka esimene raamatukogu. Kõige sellega kaasnes linnas toimuva seltsielu plahvatuslik kasv (teatritükke etendati üksvahe koguni igal nädalal) ning see omakorda hõlbustas Campenhausenil viia ellu idee kujundada Lossi tänavast enam-vähem selline paraadtänav, nagu me teda praegu tunneme.

Tänapäeval peetakse Kuressaare paraadtänaval iga sügis tänavapiknikku // Foto: Valmar Voolaid

Kui lähemal asuvatest mõisatest oli veel mõeldav tõllas üheks õhtuks pidusse või teatrietendusele ning tagasi logistada, siis saare kaugematest häärberitest oli see mõeldamatu. Võõrastemajadest oli Arensburgil 18. sajandil välja panna vaid üksainus – seegi Hillingi-nimeline muide Campenhauseni initsiatiivil rajatud. Niisiis kehutas asekuberner mõisnikke endale linna maju ehitama, et saksik rahvas kõigest korraldatavast tingeltangelist täiel rinnal osa saaks võtta, öömaja pärast muretsemata. Teadaolevalt on Kuressaare ainus linn, kus mõisnike linnahäärbereid mõisavalduste nimega nimetatakse, lisades sinna eestikeelse sõna „koda“, mis on arhailine tõlge saksakeelsele sõnale das Haus – Meedla koda, Lööne koda, Kargi koda jne. Kuigi mõisnike kodasid leidub Kuressaares veelgi, on artiklis vaatluse alla need, mis jäävad teele keskväljakult lossi ehk linnusesse.

 

Kes ja millal oma koja linna peatänavale rajas ning mind on nendest saanud tänaseks, saad lugeda täispikast artiklist ajakirja Mo Saaremaa lehekülgedelt 34-36
Teksti autor: Olavi Antons

Dellingshauseni koda ehitati 18. sajandil kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseni elumajana // Foto: N. Köningsfest
Tänaseks on endises Dellingshauseni kojas end sisse seadnud Saaremaa vallavalitsus // Foto: Valmar Voolaid
Kahekorruseline klassitsistliku fassaadiga linnaelamu kuulus omal ajal Meedla mõisnikele Pollidele // Foto: N. Köningsfest
Sada aastat hiljem on Meedla kojast saanud elegantne majutus- ja peokoht. // Foto: Arensburg Boutique Hotel & Spa
Lööne mõisnik Güldenstubbele kuulunud koda oli kunagi üks seltsielu keskusi tänu suurele kõrgele saalile // Foto: Saaremaa muuseum
Tänasel päeval on Lööna koda üks väheseid tühjalt seisvaid maju linna peatänaval // Foto: Visit Saaremaa
Kargi mõisa rajas Madalmaadest pärinev von Tollide aadlisugukond // Foto: Saaremaa muuseum
Tänapäeval asub endises mõisa kojas Sotsiaalkindlustusameti Kuressaare klienditeenindus // Foto: Visit Saaremaa
Haeska mõisnike Nolckenite suguvõsa loeb oma saaremaise ajaloo alguseks aastat 1618 // Foto: Saaremaa muuseum
Haeska kojas asuva Arensburg Boutique Hotel & Spa külalised saavad end kõik tunda mõisnikena // Foto: Arensburg Boutique Hotel & Spa

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


ET

Uudiskirja saamisest saab igal ajal loobuda.