Atraktsioonid

Saaremaa on oma külalisi alati köitnud enda looduse, ajaloo ja kenade inimestega. Lisa juurde kaunid liivarannad ning meeleolukad kultuurisündmused ja ongi üks tore puhkus valmis. Saaremaa kuus kõige külastatumat kohta läbi aastate on olnud:

Klassikalistele vaatamisväärsustele lisaks ootavad Sind Saaremaal päikesepaistelised matkarajad, kunstist pungil galeriid, meeldejäävad käsitöökojad, ajaloohõnguline arhitektuur ja hingematvalt kaunis loodus. Avasta 10 piltilusat kohta Saaremaal ja Muhus.

Suurepärase ülevaate kõigist Saaremaa atraktsioonidest annab NaviCupi mobiilirakendus. Kus, mis ja kuidas minna? Kõik on äppis kirjas. Tõmba rakendus alla ja kogu Saaremaa on Sinu mobiilis.

Muhu seikluspargis saavad kõrgust trotsida nii suured kui väikesed, nii algajad kui edasijõudnud. Pargis on üle 1,2 km radasid, rajad on huvitavad ja annavad hea koormuse. Raskemad rajad kuuluvad kindlasti Eesti väljakutsuvamate radade hulka. Suvel saab ennast proovile panna ööronimisel, kastironimisel ja ronimisseinal. Lastele on mänguväljak, liivakast ja kiigeplats. Kui ronimine ei kõneta, siis saab minna uitama Nõukogude sõjaväebaasi radadele. Seikluspargi juures asuval loodus- ja õpperajal saab teadmisi militaarpärandi ja alale iseloomulike taime-, linnu- ja putukaliikide kohta.
Piiri küla, küla, Muhu vald, vald, 94730
Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. Olulist tuletorni remonditi mitmeid kordi, viimane suurem remont oli tuletornis 1957. aastal ning sellisel kujul on see säilinud tänapäevani. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910 - 1941, mil selle tööd juhatas hr. Artur Toom. Nimelt rajas ta Vaika linnukaitseala, millest on nüüdseks välja kasvanud Vilsandi Rahvuspark. Kasulik teada: Vilsandi tuletorni kõrgus on jalamist 37 meetrit, merepinnast 40 meetrit. Ohutuse kaalutlustel külastajad majakasse sisse hetkel ei lasta.
Vilsandi küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93421
Linnus paikneb küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood. Looduslikult on paik väga hästi kaitstud: loodeküljelt voolab läbi väike oja, ida ja kagu pool on 3 - 4 m kõrgused liivaseljakud. Linnuse rajamisel on liivaseljakud omavahel ühendatud, nii tekkis ovaaljas ringvall. Hea teada: Ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal. Õue pindalalt on Lihulinn Saaremaa suurim - ligi 18 000 m² . Valli sisejalamilt on leitud poolpõlenud palgiotsi ja sütt.
Nõmpa küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93846
Tule tee sporti Pidula Forell puhkeküla kunstmurukattega spordiväljakul. Valgustatud väljak on täismõõtmetega, kus on võimalik mängida nii tennist, korvpalli, jalgpalli, võrkpalli kui ka sulgpalli. Korralda turniir või spordipäev seltskonna või pere seltsis. Kohe platsi ääres asub ka tennisemaja, kus on tualett, pesu- ja riietusruumid. Tennisemängu saab hästi kombineerida õhtuse saunaga. Rendime kohapeal ka tennisevarustust! Puhkemaja majutusklientidele on väljaku kasutamine ettebroneerimisel tasuta. Hinnad: - väljaku rent 6 eurot/h; - reketi rent 4 eurot/kuni 2 h; - karp palle 12 eurot.
Kallaste küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93462
Kuressaare Raegalerii näitused ja üritused on suunatud nii Eesti kunstipärandi kui Saaremaa professionaalse ja harrastuskunsti tutvustamisele. Huvi korral tutvustatakse teile raekoja hoonet ja selle ajalugu. Kunstisaale on võimalik üürida pidulikeks üritusteks.
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald, 93819
Wabariigi kauneim laev, ainus eestiaegne säilinud ja siiani seilav purjelaev kahvelkuunar Hoppet ehk Lootus aastast 1926 ootab Sind! Purjelaev viib merele kuni 50 inimest. Admiral von Bellingshauseni salong on 22-kohaline. Pikema merereisi jaoks on laevas 7 kajutit kokku 26 magamiskohaga. Kontserdid pardal, päikeseloojangu- ja lahesõidud, Abruka saar. Mugavusvarustuses on kambüüs ehk laevaköök, baar, 2 WC-d, magevesi ja dušš.  Laev on renoveeritud aastatel 2011-2014 ja pakub tšarterreise, tähtpäevade ja pulmade pidamist ning meeleolukaid sõite lahel ja saartele.  Tere tulemast Hoppeti pardale!
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald, 93815
Kõljala mõisa kohta pärinevad varasemad kirjalikud teated 1509. aastast. Varasemad ehitusosad tänaseni säilinud peahoone keldrites pärinevad siiski alles 17. sajandist. Ehkki tollane härrastemaja oli ühekorruseline paekiviehitis, on teada, et tubasid valgustas kümme messingist lühtrit, akende ette olid riputatud kuldpunutisega kardinad, seintele kaksteist suurt flaami vaipa. Uus suurem ehitusperiood sai mõisas teoks 18. sajandi. Hea teada: Mõisas oli 400-köiteline, põhiliselt 17.-18. sajandi klassikute töödest koosnev raamatukogu.
Kõljala küla, küla, Saaremaa vald, vald, 94102
Venemaa keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla on kindlasti tuntuim päevapiltnik, kes Eestis kunagi elanud. Tema tähelend on tihedalt seotud Venemaa keisrikojaga, kuid fotograaf pildistas ka Peterburi linna ja Sõrve säärt. Fotograaf lahkus Venemaalt  1918 ja kolis Saaremaale. Piltnik elas ja tegutses Sõrves 11 aastat, jäädvustades fotodele rahvarõivais saarlasi ja nende tegemisi. Majamuuseumi väljapanek koosneb kahest poolest – üks annab ülevaate fotograafi tööst Venemaal, teine aga tema elu lõpuaastatest Saaremaal. Lisaks paljudele fotodele saab näha ka Carl Bulla väärtuslikku fotokaamerat.   
Iide küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93101
I maailmasõja eel kartisTsaari-Venemaa et vaenlane läbi Lääne-Eesti saarte  ründab Sankt Peterburgi. Seetõttu loodi Võiküla rannakaitse kahuripatareid ja õhutõrjepatarei. Kuivastu sõjasadamast algavad munakivitee ja sellega paralleelselt kulgenud kitsarööpmeline raudtee, pikkusega umbes 3 km, rajati aastatel 1914–1916 rannakaitsepatareide ehitamiseks ja varustamiseks. Munakivitee ehitajateks olid kohalikud mehed ja juhendajateks sõjaväeinsenerid, palka maksti meestele üks kuldrubla päevas.
Kuivastu küla, küla, Muhu vald, vald, 94702
Ruhnu Muuseum asutati 1990. aastal, praegune püsiekspositsioon avati 1998. Siin näed umbes kolmesadat ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeeset ning kaheteistkümnel stendil fotosid ja tekste saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest pőliselanike valmistatud hülgepüss jmt. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkhoone ja küürkatuse poolest.
Ruhnu küla, küla, Ruhnu vald, vald, 93001

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust