Saarel on valla justkui terve maailm. Angla juures ootab tükike Hollandit, Kiipsaare viltune tuletorn on justkui nagu meite oma Pisa torn, ühtmoodi väega kohad on nii Stonehenge Inglismaal kui Blesta kivid Saaremaal. Sellist tunnet nagu meil.. vot teist sellist ei ole! Oleme kokku kogunud igast kümnendist saarlase lemmikud kohad ning soovitused Saaremaal ja selle ümber.
Saa teada, mida kohalikud saarlased kindlasti soovitavad ette võtta, kuhu minna ja mida köike nautida, et seda saare tunnet kogeda!
VANUS 1-10
Iris Saarlaid
üks öige saare laps
Mulle meeldib väga Saaremaal elada, kuna kõik mu sõbrad on siin. Mulle meeldib mu kodu. Maal suvilas on ka hästi tore - issi teeb lastele ATV-ga metsas kiiret sõitu. See on mu lemmik. Suvel meeldib mulle purjetada. Käime perega jahiga merel ja ujume keset merd - see on väga lõbus. Ja Mändjala rannas ka meeldib mulle suvel ujuda. Linnas on hea, et saab käia kinos ja mu kõige lemmikum asi Saaremaal on ikkagi spaa - seal saab talvel ujuda ja käia šokolaadimassaažis.
VANUS 10-19
Martin Vesberg
loodust ja muusikat armastav Saaremaa abiturient
Lemmikud on kindlasti meie lääneranniku külad, mis vahelduvad kadastike ja looniitudega. Näiteks Leedri. Meeldib Abruka saar, kus kõik on kenasti peo peal: sadam, pood, rand. Mõnus ja rahulik ajaveetmise koht. Sel saarel tiksub aeg omasoodu. Meie rannikualad üleüldiselt. Kevadeti ja sügiseti võib näha suurel hulgal eri linde ja kohata mitmeid loomi. Tegelikult on nii, et kui tahta Saaremaa loodusest täit elamust saada, siis minge ükskõik kuhu, loodust meil jätkub. Ainuke asi, mida peate valima, on mineku kellaaeg. Soovitan tõusta tunnikese enne päikesetõusu, võtta tassikese kohvi ja olla looduses päikesetõusu ajal. Vat siis on ilus, kena lausa.
VANUS 20-29
Grete Paia
Kuressaares sündinud ja kasvanud laulja-laulukirjutaja
Kindlasti on mu lemmikuks lapsepõlvekodu Kuressaares, kus kohe maja taga on tervisepargi mets. Kuressaares on ka vanaema ja vanaisa ja kõik on nii hubane ja turvaline! Lossipark on tohutult ilus, käin seal oma koera Brunoga tihti jalutamas. Väga meeldib mulle papaga kalal käia ja Tori jõe suudmest välja sõita. Mõlemal pool on pillirood ja see kõik kokku mõjub igal aastaajal nii maagiliselt ja teraapiliselt! Eriline koht on ka Vanamõisa, sealt on pärit minu vanavanaema ja seal käime igal suvel. Vanamõisa karjäär on väga hea ujumiskoht, kus saab vette hüpata ja kiiresti läheb sügavaks. Samamoodi ka Jaagarahu karjäär, mida paljud mandri inimesed ei teagi – seal on hästi soe ja läbipaistev vesi. Üleüldse on hea mööda Saaremaad trippida – igal pool on nii ilus ja kodune. Paljud mandri tuttavad ütlevad, et juba Muhus jäävad mured vähemaks.
VANUS 30-39
Alar Aksalu
Saaremaa chef ja DJ
Esiteks Harilaid - matkarada, Kiipsaare majakas ja laguun. Ära ehmu, sest jänesed ja rebased jooksevad vabalt ringi ja kohata võib ka hülgeid. Suured lained on hüpnootilise väega - istu rannas ja lase mere võimsal energial oma rahustavat tööd teha. Teiseks Sõrve sääre tipp koos Eesti kõrgeima tuletorniga. Leia tee majakasse ja lase mõnusal tuulel juukseid sasida ning võta hetk ja vaata ümbrust lindude pilgu läbi. Einesta Läänemere kaldal ja külasta ka militaarmuuseumi. Lähedal Laadla külas on küülikuküla loomapark ja ülimaitsva toiduga Tui koduresto. Kolmandaks Abruka, mis on Eesti oma Aruba. Kuressaarest lühike meresõit ja oledki justkui teises riigis. Sadamas on mõnus kohvik, tellida saab saaretuuri ja igal sammul on midagi avastada. Ürgmetsad kõrgete puudega loovad muinasjutulise rännaku tunde.
VANUS 40-49
Raul Vinni
merd tunnetav saarlasest ajakirjanik
Kuressaare kesklinnas on üks viitadega post. Kõik viidad sellel näitavad eri suundadesse, kuid tekst on kõigil sama – MERI. Kõik on öeldud. Ilma mereta ei ole Saaremaad. Mere äärde võib alati minna. Eriti uhke on see siis, kui ilm on veidi karvasem. Müha kurdistab kõrvu, õhk lõhnab adrust kirbelt, lendlevad soolased veepiisad tikuvad suhu, silmad neelavad lainete möllu ja tuul trügib pikali sellise jõuga, et tahaks kukkumisest hoidumiseks temast endast kinni haarata. Ei maksa imestada, kui kõige selle sees olles tuleb tahtmine lihtsalt erutusest ja vabadusetundest karjuda. Soojal suvepäeval võib Harilaiul rannal kõndides kuulda tulikuuma liiva laulmist ja türkiissinisele merele vaadates tema lummusesse langeda. Külmal talvepäeval võib mere kaanetanud jääväli ulatuda silmapiirini või lumetuisus sulada kõige ümbritsevaga üheks valgeks maailmaks. Meri on elusolend. Merega tuleb läbi saada. Teda kuulata ja temaga suhelda. Teda austada.
VANUS 50-59
Kersti Kaljulaid
Saaremaa juurtega president
Abula matkarada: sellest sai minu lemmikrada siis, kui Harilaiu ja Koigi rajad muutusid liiga tihedasti käidavateks. Abulas on veel aega ja ruumi omaenda meremõtteid mõelda, pole seal iial Viru tänava või Viru raba sarnast (mis on üsna ühesugused) Suurt Rahvaste Rändamist. Ja muidugi Saaremaa saared - Vilsandi ja Vilsandi-tagused laiud, Abruka: seal ikka aeg seisab ja seisab ta ka aeglasemalt kui kusagil mujal! Niisama läbi joostes ei saa sealt midagi, aga kui on aega ja tahtmist istuda ja oodata kuni lainete loksumine jõuab vereringesse, siis hakkab süda laulma ja hing teistmoodi Sinu endaga kõnelema. Kodukant: Valjala MTB rada soovitaks proovida, Valjala kirik on maamärgina tähtis, ikkagi Eesti vanim säilinud kivikirik! Laimjala Debora Vaarandi kuju juures on tore istuda ja väliraamatukokku toodud kirjandust taasavastada, sest valdavalt leiab sealt teada-tuntud materjali.
VANUS 60-69
Harry Kõrvits
näitleja ja muusik, isehakanud saarlane
Kui tahad näha, kuidas elasid rikkad ja töökad saarlased, siis astu läbi Mihkli talumuuseumist. Teatrielu elatakse ka saarel täiega. Asva Viikingite külas tõotab tulla midagi põnevat saarlaste esiisade ehk viikingite tegemistest Kuressaare Teatri esituses. Saaremaa rannad ja metsad on eripalgelised ja avastamist väärivad. Triigi Filharmoonia kontserte oodatatakse alati suure huviga ja tänatakse suure aplausiga. Ja kes pole Kuressaares käind, see pole õiget Eesti väikelinna näind - linn oma söögikohtade ja uhke lossiga.Hipsterid ja muidu boheemlased leiavad peavarju I Land Soundil. Kes tahab midagi ürgset kogeda peab paadiga purjetama Abrukale - tunda soolast merevett oma näos on juba elamus!
VANUS 70-79
Ivo Linna
sajandi saarlasest laulja
Kindlasti on eriline koht Kuressaare loss, kus töötasid mu mõlemad vanemad. Käisime seal ülepäeva ja meile oli see teine kodu. Lossis on midagi müstilist ja olen seal ka öösel taskulambi valgel jalutanud, kujutades ennast ette vanadel aegadel. Võrratu tunne, seda on raske kirjeldada… Ja muidugi loodus! Sõsarsaared Saaremaa ja Muhu on hästi säilinud läbi igasuguste aegade. Laulusalmgi ütleb, et “ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl” ja ma soovitan vaadata varahommikul päikesetõusu läbi kadakate, mis on ehitud kastepiiskades ämblikuvõrkudega – see on pilt, mis mälust ei kao. Midagi täiesti ürgset on säilinud! Õnnis tunne on olnud näha, kuidas turistid pildistavad meie jaoks täiesti tavapärast, nagu kajakad Väina tammil. Olen oma talu taga heinamaal näinud inimesi, kes metsmaasikaid märgates lähevad täiesti segi. Meil on, mida maailmale pakkuda: puutumata loodus on saarte valuuta ja see maksab.
VANUS 80-89
Helvi Koppel
teenekas Saaremaa mudaraviarst
Mulle meeldib käia Koigi rabas – sinna saab nüüd mitmest otsast ja hea on kõik järved üle vaadata. Minu jaoks on see kodulähedane koht, aga ega sinna väga nobedasti ka ei pääse. Rabasse aitab igal ajal minna, nii hommikul vara kui ka õhtul hilja. Koigi raba meeldib mulle just looduse pärast, mis annab tõelise rahutunde. Saarlasele on tähtis ka Muhumaa ja seal on minu lemmikuks Koguva küla koos muuseumi ja sadamaga, kus tihti ka suviseid üritusi toimub. See küla juba ise on väärtus! Oluline on muidugi ka Kuressaare linn, kus mulle väga meeldivad lossipargi rajad ja teed. Linna ümber on niivõrd head jalgrattateed ja neid ei jõua kõiki läbi sõitagi, enne võib ära väsida. Tore koht on Loode tammik – lühike rattasõit ja oledki otse looduses, kus orhideedki kohe õitsemist alustavad. Neil, kes Saaremaal varem käinud pole, soovitan tingimata käia Kuressaare lossis, aga ka nii nimetatud piimaringil ehk Pangal, Anglas ja Kaalis. Kui aega on rohkem, tasub ikka Sõrves ka ära käia.
VANUS 90-100
Arnold Rüütel
saarlasest president
Kõigepealt minu isakodu Tooma talu Pahavalla külas endises Pöide kihelkonnas Laimjala vallas. Seal olen sündinud ja veetnud oma lapsepõlve. Emaema talu oli ka samas külas, suhtlesin pidevalt ka ema vanematega. Isa esivanemad olid pärit Asva linnuse lähistelt, mis on mulle samuti tähtis koht. Minu esimene elukutse oli karjapoiss. Meie karjamaad olid mere ääres Tulitul, kus Kuke jõgi suubub merre, ulatudes ka jõe lõunakaldale. Tulitul elasid siis kaks vanemat inimest ja nad lubasid mul nende talu merekaldal käia. Kui mandrile asusin, oli soov ka perega sinna tagasi tulla. Algul käisime abikaasaga telkimas, siis lastega järelveetava käruga. Lõpuks ostsime Tulitu ära ja rajasime sinna suvekodu, kus käime tänaseni. Perekonnanime saamise loost - 16. sajandil värbas Taani valitsus kohalikke talumehi Maasi linnuse kaitseks. Nii isa kui ema esivanematest võeti sinna ratsamehi rannakaitse meeskonda, neid nimetati rüütliteks. Nad kaitsesid ka Kuke jõe suudmeala. Kui hakati perekonnanimesid panema, sai Rüütel ka meie perekonnanimeks.
Kõigi nende toredate inimeste reisisoovitusi küsiti 2022 aasta kevadel. Tänaseks on mitmed neist liikunud järgmisesse vanusegruppi ja soovime neile sel puhul palju-palju õnne!
