Munadega saared

Lihavõttepühade aegu on just õige aeg, et endamisi või mitmekesi võtta ette mõtteharjutus – kumb oli siis enne, kas muna või kana? No ega meie ka päris täpselt ei tea. Ja kui nüüd päris aus olla, siis ega seda vastust siit ka ei leia. Aga päris tühjade kätega sa ka ei jää! Kogusime saarte pealt kokku mõned kohad, mida munajahil tingimata külastada tuleks. Olenemata, kas on lihavõtted või ei, siis igatahes tasub tee ette võtta.

Muhu Munarall Muhumaal

Muhu Munarall 21.03-30.03.2024

Võta osa Muhumaal toimuval Munarallil, mille eesmärgiks on erinevaid asutusi läbi käia ja templeid koguda. Võta osa ja tutvu Muhu kultuuri- ja haridusasutustega. Läbi tuleb otsida ja muna leida Muhu Muuseumis, Hellamaa Külakeskuses, Liiva Raamatukogus, Hellamaa Raamatukogus, Muhu Noortekeskuses ja Muhu Põhikoolis. Lisaks muna leidmisele, tuleb lahendada igas kohas ka väike vahva ülesanne, et oma passi tempel kirja saada. Naudi meeleolukat kevade algust mune jahtides! Täpsema info leiab SIIT.

Muhu jaanalinnufarmist saab linde maisiga toita

Muhu jaanalinnumunad

Kas hing ihkab munadepüha lauale midagi väga erilist? Me pakuks välja jaanalinnumuna. Kas teadsid, et too võrdub umbes 22-24 kanamunaga; keedumuna saamiseks tuleb seda keeta nii poolteist tundi ning koore avamiseks peab ikka Suure Tõllu rammu olema. Ja isegi, kui muna järgi ei isuta, siis tasub igal loomasõbral võtta ette külaskäik Muhu Jaanalinnufarmi. Lisaks jaanalindudele, keda saab peost maisiteradega sööta, elab seal teisigi  loomi, kellega viisakalt distantsilt sõprust sobitada. Mõnus ajaveetmisekoht kogu perele, hooaeg on 15. mai-15. september.

Risto Ränga talust saab marineeritud vutimune

Marineeritud vutimunad

Vastukaaluks on aga vutimunad, mis pisikesed, kirjud ja kole kenad. Santi maitset pole kah tunda! Aga Risto Ränk Farming teab, et vutimuna saab kohe veel paremaks, kui ette võtta nende marineerimine. Valikust leiab nelja erineva maitsega vutimunad: tõmmud vutimunad – küüslaugu ja sojakastmega; särtsakad vutimunad, mango chilli kastmes; ärksad vutimunad, jalapeno ja sibulaga äädikas marinaadis ning mõnusad munad magushapus kastmes. Iga endast lugupidav gurmaan peab vähemalt korra proovima ja siis juurde soovima. Jaga meiega oma lemmikut siis ka kindlasti! Ja nüüd, mil tead, mille järgi peaks isutama, siis võta tee ette Saaremaa Loomaaeda, kust neid saab soetada!

Munakoortest kõrvarõngad

Munakoored kõrva

Saared on roheline sihtkoht. Mistõttu on eriti tore, et kui munad on söödud, siis Laura oskab munakoortele anda uue elu. Kõik ilusad inimesed, lugege nüüd heaga edasi, sest EGG Laura Saks teab, kuidas teie ilule veel vinti juurde keerata. Ta on loonud ehtebrändi, mille tooted on valmistatud munakoortest. Ehtes on kasutatud lisaks biovaike ning ehete värvimisel püütakse jääda võimalikult looduslähedaseks, kasutades muuhulgas näiteks mustikaid, peeti, kurkumit, süsi ja nii edasi. Ehk et mine vali välja just need munad enda kõrvadesse, mis sulle kõige paremini sobivad.

Tanel müüb virtuaalseid kanu

Telemaastikul sibavad kanad

Liikudes moodide-trendide teemal edasi, siis Saaremaa Mahemuna on kindlasti üks nendest, kes neid seab. Nimelt on Tanel ja tema kanad tuttavad kõigile, kes on näinud sarja nimega ei muu kui "Tanel ja kanad". Telesari keskenduski ettevõtlikule saarlasele ja tema teekonnale Saaremaa suurima mahekanala rajamisel. Aga ega vaid telesaatega asjad piirdu - nüüdseks on hakkajal ettevõtjal ka oma majoneeside sari ja püsti on pandud kohvik nimega Salme Sai. Taneli sõnul tuleb lihtsalt Salme keskele tulla ja küll te kohviku üles leiate. Ja veel, et kui ei leia, siis puhtalt oma viga. Oleme nõus. Kui sa ikka sellest majast mööda vaatad, siis sa kohe tahad midagi kahe silma vahele jätta. Mis siin muud, kui sea sammud, aga Salmele ja otsi see maja ülesse ning mine maitse mönusaid pagaritooteid ja osta kaasa ka telesarjast tuntud kanade mune.

Hiiumaa laiud on põnev paik, mida avastada

Põhjamaade delikatess - kajakamuna

Iga hiidlane teab, et üks korralik muna on ka võimas väetoit. Seega tuleb selle väe otsimisel vaadata kodusest kanakuudist kaugemale. Niisiis oleme kuulnud vanasid Hiiu memmesid ja taatisid pajatamas lugusid, kuidas omal ajal käidi kevadeti merelaidudel kajakate mune korjamas. Jah, just nii! See oli kohe eraldi sündmus – kajakamunade toomine. Teati täpselt, kus laiul on need kõikse paremad kajakamunad, istuti paati, võeti korv ühes ja mindi munajahile, tihtipeale koos terve perega. Loomulikult jäeti ka paidele kajakatele õiglane ports mune alles aga ka kaasavõetud korv sai siiski, tänaseni põhjamaades delikatessiks peetavate, kajakamunadega täidetud. Keedetult on kajakamuna kanamunast veidi eriilmelisem - valge osa on läbipaistvam-hallikam ja rebu osa hästi oranž. Lisaks kajakamunadele sattus korvi ka lanipardi (hahk, sukelpart ja murdepäraselt lihtsalt lann) mune. Nendest tehti lisaks keedumunale ka omletti ja pandi kookide sisse, sest lanipardi muna läks väga hästi vahtu.

 

Tänapäeval on see komme unustusse vajunud ja laidudel käiakse pigem siis kui lindude pesitsusaeg on möödas, et neid mitte häirida. Küll aga, võib teel laidudele ja nende ümbruses kohata vahvaid hülgeid, kes alati uudishimulikult pead kikitades möödujaid tervitavad. Hülgevaatlusreiside kohta leiad rohkem infot www.hiiumaa.ee lehelt. PS! Hülged küll kahjuks ei mune, aga kui muneksid, siis teaksid kindlasti need memmed ja taadid ka nendest munadest huvitavaid lugusid pajatada.

Missuguste värvidega värviti vanasti munad?
Vanasti, kui poevärvisid ei tuntud, värviti mune kevadpühiks koduste värvide ja maarohtudega.
Punased munad värviti madararohu juurtega.
Rohelised munad värviti noorte kaselehtedega ehk kivisamlaga.
Kollased munad värviti sibulakoortega.
Kirjud munad värviti riidelappidega, mis koduste värvidega olid värvitud.
Peale värvimist tõmetud soojad munad imala võiga üle ja need paitnud õige ilusad ja klantsivad välja.
(Jämaja kihelkond) 

 

  • Kui lihavõttepüha hommikul seitse korda sületäie laastudega ümber maja käia, ei tule sel aastal ussisid tuppa. (Püha kihelkond) 
  • Munadepühaks keedetud muna minna seitsme aasta pärast kuratiks, kui teda lastakse nii kaua seista. (Karja kihelkond) 
  • Kevadepühadeks värvitud mune sibulakoortega ning mõnede puukoortega kirjuks. Siis kirgu juures ning kõrtsis vahetud neid üksteisega. Kellel olnd eieti uhkäd munad, see saand ka ead kaupa. Sellepärast tehtud munad ka ilmroosaks ning kenaks, siis saand vahel ühe ees(t) kaks vastu. Poisid kinkind neid tüdrugitele ka. (Kihelkonna kihelkond)
  • Kui suurel neljapäeval enne päikesetõusu lehmale kõrvetatud rotinahka, kolm kuldsitika tiiba ja kolm prussakapead sisse anda, siis olla see alati rammus. (Jämaja kihelkond) 

Viimati muudetud: 21. märts 2024

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.