Kui Saaremaalt pärit kapten Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1820. aasta jaanuarikuus esimest korda Antarktikat nägi, ei teadnud ta oma avastuse suurust. 200 aastat hiljem sõidab väljapaistva avastuse tähistamiseks Bellingshausen taas jäise maailmajao poole, sedakorda küll laevana, kolme samuti Saaremaalt pärit kapteni juhtimisel.
Saaremaa on end ikka võimsaks mereriigiks pidanud. Umbes sama suureks kui Inglismaa. Vähemalt ühes punktis on saarlastel ka õigus – suur Briti meresõitja James Cook küll otsis Antarktika kontinenti, aga ei leidnud seda. Suur saarlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen on aga üks Antarktika avastajaid.
Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Lapsepõlve veetis ta kõrval olevas Pilguse mõisas. Võib olla üsna kindel, et need kaunid mereäärsed paigad inspireerisid noort Fabiani unistama sellest, mis on merede taga. Bellingshausenid olid baltisakslased ja kuulusid seega toona Eestimaad valitsevasse klassi. Perekond vaesus aga ootamatult pereisa kaardimängukire tõttu ja 10aastane Fabian saadeti Vene impeeriumi pealinna Peterburi kõrval asuvasse Kroonlinna, kus ta lõpetas mereväe kadetikorpuse.
Pärast James Cooki teist ümbermaailmareisi oli Euroopas vähe neid, kes uskusid, et kaugel lõunas on olemas Terra Australis – tundmatu lõunamanner, millest olid kõnelnud juba antiikgeograafid. Aga üks uskujatest oli prantsuse päritolu Vene merendusminister markii de Traversay, kel õnnestus tsaari veenda, et Venemaale tooks suurt au ja majanduslikku kasu, kui vene ekspeditsioon avastaks lõuapooluse juures maa. Kiirkorras pandigi kokku kahe laevaga ekspeditsioon ja selle juhiks sai mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu Bellingshausen.
Laevad Mirnõi ja Vostok, kokku 190 meest pardal, väljusid Kroonlinnast 1819. aasta juulikuus. Udusel 28. jaanuaril 1820 kirjeldavad Bellingshausen ja teise laeva kapten Mihhail Lazarev midagi, mida inimesed polnud siin varem näinud – merest taevasse tõusvaid jäiseid seinu. Bellingshausen kirjutas: “Jääpankade ja jääsaarte vahel nägin kerkimas hiiglasuurt murtud servadega jäämassiivi, mis ulatus nii kaugele kui silm seletas, olles justkui maa.”
Et tähistada väljapaistva saarlase suure reisi 200. aastapäeva, otsustasid Eesti Meremuuseum ja ettevõtjaid ühendav MTÜ Thetis Ekspeditsioonid korraldada merereisi Antarktikasse. See reis algas Kroonlinnast juulikuus 2019 ja kulmineerub aastapäeva tähistamisega Antarktika poolsaarel asuvates eri riikide teadusjaamades jaanuaris 2020.
Huvitavad faktid
- Laev on ehitatud 1984. aastal Hollandis ning veetis oma viimased aastad enne suurt Antarktika ekspeditsiooni Vahemerel. Põhjaliku ümberehituse sai alus 2019 kevadtalvel Saaremaal Nasva külas asuvas Baltic Workboatsi laevatehases, kus vaadati üle terasest laevakere, paigaldati uus peamasin, generaatorid, moodsad side- ja navigatsioonivahendid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, täiesti uued purjed.
- Laeval vahetus reisi jooksul kolm kaptenit. Esimeste etappide ajal juhtis laeva Indrek Lepp, kes igapäevaselt teenib leiba kaptenina Tallinki suurtel reisilaevadel. Seejärel asus laevajuhina tööle ümber maailma purjetanud jahtkapten Meelis Saarlaid. Antarktika vetes võttis juhtimise üle kapten Indrek Kivi, kelle tavalised tööpäevad mööduvad Kanada Arktikas jäämurdja Botnica kaptenina.
- Kõik need kolm meremeest on pärit Saaremaalt, samalt saarelt, kust Fabian Gottlieb von Bellingshausenigi.
Tiit Pruuli täispikka artiklit "Bellingshauseni kaks reisi Antarktikasse" saad lugeda reisiajakirja "Mo Saaremaa" lehekülgedelt 40-43, mille leiad SIIT
Lehekülje kaanepilt: CJ Kask
