Pärandeid muistsetest aegadest leiab Saaremaalt tänaseni. Ühed ilmekamad näited on iidvanad maalinnad. Maalinnad on eestlaste rahvapärane nimetus ringvall-linnuste kohta, mida kasutatakse just Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis. Maalinnad olid piirkonna keskusteks ning need rajati tavaliselt madalamale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvalile.
Muinaseestlastele peavarju ja kaitset pakkunud maalinnasid ei ole tänaseks originaalkujul Saaremaal palju säilinud. Küll on aga ligipääsetavad mitmed iidsete linnuste kohad, kus praegu kõrguvad suured vallid, mis annavad aimu kunagiste kaitserajatiste mastaapsusest.
Saaremaa suurim maalinn on keset saart kõrguv Lihulinn. Ainus hoonetega maalinn Saaremaal on Maasi maalinn Ida-Saaremaal, Orissaare lähistel. Populaarsemate külastuskohtade hulka kuuluvad veel Valjala ja Kaarma maalinnad. Eesti pronksi- ja eelrooma rauaaegsete kindlustatud asulate uurimine sai aga alguse Asvast, Lõuna-Saaremaal asuvast asulast, mistõttu sellejärgi on nime saanud terve ajalooperiood.
Kihelkondi oli 20. sajandi alguse Saaremaal kokku 12. Praegu on võimalik nende piire aimata teede äärde paigutatud pruunidelt kohaviitadelt. Ka tänapäevani kantavad rahvarõivad ja nende mustrid on tuntud just kihelkonnanimetuste järgi. Kihelkonnad on Eesti aladel ajaloolised kiriklikud haldusüksused. Saaremaa kirikukihelkonnad olid: Jaani, Jämaja, Kaarma, Kihelkonna, Karja, Pöide, Valjala, Anseküla, Kärla, Püha, Jaani ja Mustjala. Muhu ja Ruhnu olid eraldiseisvad kirikukihelkonnad.
Maalinnad ja ajaloolised paigad
Nagu eelnevalt mainitud, on igal kihekonnal oma rahvariided. Senini neid pärandatakse põlvest-põlve edasi ning kantakse uhkusega pidulikumatel sündmustel. Saarte naiste peakatetest ehk tanudest saab lähemalt lugeda Saare maakonna sihtkoha reisiajakirjast MO SAAREMAA loos "Ei saa põlleta üle põranda ega tanuta üle tänava..." lehekülgedel 94-97.
Saarlased hoiavad oma traditsioone, pärandit, kultuuri, aga ka keskkonda, kus elame. Saaremaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO biosfääri alassse aastast 1990. See tähendab, et saarlased on aastasadu osanud elada kooskõlas loodusega ja teevad seda ka jätkuvalt. Saarlased austavad elukeskkonda, kus elame. Me loodame, et ka meie külalised oskavad seda nautida, hinnata ja ka hoida.
