Kuigi turismisektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanuid, siis päris lootusetu olukord õnneks siiski ei ole. Kena on tõdeda, et meie saared on siseturistide seas endiselt populaarsed. Inimeste huvi reisimise vastu on olnud suur ja kuna Covid olukorras oli välismaale keeruline reisida, siis eelistati kodumaal seiklemist ja uute võimaluste avastamist. Kindlasti andis Saaremaa Viikingiaasta mandrirahvale uusi ja põnevaid põhjuseid, miks meile külla tulla ja viikingiaasta turundamiseks olid Visit Saaremaal ka suuremad rahalised võimalused võrreldes varasemate aastate turunduseelarvetega.
Tempokas turismisuvi
Suvine turismihooaeg läks Saare maakonna turismisektorile tempokalt ja mitmete statistiliste numbrite üle on põhjust rõõmustada. Suviseid parvlaeva reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Lennujaama näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid.
Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. Põhjalikumat kokkuvõtet Saare maakonna suvistest turisminumbritest saad lugeda SIIT
Aasta lõpp tõi kerge languse
Aasta lõpus oli näha siseturistide arvu vähenemist ja selleks on erinevaid põhjuseid.
- Tallinna Lennujaama väitel suurenes nt oktoobris reisijate arv (rekord) ning eestlased reisisid aina enam välisriikidesse. Suurenes ka sihtkohtade ja tšarterlendude arv.
- Inimesed julgevad välisriikidesse lennata ja piirangud võisid välisriikides olla leebemad (sh inimestele, kes ei ole vaktsineeritud).
- II samba pensioniraha võimaldas välisriikidesse reisimist.
- Oktoobris kehtestati Eestis reeglid, kus negatiivne test enam koroona tõendina ei kehti ja kindlasti mõjutas see siseturismi.
Aasta kokkuvõttes on näha, et Saare maakonnas majutatud eestlaste arv kasvas mullu 2020 aastaga võrreldes 18% ja kriisieelse (2019 aastaga) tasemega võrreldes 7%. Eesti vastavad näitajad olid 22% ja 3%, Pärnu maakonnal 21% ja 21% ja Hiiu maakonnal 11% ja 36%.
Väliskülastajate ööbimiste arv hakkas Saare maakonnas aasta lõpus vaikselt suurenema ja see näitab, et inimesed julgevad ja soovivad reisida. Väliskülastajate TOP3 moodustavad lätlased (4316 inimest), soomlased (4007 inimest) ja sakslased (1696 inimest). Lätlaste ja soomlaste arv on aasta varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. See on tingitud riigisisestest piirangutest, mida meie mõjutada ei saa. Näiteks Soome riik ei soovitanud Eestisse reisimist ja seda tõestab ka statistika. Sakslaste arv kasvas eelmine aasta võrreldes üle-eelmisega veidi (+6%), aga kõigi kolme eelpool nimetatud riigi külastajate arvud on kriisieelse tasemega võrreldes ca 75% langenud.
Eestlaste aktiivsus kompenseerib välismaalaste vähesuse
Aasta kokkuvõtteks saab öelda, et väliskülastajate suurest langusest hoolimata on eestlased mullu usinalt Saare maakonda külastanud, tehes kõigi aegade ööbimise rekordeid. Tänu sellele on majutuse statistika positiivne näidates 2020 aastaga võrreldes väikest kasvu (+8%).
Tulevikutrendid olid käesoleva aasta osas optimistlikud. Osad Skandinaavia ja Euroopa riigid on juba koroona-piirangutest loobunud või neid leevendanud ning tulemused kajastuvad ka kohe külastajate arvu tõusus. Kuid olukord Ukrainas ja kogu maailmas mõjutab kindlasti reisimist märkimisväärselt ja hetkeseisuga ei julge keegi turismisektori arengute osas ennustusi teha.
