Kuigi toredaid sündmusi jagub saartele läbi aasta, loeb turismirahvas tinglikult hooaja lõpuks Saaremaa rallit ja Kolme Päeva Jooksu. Finišilipp on selleks korraks langenud ja aeg on turismihooaja tulemustele peale vaadata. Kuidas läks?
Olukord nii tervishoiu- kui turismisektoris oli selle hooaja hakul kindlasti stabiilsem, kui mullu samal ajal, aga ebamäärasust ja kõhklusi oli siiski omajagu. Kas siseturism jätkab võidukäiku? Kas välismaalased liiguvad juba rohkem? Kas piirangud lähevad leebemaks või sootuks karmimaks? Küsimusi oli palju.
Transpordisektor näitas häid tulemusi
Tulemused on mõnes osas ootuspärased, teisalt üllatavad ja kontekstist välja rebituna tõeliselt muljetavaldavad. Näiteks kasvas aprillis mullusega võrreldes praamidega mandri ja Muhu vahel üleveetud reisijate arv 919%! Protsentuaalselt uhke tulemus, aga tagamaid teades mitte väga üllatav, arvestades, et eelmise aasta aprillis oli saar lukus ja mandri vahelist liiklust sisuliselt ei toimunud. Suviseid reisijate üleveonumbreid vaadates selgus, et reisijate arv kasvas maist oktoobrini enamikel kuudel ca 10% ringis. Ainukese kuuna näitas 9% langust august. Juuli kuus olid üleveonumbrid jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele.
Lennujaama sellesuvised näitajad olid veelgi suuremas tõusus, kui praamidel. Veebruarist saadik on lendajate arvud olnud mullusega võrreldes koguaeg suuremad. Suvekuudel oli lendajaid aastatagusega võrreldes lausa 75-100% rohkem ning sealjuures on enamikel kuudel lendajate arvud ületanud ka kriisieelseid tasemeid. Lisaks turismi üldisele taastumisele on lennujaama sedavõrd heade tulemuste taga asjaolu, et eelmise aasta lõpus hakkas Kuressaare liini teenindama varasemaga võrreldes poole suurem lennuk. Tundub, et see otsus on ennast igati õigustanud.
Ka väikelaevasadamates on olnud tegus suvi. Meie maakonna kaheksat sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld võttis suve kokku järgmiselt: „Juba eelmise aasta navigatsioonihooaeg näitas, et tervisekriisiga vähenenud väliskülastajate arvu kompenseerisid peaaegu täies mahus meie oma inimesed. Eestis viimase paari aastaga hoogsalt kasvanud veesõidukite soetamine peegeldub hästi regionaalsete sadamate kasutusstatistikas. Kui meie parimate aastate külalisaluste arv kõigis meie sadamates küündis üle 7 tuhande ühiku hooajal, siis eelmisel aastal jõuti 6 575 aluseni ja vähemalt samasugust külastatavust ootame ka käesoleva, 2021 aasta navigatsioonihooaja kokkuvõttes„.
Majutuses võidutsesid eestlased, välismaalasi oli vähe.
Suvekuude üle ei ole põhjust kurta ka majutusettevõtjatel. Siseturism tegi see suvi taas võidukäiku ja kõigi aegade rekordeid. Juunis kasvas meie majutusasutustes ööbinud eestlaste arv mullusega võrreldes 61%, juulis 53% ja augustis 13%. Suvekuude keskmiseks kasvuks oli aastatagusega võrreldes +39%. Kokku ööbis see suvi Saare maakonna majutusettevõtetes veidi üle 68 000 eestlase, mis on 40% võrra suurem number, kui kriisieelsel suvel.
Välismaalaste ööbimiste osas ei ole kahjuks rõõmusõnumeid. Väliskülastajate arvud on üsna drastiliselt langenud kaks suve järjest. See suvi ööbis maakonnas välismaalasi poole vähem, kui aasta varem ning kriisieelsete numbritega võrreldes on langus suisa 75% ringis. Mullu hoidsid väliskülaliste numbreid kõrgel leedulased ja lätlased, aga see aasta langesid ka nende numbrid.
EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik on öelnud ajakirjale Peegel, et oluliselt mõjutas sellesuviseid tulemusi Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljanda turismituru Saksamaa jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks.
Saare maakonna majutusstatistika kokkuvõtteks saab välja tuua, et välismaalaste arvu vähenemise kompenseeris eestlaste arvu märgatav kasv ja kolme suvekuu jooksul majutatud inimeste üldarv (78 373 inimest) tõusis aasta varasemaga võrreldes 15% (jäädes kriisieelsele tasemele alla 13%). Tubade täitumus kasvas 13% (olles sel suvel 37%) ja ööpäeva keskmine maksumus kasvas 26% (olles sel suvel 38€).
Mida ütlevad turismiettevõtjad ja naabrid?
Statistilisi numbreid kinnitavad ka maakonna turismiettevõtjad nii majutuse, toitlustuse kui transpordi sektorist. Suvi läks hästi, suurema osa klientidest moodustasid eestlased ja enim torkas silma lätlaste ja leedulaste vähesus. Tehti nii käibe- kui külastajarekordeid. Saaremaa muuseumi direktori Rita Valge ütleb, et lossis oli näiteks piletisaba see aasta üsna tavapärane nähtus ja suve kõige kiirematel päevadel ulatusid külastajate numbrid tublisti üle tuhande, ületades sealjuures senist kõige populaarsemat külastuspäeva (tasuta sissepääsuga Muuseumiööd) mitmesaja inimese võrra.
Kuidas läks naabritel ja Eestil tervikuna? Pilt oli laias laastus võrdlemisi sarnane – eestlaste arvud kasvasid jõudsalt ja välismaalaste omad kahanesid. Kui Eestis keskmiselt kasvasid eestlaste ööbimised kolmel suvekuul 32%, siis Saaremaal oli kasv +39% ja Pärnumaa +46%. Hiiumaal oli kasv mõnevõrra väiksem (+13%) ja Läänemaal oli number kerges languses (-2%). Väliskülastajate ööbimised langesid aastatagusega võrreldes kõigis Lääne-Eesti maakondades vahemikus 11%-53%. Kokkuvõtlikult on parimas seisus hiidlased, kelle majutusasutuste statistika ületas sel suvel kriisieelse taseme 14% võrra. Teistel naabritel on sinna veel veidi minna – Pärnumaa (-5%), Saaremaa (-13%) ja Läänemaa (-23%). Kogu Eesti majutusstatistika jääb kriisieelsele tasemele alla veel 34%.
Turismiinfokeskuses käib välismaalasi rohkem kui eestlasi
Saaremaa turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika käib ülejäänud turismisektoriga ühte sammu. Eestlaste arv oli sel suvel kerges kasvutrendis (+7%) ja välismaalaste oma languses (-32%). Majutuse statistikaga võrrelduna on suurim vahe see, et TIKi külastajatest enamuse moodustavad välismaalased, keda käis see suvi raekojas 936. Eestlasi käis turismiinfos nõu küsimas 581. Lisaks Saaremaa turismiinfokeskusele olid sel suvel avatud ka kaks väiksemat turismiinfopunkti. Salme turismiinfos käis suve jooksul 517 külastajat ja Muhu turismiinfos 1920.
Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et edukale turismisuvele aitasid tublisti kaasa suurepärane suveilm, leebemad piirangud ja tõsiasi, et iial varem ei ole turismiturundust tehtud selliste summade eest, nagu tänavu. Siseturism tegi võidukäiku, kuid välisturgudega on lood kehvad. Loodame, et järgmisel turismihooajal jõuab saartele taas ka rohkem väliskülastajaid ja külastajate koguarv jõuab kriisieelsele tasemele.
