Kokkuvõte – Saaremaa turismisuvi 2022

Turismi käekäik on viimastel aastatel olnud ettearvamatu ja täis üllatusi, mis pahatihti pole olnud positiivsed. Kui aasta alguses vaadati eelseisva turismihooaja poole väga lootusrikkalt, siis veebruari lõpus paisati kaardid kogu maailmas taaskord pea peale. Küsimusi oli õhus mitmeid. Kas koroonapiirangud on lõplikult möödanik ja turism saab jälle õitseda? Kuidas mõjutab sõda inimeste reisiharjumusi? Kas eestlased üldse enam Eestis reisida tahavad või põrutavad piiride avanedes kõik välismaale? Kas praamipileti hinnatõus on Saaremaa turismisektori sellesuvine kirstunael?

 

Kas koroonapiirangud on lõplikult möödanik ja turism saab jälle õitseda?

Vaadates Statistikaameti majutuse andmebaasi on põhjust rõõmustamiseks. See suvi (juuni-august) ööbis Eesti tasulistes majutusasutustes 32% rohkem inimesi, kui möödunud suvel. Tabelit lähemalt uurides selgub, et selle arvestatava tõusu taga seisab suuresti Tallinn ja Harjumaa, kus ööbijate arvud kasvasid 100% ringis. Samas oli just seal ka koroona ajal kõige suuremad langused. Ülejäänud Eestis oli tulemusi nii- ja naapidiseid. Mõnes maakonnas numbrid langesid 2021 aasta suvega võrreldes, teises tõusid. Saaremaa on õnneks tõusvas joones liikujate pundis. Meil ööbis see suvi 10% rohkem külalisi, kui mullu (kokku 85 844 inimest). Hästi on läinud ka naabritel – Hiiumaa tõus +5% ja Pärnumaa +7%. Kui majutuse statistika kohaselt jääb Saare maakonnal koroonaeelsetest tulemustest puudu veel 4%, on mitmed turismiettevõtjad kinnitanud, et nemad on kriisieelse taseme saavutanud ja suisa ületanud.

Kuidas mõjutab sõda inimeste reisiharjumusi?

Sõjaolukord muudab inimesed ettevaatlikumaks ja seda mitte ainult reisimise vallas. Kindlasti jättis nii mõnigi potentsiaalne turist see aasta oma reisi tegemata, kuna olukord on pinev ja tuleviku osas teadmatus suur. Nagu viimasel paaril aastal juba kombeks on saanud, eelistatakse reisimisel lähiriike, kust vajaduse tekkimisel oleks lihtne koju minna. Saaremaa õnneks moodustavad meie väliskülalistest suure osa just naaberriikidest tulijad – soomlased ja lätlased. Väliskülaliste numbrid tegid see aasta mullusega võrreldes kogu riigis suuri tõuse. Eestis ööbis see suvi 166% rohkem välismaalasi kui mullu. Saaremaa vastav näitaja oli +146% ning tõus tuli ennekõike tänu soomlastele ja sakslastele, kes on taas leidnud tee Saaremaale. Paraku on viimase paari aasta langus välismaalaste osas olnud sedavõrd ränk, et kriisieelsetest tasemetest on Eestis puudu veel 35% ja Saaremaal 38%.

 

Kas eestlased üldse enam Eestis reisida tahavad või põrutavad piiride avanedes kõik välismaale?


Kevadel õhus olnud spekulatsioonid, et eestlased suunduvad see suvi puhkusereisidele piiri taha, said suvel kinnitust.  Tasulises majutuses ööbinud eestlaste arv langes Eestis tervikuna 8%. Saaremaal langes see näitaja 11% võrra, kuid tänu viimase paari aasta hoogsale siseturismi kasvule käis langusest hoolimata see suvi Saaremaal koroonaeelse ajaga võrreldes 23% rohkem kaasmaalasi (kokku 60 321 inimest).

Kas praamipileti hinnatõus on Saaremaa turismisektori sellesuvine kirstunael?


Uudis hinnatõusust on alati negatiivse kuvandiga ja mõjub pidurdavalt. Peale kevadist praamipileti hinnatõusu oli hirm, et inimesed loobuvad see suvi saarel puhkamisest. TS Laevade statistika kohaselt ületas Muhu ning mandri vahel reisinute arv tänavu suvel 700 000 inimese piiri, mis on aastataguse perioodiga võrreldes 1% rohkem. Praamipileti hinnatõusu üle kurtsid nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril.

 

Suvel aktiivsemalt liikunud väliskülalisi praamipileti hinnatõus väga oluliselt vast ei mõjuta, sest reisi kogu eelarvest moodustab see väikese osa. Küll aga lööb see valusalt just eestlaste rahakoti pihta ja on turismiettevõtjate sõnutsi just viimastel kuudel hakanud tunda andma. Tõenäoliselt paneb nii praami kui üleüldine hinnatõus madalhooajal reisivaid eestlasi varasemast põhjalikumalt oma reisiotsuseid kaaluma. Kuna suvine lennureisijate arv on tõusnud rohkem (+13 ) kui praamiga sõitjate oma (+1%), võib oletada, et osad varem maad mööda liikujad on nüüdseks otsustanud lennuki kasuks. Kokku lendas see suvi saarele või siit ära 11 908 inimest ja lendude keskmine täituvus oli 73%, mis on lennunduse maastikul väga hea tulemus.

 

Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvaks. Kulude hüppeline kasv kaotab rõõmu ja talvele lähevad turismiettevõtjad vastu murelikult.

Viimati muudetud: 16. nov. 2022

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


    TAVA

    Uudiskirjast saad häid ideid ja vihjeid, kuidas planeerida oma järgmine saarepuhkus. Kirjutame, mida uut ja põnevat meitel on, mida siinsetel saartel teha
    ja läkitame teele meie ettevõtete parimad pakkumised.