Saare maakonna turismiasjalised on aasta alguses teinud usinasti tööd eelseisva turismihooaja nimel ning viimastel nädalatel on osaletud neljal erineval turismimessil Eestis ja lähiriikides. Ikka selleks, et potentsiaalsed külalised leiaksid tee saartele. Tajudes messikülaliste entusiasmi ja vaadates eelmise aasta külastajanumbreid on olukord paljulubav.
Eestlasi rohkem kui kunagi varem
Eelmine aasta ööbis Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 125 752 eestlast, mis on rohkem, kui kunagi varem. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv 8% ja koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes on see suisa 15% rohkem. Saare maakonnas ööbivate välismaalaste arv on aastatagusega võrreldes küll korralikult tõusnud (+151%) aga paraku jääme kriisieelsele tasemele siiski veel 37% alla. Väliskülaliste esikolmiku moodustasid mullu lätlased (13233 inimest), soomlased (11596 inimest) ja leedulased (4718 inimest). Lätlaste arv hakkab tasapisi jõudma kriisieelsele tasemele, jäädes 2019 näitajatele veel 7% alla. Teistel naabritel on koroonaeelse tasemeni veidi pikem maa minna – leedukaid ööbis 20% ja soomlasi 36% vähem. Kohalike turismiettevõtjate sõnul oli mullu taas näha ka veidi rohkem sakslasi, aga ööbis neid maakonnas siiski 70% vähem, kui enne pandeemiat. Tõenäoliselt ei ole sakslaste arvu hüppelist tõusu oodata ka järgmisel aastal, sest mullu sügisel Saksamaa reisikorraldajatega toimunud kohtumistel jäid kõlama pigem ettevaatlikud hoiakud seoses lähiaastate Baltikumi reisiprognoosidega. Samas analoogsed kohtumised Soome reisikorraldajatega süstivad optimismi, et põhjanaabrid hakkavad järjest enam taas Eestit avastama.
Numbrid lubavad ennustada helgemat tulevikku
Kokku ööbis 2022 aastal Saare maakonna tasulistes majutusasutustes 166 551 külalist, mis on 26% rohkem kui aasta varem ning 4% vähem, kui senisel rekordaastal (2019). Hea meel on tõdeda, et kõik näitajad on siiski kasvu trendis, mis lubavad ennustada helgemat homset. Kiigates naabrite poole on tulemusi nii- ja naasugused. Eestis tervikuna on pandeemiaeelsetest numbritest puudu veel 14%. Kui Saaremaa vastav näitaja on -4% ja Pärnumaal -3%, siis Hiiumaa on kriisieelse taseme ületanud 23% võrra (tänu suurele siseturistide arvu kasvule).
Praam või lennuk?
Praami üleveo statistikat vaadates selgus, et reisijate arv on kasvanud 6%. Näitajaid kuude lõikes lahti lüües on näha, et kasv on tulnud ennekõike aasta esimesest poolest, kui üleveetud reisijate arvud kasvasid iga kuu 10-40%. Suvest alates kasv aeglustus märgatavalt jäädes vaid mõne protsendi piirimaile, või näidates suisa langust (juuli -2%, detsember -2,5%). Tõenäoliselt on kevadisel praamipileti hinnatõusul siin oma roll, mida võimendab üldine elutaseme kallidus, mõjutab inimeste reisiotsuseid. Ometi ei tundu see jälge jätvat lennureisijate arvule, sest erinevalt praamiga reisijatest on lennureisijate arv olnud läbi 2022 aasta stabiilselt tõusev kõikide kuud lõikes. Lennuki kasuks otsustavad kindlasti enam tööasjus reisijad, keda hinnad mõjutavad ehk vähem kui puhkusereisijat. Kokku lendas see aasta 32% rohkem inimesi, kui mullu.
Praamipileti hinnatõusu pidurdavat mõju on maininud nii Saaremaal ööbijad kui kohalikud turismiettevõtjad, kes on teiste turismipiirkondadega võrreldes pandud ebavõrdsesse olukorda, kuna saarel ei saa sama teenuse eest küsida võrdväärset hinda nagu mandril. Kuigi suvised külastajate arvud annavad põhjust rõõmustamiseks, siis rahast rääkides läheb meel kurvemaks. Kulude hüppeline kasv muudab turismiettevõtjad murelikuks. Kui igapäevase majandamisega saadakse hakkama, siis investeeringuteks paraku ressursse ei jagu.
Keerulistest oludest hoolimata on väljavaated siiski lootusrikkad. Külastajate arvud liiguvad õiges suunas, huvi Saaremaa vastu on turismimessidel olnud suur ja lähiriikide reisikorraldajad kinnitavad samuti klientide huvi Saaremaa vastu.
Jooksvalt saad turismisektori numbritel ja suundadel silma peal hoida Puhka Eestis interaktiivselt turismistatistika leheküljelt.
