Kivised saared

Kindlasti oled Sa oma Saaremaa reiside jooksul käinud Kaalis meteoriitika- ja paekivimuuseumis, jalutanud Koguva küla kiviaedade vahel või imetlenud kauneid kivimaju Kuressaare vanalinnas. Lisaks eelpoolmainitutele on meil aga rida põnevaid kiviseid paikasid, mis ei pruugi alati esimese hooga reisi marsruutidesse sattuda.

 

Kas Sa tead, kus asuvad Blesta kivid ja mis need üldse on? Laimjala vallas, Saarekülas, asuv kividest mälestusmärk on pühendatud Põhjamaa kaunile jumalannale Blestale. Mälestusmärgi idee pärineb Abali ordu esindajalt vürst Gregoriolt, kes väidab, et pärast mitmeid katastroofe (jääaeg, uputused, jne), mis leidsid aset umbes 20 000 aastat tagasi, olevat maailmamerest hakanud taas kerkima maa. Ühe esimese maakilluna tõusnud 12 000 aastat tagasi merest Saaremaa – Ema Saar.

Blesta kivid on pühendatud Põhjamaa kaunile jumalannale Blestale // Foto: Puhka Eestis

Müütide ja muistenditega on seotud ka teine Saaremaa tähtis kivi – Kõiguste külas asuv Pireti kivi. Pea 4 meetri kõrguse rändrahnu kohta pajatab vanarahvas, et legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegu Naistesoo nime kannab.

Pireti kiviga on seotud mitmeid põnevaid legende // Foto: Kristina Mägi

Omalaadseid vaateid pakuvad aga Ohessaare ranna kivid. Sõrve poolsaare läänekaldal paiknev Ohessaare pank on umbes 500 meetrit pikk ja kuni 4 meetrit kõrge lubjakividest koosnev pangajärsak. Palju kuulsust on pank kogunud sinna inimeste poolt püstitatud kivitornidega. Panka külastavad inimesed armastavad rannas lebavatest lapikutest kividest püstitada torne. Sügiseks on terve rand tihedalt kivitorne täis, mõned pisemad, teised kõrgemad. Kahjuks juhtub sageli, et karmid sügistuuled ajavad tornid ümber. Siis hakkab kogu ehitusprotsess kevadel taas algusest pihta.

Kivitornide ladumine on tore traditsioon // Foto: Margit Kõrvits

Hoopis uue vaatenurga kivide maailma saad Lümanda lubjapargist, mille 1,8 kilomeetri pikkusel matkarajal saad ülevaate, kuidas paekivi koost lahti võetakse ja kuidas sellest saab lubi. Õpperada kulgeb ringikujuliselt vanade lubjaahjude vahel ja iga ahju juures on näidatud lubja valmistamise teatud tehnoloogilise protsessi etapp. Rada on varustatud infostendidega 7 keeles (eesti, inglise, soome, vene, rootsi, saksa, läti), mis võimaldab selle läbida ka giidi kasutamata. Peale elamusraja läbimist saad vaadata lubjafilmi ja teha lihtsaid katseid lubjakivi ja lubjaga. Rajal asuvatest vanadest lubjaahjudest kasutatakse ühte veel tänapäevalgi. Hea õnne korral võid parki sattuda just siis, kui lubjaahjus tuli all on. Täpsema info saamiseks hoia silm Lubjapargi tegemistel peal.

Lubja põletamine on Saaremaal pikk traditsioon // Foto: Saaremaa lubjapark

Kivine on ka Muhu saare põhjarannik. Üügu pank ei saa Saaremaa kuulsaimale, Panga pangale, vastu oma kõrgusega. Küll aga on Üügu pangaga seotud vähemasti samapalju ägedaid lugusid-legende. Pank jääb praegusest rannajoonest veidike eemale, kuigi aastatuhandete eest on meri teda tugevasti murrutanud ja kohati õõnestanud pae sisse suuri koopaid. Rahvasuus on koopad saanud kitse- ja sokukambri nimed. Selliseid ei näe ühegi teise Saaremaa panga sees.

Üügu panga koopad paeluvad nii suuri kui väikeseid // Foto: Kristina Mägi

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust