Magamistuba või vangikong?
Kuressaare linnuse peakorrusel paikneb ahtake ruum, mida aastaid on nimetatud piiskopi magamistoaks või piiskopi eraklaks. Uuemad uuringud näitavad, et tegelikult oli see hoopiski vangikong, kus veetis oma viimased elupäevad skandaalne Saaremaa piiskop Heinrich III.
Kuressaare linnuse teadaolev esmane mainimine ajalooürikutes aastal 1381 seostub just piiskop Heinrichi surmaga. Nimelt leiti eaka vaimuliku surnukeha sel aastal lossi prügišahtist. Kuigi ei välistatud võimalust, et piiskop võis sinna kukkuda põgenemiskatsel, kahtlustati ennekõike tema tapmist kägistamise läbi, kusjuures hirmsa teo olla toime pannud toomhärra Hermann Bolne. Miks pidi kaheksakümneaastase jumalasulase elu nii hirmsa lõpu saama ja kuidas on see seotud Kuressaare lossi ehitusega? Lühike vastus on: poliitika ja võimuvõitlus.
Kastell-linnusest uhkeks lossiks
Isand Heinrich oli aastail 1368–1374 Schleswigi piiskop, aga tegi samal ajal ka Skandinaavia paavstliku maksukoguja tööd. Selles ametis ilmnenud rikkumiste tõttu määras paavst Gregorius XI mehe 23. oktoobril 1374 Saaremaa piiskopiks. Kohalik toomkapiitel ehk kõrge pühamehe nõuandev organ, samuti kohalik aadelkond ei kiitnud juba raugaeas Heinrichi pillavat ja liiderlikku elustiili kuidagi heaks. Käärimine alamatega viis selleni, et piiskop Heinrich lasi Kuressaare kastell-linnuse mõne aasta jooksul ümber ehitada uhkeks lossiks, kus ta sai endale meelepärast eluviisi edasi harrastada.
Lossiehitus ning luksuslik elustiil tähendas piiskopile paraku suuri väljaminekuid, mida piiskopkonna tulud korvata ei suutnud. 1381. aasta algul saatis Saaremaa toomkapiitel paavst Urbanus VI-le kirja, kus maalis olukorrast piiskopkonnas üsna pahaendelise pildi. Heinrich olevat maha müünud kirikule kuulunud väärisasjad, vabastanud vanglast vastupaavst Clemens VII poolehoidjad, lubanud neil osaleda privaatmissadel ja pidanud nendega isegi ühiseid söömaaegu.
Piiskopi õnnetu lõpp
Me ei tea, kui palju neist süüdistustest tõele vastab, kuid paistab, et toomkapiitel ei jäänud, käed rüpes, Püha Tooli vastust ootama. Piiskop võeti kinni ja jäeti Kuressaare linnusesse vahi alla. Selleks rajati tema eluruumidesse spetsiaalne kong. Mõni aeg hiljem leiti aga vana kirikuisa surnukeha vahitorni ümbritsevast sügavast šahtist. Piiskop oli kägistatud. Oma õigustuskirjas paavstile selgitas toomkapiitel, et „piiskop oli 80-aastane ja vanadusest vaimunõder“.
Mis täpselt juhtus, jääb saladuseks. Hamburgi kroonik Albert Krantz toob oma 1519. aastal ilmunud teoses "Wandalia" välja, et piiskopi hoiti Kuressaare lossis vangis toomhärrade korraldusel. Põhjuseks olnud piiskopi soov piiskopkond Saksa ordu kätte mängida. Mõne aja pärast leiti ta surnuna kemmergust. "Olgu sellega nüüd, kuidas oli, aga kunagi varem ei ole kuuldud ühe piiskopi sellisest õnnetust otsast," nendib Krantz.
Tekst: Mehis Tulk
