Tere tulemast meitele!
Saartele! Vaat see on üks õite kena mõte. Tõega. Sisu on saartel nõnda palju, et kõike seda olemise idülli ja saare vibe’i jagub heldelt ikka tervesse aastaringi.
Saaremaal, Muhus ja Ruhnus tähistame sel aastal võimsalt viikingiaastat. On ju Salme laevmatuse leid andnud põhjust ümber kirjutada terve Euroopa viikingite ajalugu. Ja on kangesti hea meel, kui külalised tulevad ja kiikavad meie viikingite kantsi.
Tule julgelt, nüüd on turvaline! Ausõna, meil märgis kah, mis täpselt nii ütlebki „Siin on turvaline!“. Ettevõtted, kel märgis, annavad lubaduse, et hoiavad sind kut silmatera ja teevad kõik, et kurja viirust eemal hoida!
Ja see eriline tunne. Teate küll, kui parvlaev silmapiiril Muhu saarele järjest lähemale nihkub või lennuki aknast kaunid väikesaared ennast näitavad. Sõnadesse see tunne ei mahu ega iseenda sissegi. Sel on vaja õhku ja ruumi. Täpselt seda, mida saartel küllaga. Paremini ei oska kirjeldada – saared tinistavad sind ära! Just nii, nagu see minuga tegi ja nüüd olen päriselt Muhus paigal.
Muhe olek, suhtumine – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Kohalikes on selline vaikne, ent vankumatu uhkus. Selg on sirgu ja pea püsti, justkui oleks nähtamatu tanu või kaabu kogu aeg neil kanda. Vat nii uhke ollakse oma kultuuri ja pärimuse üle, mis kirju kui rahvariie. Igal meie saarel on omad tavad-kombed, road ja ajalugu. Ja kes siis saare huumori vastu saab!
Kui selle reisi jooksul kõiki saari avastada ei jõua, siis tule taas! Teinekord võid lausa Hiiumaa kaudu tagasi sõita, et oma saare mõnu pikendada.
Võtame avasüli vastu nii külla tulijad kui ka jääjad. Kena lugu, kas pole?
Helina Andruškevitšus
Visit Saaremaa
