Esimese huvi merenduse vastu võib tekitada köitev raamat või film, kuid armastuseks kasvab see ikka siis, kui saad maast madalast kuulda tõelist mere häält, nuusutada soolase vee ja ranna kordumatuid lõhnu, imetleda silmapiiriga sulanduvat lõputut vetevälja.

Paljud Saaremaalt sirgunud kaptenid, kalurid ja laevaehitajad on merega tuttavaks saanud tänu purjespordile, kusjuures kandev roll selles on olnud saare vanimal spordiklubil, peagi saja-aastaseks saaval Saaremaa Merispordi Seltsil.

Viie aastaga on purjetamise maigu suhu saanud üle 350 lapse. Foto: Keili Tees
Viie aastaga on purjetamise maigu suhu saanud üle 350 lapse. Foto: Keili Tees

Mere lähedus õpetab

Viie aasta eest algas seltsi ja Saaremaa spordikooli koostöö Kuressaare gümnaasiumiga ning käivitati algklassides purjetamise algõpe. Kehalise kasvatuse õppekava osana saavad lapsed nüüd treener Kristiina Klaasi käest purjetamise põhitõed teada. „See on meie piirkonna eripärast ja võimalustest tulenev alternatiiv. Erinevalt Lõuna-Eesti lastest meie enamasti suusatada ei saa, siis purjetame,“ nendib kooli kehalise kasvatuse õpetaja Juhan Kolk. Viie aastaga on purjetamise maigu suhu saanud üle 350 lapse. Kui palju neist merega tihedamini läbi käima hakkab, selgub mõnevõrra hiljem. „Kui aastas alustab purjetamistrenniga viis-kuus last, on väga hästi. Konkureerime ju paljude teiste spordialadega,“ arvab Kolk.

Mändjala surfiklubi korraldab üheksandat aastat laste suvelaagreid, kus osalejad alates 5. eluaastast. Laagri korraldaja Marko Kesküla sõnul on keskne teema meri, rand ja veesport. Laagrilised saavad algteadmised aeru- ja lohesurfist, mängitakse rannavõrkpalli ja -jalgpalli, samuti erinevaid seiklusmänge. 2019. aasta talvel alustas Kuressaare huvikoolis Inspira tegevust kalastusring. Kirglike kalameeste Sander Suurhansu ja Meelis Heina juhendamisel saavad lapsed kalapüügi selgeks nii teoorias kui praktikas. Lisaks õpitakse kalu puhastama, fileerima, neist süüa valmistama, proovitakse kuivatamist ja suitsutamist, tutvutakse kalandusettevõtetega – landitöökojast kalatööstuse ja traalpüügilaevani.

Hoppeti kipper Pekka Rooväli hoolitseb, et kasvav põlvkond merendusest meki suhu saaks. Foto: Maanus Masing
Hoppeti kipper Pekka Rooväli hoolitseb, et kasvav põlvkond merendusest meki suhu saaks. Foto: Maanus Masing

Noored merekarud vanal purjelaeval

Kõige ajaloolisemat ja autentsemat merehõngu saab aga nuusutada purjelaeval Hoppet, mille kodusadamaks juba mitu aastat Kuressaare. 1926. aastal valminud kaljas on ainus tänaseni seilav Eestis ehitatud ajalooline purjelaev. Kipper Pekka Rooväli on võtnud südameasjaks ka noorte merealase harimise. Hoppeti haridusprogrammis on nii mõnetunniseid meresõite, päevapikkusi seiklusi kui mitmepäevaseid laagreid.

Kolme-neljatunnise retke ajal saavad lapsed esimese ülevaate mereohutusest: õige käitumine erinevates olukordades merel ja vees – mis keelatud, mis lubatud. Oma käega saab proovida suurt laevarooli, päästevahendeid ja kuulda Pekka huvitavaid lugusid Saaremaa sajanditetagusest mereajaloost.

Päevane seiklus Hoppetil seisneb juba näitlikus päästeoperatsioonis, laeva ja meremärkide tundmaõppimises, esmaste navigeerimisoskuste jagamises. Otse loomulikult kuulub õppepäeva juurde laeva proviant ja sobiva ilma korral vettehüpped pardalt koos karastava suplusega.

Hoppeti laagris õpib noor merekaru juba meeskonnatööd: osaleb vahikordades, söögitegemisel laeva kambüüsis, sõlmi siduma, purjesid käsitsema ja kinnitama.

Merehuvilised on Hoppetile oodatud ka talvel, mil tehakse erinevates töötubades piraadi- ja viikingimeeneid või saare talukoorest jäätist.

Foto: Margit Kõrvits
Foto: Margit Kõrvits