Kuidas meelitada välismaa filmitegijad Eestisse ja miks võiks võttepaigaks valida just Saaremaa?
Lokatsioon on see, mida ajavad taga produtsendid üle maailma. Eriliste kohtadega meelitatakse filmitegijaid nii Maltal, Islandil kui ka siinsamas Eestis. Film Estonia juhi Nele Pavesi sõnutsi ainult võttepaigast ei piisa. Vaja on midagi veel. Ja seda „midagi” leidub Saaremaal omajagu.
Ütled Saaremaa, mõtled …
saare õhk ja saare elu
Kõik teavad, et saartel on eriline õhk, tunne, iseloom ja kaunis pale. Midagi lihtsalt on õhus. Madalad kadakad, uhked tuletornid, kutsuvad rannad, ajaloolised paigad ja muhedad inimesed. Lisaks veel tuulikud ja mõisad.
Alati ei pea olema ilus
Aga mis oleks, kui otsiks ilu asemel hoopis õudust? Õigemini ilu kõrvale ka natuke omanäolist koledust. Filmimaailma viimaste aastate suurimaid trende on õudusfilmid. Rääkides kaunist loodusest, kuuleme vastuseks tihti: „Jah, te sobite imeliselt õudusfilmiks.“ Kuidas palun? Suurimat huvi pakuvad filmitegijatele just saartel leiduvad mahajäetud militaarhooned, nõiduslikud ürgsed metsad ja kolearhitektuur, kus õudusfilme üles võtta. Ja neid meil ju veel jagub.
Ajarännak on võimalik
Tihti küsitakse, kas meil siin ikka internet on? Internet on kiire ja kõikjal. Isegi metsas ja mere ääres. Aga lisaks sellele on Kuressaares ka üks Eesti kõige paremini säilinud keskaegseid linnuseid 14. sajandist, baroksed rae- ja vaekoda 17. sajandist ja imearmas vanalinn 18. sajandist. Nii muutub rännak 14. ja 21. sajandi vahel igaühele kättesaadavaks. Ja seda juba iga riik maailmas ei paku.
Ruudi ja Roukli
Nii lastefilm „Ruudi“ kui Veiko Õunpuu „Roukli“ said osaliselt üles võetud Saaremaal. Ja Sulev Keeduse „Somnambuul“. Ja Ilmar Raagi „Kertu“. Nimekiri Saaremaa vägevatest võttepaikadest on pikk ja mitmekülgne, nii ka filmid. Saaremaale sobitub ühtmoodi hästi nunnu lastefilm ja tumedates toonides draama. Pigem hakkab tekkima küsimus, mida siit ei leia? Pilvelõhkujaid? Tõsi, aga kõike muud küll.
Ega kõiki nalju peagi mõistma
Tihti uuritakse, mis keeli siin räägitakse. Räägime külalistega vabalt mitmes erinevas keeles, omavahel omas keeles. Ja omad naljad on meil ka. Meie suurim trump ongi ju inimesed. Igas Eesti paigas oma iseloomu ja oma vimkadega. Saare rahvas on sitke, mõnusa huumoriga ja lahendustele orienteeritud. Inglise keelt oskab ka!
Maagiaga kohtub võtteplatsil
Nagu öeldud, saared on maagilised. Maagiliseks peetakse tihtipeale ka filmide võtteplatse. Filmitegijad armastavad saari ja Saaremaad. Saartel on 60 aasta jooksul filmitud rohkem kui 20 Eesti mängufilmi. Kes ei teaks dokumente konsumeerivaid lambaid filmist „Mehed ei nuta” või (autost) vett välja laskvat Johni filmist „Siin me oleme”. Varsti jõuab kinodesse ka „Apteeker Melchiori“ triloogia, mis käis keskaega filmimas samuti osaliselt Saaremaal. Just selles kaunis linnuses, mille sarnast teist meil ei leidu
Austrid ja angerjasupp
Kas kõhu saab ikka täis? Üks, mida filmitegijad oma võttepaigast loodavad, on hea toit. Ja meie toit on hea. Restorane on Saaremaal ja Muhus tõesti igale maitsele, seda kinnitab ka White Guide‘i tunnustuste rohkus. Saarlased pakuvad uhkusega oma külalistele eelkõige kohalikku kraami, mida saab nii turult kui ka poodidest.
Vihje – otsi poodidest kohalikke tooteid, millel on märk “Ehtne Saaremaa”.
Alati hea ilm, või peaaegu alati
Ja ei saa me üle ilmast. Kõige sagedamini uuritakse, kas saame Eestis lund garanteerida. Lumevaiba garantiid ei saa täna enam anda mitte keegi, mitte kuskil. Aga just Saaremaal on terve Eesti peale kõige rohkem päikeselisi päevi aastas. Kindlasti on saarte kliima erilisem kui mandril ja päike paistab siin tõesti erakordselt tihti. Ja ööd on siin suvel nii valged, et ise ka ei usu.
Aga kõige õigem on ikka päris saarlase käest küsida, miks üks filmitegija või ka niisama huviline siia tulema peaks?
Vastab: Mikk Rand / saarlane / Saarte Filmifondi algataja
„Saarelise isepära otseseks visualiseerimiseks on köikse etemad muidugi laiud ja nasud ehk pisisaarekesed koos madala kadastiku või rooväljadega. Midagi üsna erilist võib pakkuda filmipilti Kuressaares asuv väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebassein, kus makettidega saaks maha pidada vägevaid tormilisi vaatemänge. Kiviaedadega piiratud umbkülad saavad olla ühtaegu nii omamaiseks saareliseks pildiks, kuid miks mitte ka kohati britiliku küla filmikujunduse allikaks, kusjuures kontrastiks laiutavad Kuressaare äärealal parajalt apokalüptilised tehnilised tööstusplatsid. Romantikatiivust kantuile on ilmselt kesksuvised laulvad liivarannad jällegi etemad Vahemere omast. Veel enam – globaalse mastaapsuse edastamiseks saaks siin filmida kesksiberlikku sood (sood ja raba ikka jagub), talvisemal perioodil ka põhjaala tundrat. Eks ta löpuks ikka üks loomingulise lähenemise asi on.”
Loe Saarte Filmifondi kohta siit: https://minusaaremaa.ee/projektid/saarte-filmifond
