„Seal Saaremaal ei kasva muud kui kadakad ja männipuud,” annab laulusalm Saaremaa floorast üsna vale ettekujutuse. Tõsi, kadakas ja mänd on mõlemad väga olulised ja need ei jää külastajal kindlasti nägemata. Eriliseks teeb Saaremaa taimekooslused aga lubjakivist aluspõhi ja mereline kliima.

Päris uute taimeliikide tekkimiseks kulub miljoneid aastaid. Kuna Saaremaa on jää- ja veevaba olnud „ainult” 10 000 aastat, siis päris oma liike on siin tekkinud või parasjagu kujunemas mõistagi vähe. Kuid saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis) on liigid, mida taimehuviline kusagil mujal maailmas ei näe. Mõlemad haruldused on Lääne-Saaremaa lubjarikaste madalsoode asukad ja robirohu tagasihoidlikke kollaseid õisi võib näha augustis. Saaremaa on kuulus eelkõige käpaliste ehk orhideede poolest.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on meie kõige suurema õiega orhidee. Foto: Margit Kõrvits
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on meie kõige suurema õiega orhidee. Foto: Margit Kõrvits

Kõige silmatorkavam on Eesti suurim orhidee – kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), mida rahvasuus teatakse pigem käokingana. Saaremaa niitudelt, soodest ja metsadest leiame veel ohtralt teisigi käpalisi: käoraamatud (Gymnadenia), sõrmkäpad (Dactylorhiza, nende hulka kuulub ka saaremaa sõrmkäpp), käopõlled (Listera), käokeeled (Platanthera), käpad (Orchis) jne. „Kägu” on eestikeelsete käpaliste nimedes väga olulisel kohal – viide sellele, et käppasid tasub otsima tulla siis, kui kägu kukub – mai keskpaigast juuli alguseni. Loodusest taimi korjates tasub end siiski kurssi viia, millised haruldased populatsioonid on ohustatud ja seetõttu kaitse all.

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osililensis) on siinsetes lubjarikastes madalsoodes tekkinud endeemne liik. Foto: Triin Reitalu
Saaremaa robirohi (Rhinanthus osililensis) on siinsetes lubjarikastes madalsoodes tekkinud endeemne liik. Foto: Triin Reitalu

Saaremaa laialehistes metsades võib kevadel ninna lüüa tugev küüslaugule sarnanev lõhn, mis vihjab, et läheduses on karulauku (Allium ursinum). Karulauk on väga populaarne kevadine toidutaim.

Karulauk (Allium ursinum) on väga populaarne kevadine toidutaim. Foto: Margit Kõrvits
Karulauk (Allium ursinum) on väga populaarne kevadine toidutaim. Foto: Margit Kõrvits

Põneva välimuse annab Saaremaa metsale aga puude otsa roniv luuderohi (Hedera helix), mille veidi kolmnurksed lehed on aasta ringi rohelised. Luuderohi õitseb septembris ja viljad valmivad kevadeks.

Luuderohi õitseb septembris ja viljad valmivad kevadeks. Foto: Margit Kõrvits
Luuderohi õitseb septembris ja viljad valmivad kevadeks. Foto: Margit Kõrvits

Tumeroheliste okastega, eemalt veidi kuuske meenutav jugapuu (Taxus baccata) on tuntud oma pikaealisuse ja ka mürgisuse poolest. Jugapuu õisi saab otsima tulla juba aprilli lõpus, kusjuures isased ja emased õied on erinevatel puudel. Sügisel kaunistavad emaste jugapuude oksi punased marjakujulised käbid.

Saaremaa pakub harukordseid leide nii algajale lillehuvilisele kui botaanikule ning põnevat avastamist leidub aprillist oktoobrini. Seega tasub Saaremaale tulla ikka mitu korda ja üha uuesti.

Käpaliste õitseajal võib Saaremaa niitudel ja madal- soodes erinevaid orhideesid leida üsna rohkearvuliselt. Pildil on kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) looduslik peenar Jaagarahu rannaniidul. Foto: Triin Reitalu
Käpaliste õitseajal võib Saaremaa niitudel ja madalsoodes erinevaid orhideesid leida üsna rohkearvuliselt. Pildil on kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) looduslik peenar Jaagarahu rannaniidul. Foto: Triin Reitalu