Viimastel aastakümnetel on Eestis toimunud omamoodi vanade laevade taassünd. Tänu sellele on ehitatud hulk vanade laevade koopiaid, sealhulgas ka aluseid, mis kiilule pandud Saaremaa, Muhu ja Ruhnu muistsete laevaehituse traditsioonide järgi.
RUHNU JAALA VIKAN
Tuntumaid ja vanemaid on kindlasti Ruhnu jaala Vikan, millega 2003. aasta suvel vana rannarootsi kombe kohaselt Rootsi kuningale kirja viimas käidi. Sedakorda küll mitte kaebust, nagu sadu aastaid tagasi kippus juhtuma vaid sõbralikku tervitust. 26. juunil Haapsalus otsad andnud laev väisas esimesel pikemal reisil Hankot, Turu saarestiku pealinna Mariehamni ja jõudis lõpuks ka Stockholmi.
Jaalad olid mõeldud pikkadeks hülgepüügi retkedeks. Tihti purjetasid ruhnlased Riiga, Tallinnasse ja Kuressaarde oma kaupa müüma. Tundmatud polnud ka pikemad reisid Helsingisse ja Stockholmi. Jaalasid hakati kiilule panema 1860ndatel ja nende aeg lõppes 1920ndatel, mil hakati ehitama suuremaid ja merekindlamaid jahtasid.
Jaala Vikani ehitus läks lahti märtsis 2002 ning 10 meetri pikkune ja 3 meetri laiune alus lasti vette mais 2003. Ehituspaigaks oli Haapsalu vana sadam, mis muistsete kevad- ja sügislaatade aegu tõi kokku eestirootslasi Noarootsist, Riguldist, Vormsist ja Ruhnust.
MUHU UISK MOONLAND
Suurima ajaloolise laeva koopia on praeguseks valmis ehitanud muhulased. Väinamere Uisu Ühingu poolt 2009. aasta kevadel algatatud projektis pandi kiilule traditsiooniline uisk-tüüpi purjelaev Moonland kerepikkusega 15 meetrit ja laiusega 5 meetrit.
Uisk on olnud Muhumaa sümboliks Väinamerel ligikaudu 1000 aastat. Laeva vanem nimetus oli huisk, mis tähendas madu või ussi. Selle sõnaga kirjeldati ka saarlaste sihvakaid viikingilaevu, mis ründasid Riia piiskopkonna alasid ja osalesid röövretkedel Skandinaavias. Tõenäoliselt oli raapurjega uisk üks esimesi purjelaevamudeleid Eestimaal.
Aastal 2017 purjede alla saanud Moonlandi kodusadam on Kuivastu ja põhiliselt sõidutab ta huvilisi Suure väina piirkonnas. Kuna laeva süvis on ainult üks meeter, saab sellega randuda ka madalates Väinamere lahtedes. Lisaks lõbureisidele ja muudele meelelahutuslikele programmidele plaanitakse ekspeditsioone vanadel uisu mereteedel nii Gotlandile, Riiga kui ka Tallinnasse.
SAAREMAA VIIKINGIPAAT ORM
Noorim ja pisim saarte ajalooliste laevade peres on viikingipaat Orm, mille merendus- ja viikingihuviline Sten Kongas veel gümnasistina alates joonistest kuni viimase purjenöörini oma kätega valmis meisterdas.
Viie ja poole meetri pikkune paat, mis mahutab kuni seitse sõitjat, õnnistati sisse Salme jõel augustis 2020 traditsioonilise viikingituru raames. Sestpeale on Orm olnud põhiliselt noorte merehuviliste käsutuses, kellele noor kipper Sten on võtnud nõuks tutvustada muistse laevanduse ja merenduse ülipõnevat maailma.
