UNESCO biosfäärialad on maailmas need unikaalsed alad, kus kohtud päris loodusega, kus saad maitsta kohalikku loodusväega toitu ja nautida loodusest inspireeritud kunsti.
Elurikkus, mida kohtad meie Lääne-Eesti saartel pea igal sammul, pole ainus põhjus siia tulemiseks. Meie saartel elavad väga erilised inimesed, neid on mitut sorti saarlasi, kellel igal oma keel ja oma elutarkus. Nemad teavad, kuidas oma kodusaarel toimetada taval, et loodus pakuks oma rikkust ka tulevikus. Kohalikel elanikel on põlvest-põlve edasi antud teadmised ja oskused ning neil on visioon, kuidas igas olukorras ellu jääda. Seda põlistarkust tuleb hoida ja väärtustada, need sajanditepikkused kogemused aitavad meil pärandada samaväärset maailma oma tulevastele põlvkondadele.
Saartel on elatud loodusega kooskõlas aastasadu. Pidev inimtegevus on kujundanud mosaiikseid maastikke, väärtuslikke loopealseid ja haruldasi lookadastikke, avatud rannakarjamaid, kus mere poolt rannikule uhutud mineraalirikast toitu naudivad täna lambad, hobused ja veised ning sajad ja sajad linnuliigid, kes siinsetes turvalistes tingimustes end ülihästi sisse seadnud.
Iga saar Lääne-Eesti arhipelaagis on omaette maailm, mis kutsub end avastama. Kui Saaremaal näivad lõpmatutena kiviaiad, siis Hiiumaa põhjarannikul on lõputud liivaluited. Vormsi ja Ruhnu üllatavad rootsipärase kultuuriga ning Muhu on lihtsalt üks imeline saar, kus naised kannavad maailma kõige ilusamaid rahvariideid.
Ka kosmos on neid (erilisi) saari puudutanud. 455 miljonit aastat tagasi Hiiumaal tekkinud 4 km läbimõõduga Kärdla meteoriidikraater tuletab end tänagi meelde tervisliku arteesiaveega. Märksa noorem ja väiksem on Kaali kraater Saaremaal, seal on Saarte Geopargi süda.
Just seetõttu sai Lääne-Eesti arhipelaag 31 aastat tagasi ka UNESCO tunnustuse ja Lääne-Eesti saared võeti vastu „Inimene ja biosfäär“ programmi ülemaailmsesse võrgustikku.
Viiskümmend aastat on kasutatud UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ alasid, et leida kohalikke lahendusi globaalsetele probleemidele. Programmile on oluline säilitada elurikkust ja laiendada oma ülemaailmset võrgustikku toimivatest säästva arengu mudelitest. Tänaseks kuulub võrgustikku juba 714 biosfääriala 129 riigist ja see moodustab 5% kogu maakera maismaast.