Jaaniaeg on aasta üks oodatuim ja jaaniöö aasta kõige maagilisem öö kogu Eestis.

Mis aga teeb sellest kõige pikemast päevast ja valgest ööst nii kutsuva ja ligitõmbava just Saaremaal? Muistsetel saarlastel oli mitmeid kombeid, mille tulemusena loodeti leida õnne igaks elujuhtumiks. Ära seda kõike väga tõsiselt võta, aga kui tahad jaanipäeva saarlaste kombel veeta, siis siin mõned õpetused:

Foto: Marie Sarik
Foto: Marie Sarik

 

VALLALISTE ÖÖ
Jaanipäeval on loodus täies öides – on parim aeg kogeda aasalillede võlujõudu. Et teada saada oma tulevane kallim, peab neiu jaaniõhtul kimpu korjama seitse erinevat lille. Õied tuleb korjata üle seitsme aia ronides ja meeles pidada, et sel ajal ei tohi sõnakestki vahetada teiste kaaskondsetega.

Foto: Margit Kõrvits
Foto: Margit Kõrvits

Keskenduda ainult õite noppimisele! Lillekimp tuleb panna jaaniööks padja alla, siis ilmub korjajaneiu unenägudesse tulevane kaaslane. Kes ei usu, proovigu ise järele!

Foto: Grete Kaal
Foto: Grete Kaal

SÕNAJALAÖIS
Vallalistel on sel ööl palju tegemist. Just jaaniööl õitseb sõnajalg ja see särab ilusamini kui koidutäht. Kuna pole teada, millal täpselt sõnajalg õide puhkeb, tuleb minna juba aegsasti õienuppu otsima ja selle kõrval valvata. Kojuminekuga ei pea kiirustama, eriti kallimaga kahekesi olles. Kui sa veel ei ole oma sõnajalaõit leidnud, siis mine jaaniööl seda kindlasti otsima. Kes otsib, see leiab!

Foto: Erakogu

PÜHA TULI
Jaanilõkke ääres saavad kokku nii noored kui vanad, et üheskoos üks kena õhtu veeta. Pillimängu ja kilgete saatel hüpatakse ka üle lõkke. Usutakse, et see toob hea tervise kogu järgnevaks aastaks. Saarlased uskusid, et tuli on puhastava toimega, mis aitab vabaneda kõigest halvast. Kui vanasti tehti jaanilõket igas külas, siis nüüd on kombeks saanud suurte ühiste jaanitulede pidamine, millest võib osa saada iga huviline.

Foto: Kristina Mägi
Foto: Kristina Mägi

KIIGEL
Vanasti oli külaelu südameks kiigeplats, kus noorem rahvas õhtuti kokku sai, mõistagi koguneti ka jaanipäeval kiigele. Kui osa noortest jaanitule ümber tantsis, siis teised läksid kiigele. Kiigele minevate neidude käest nõudsid noormehed tavaliselt panti, milleks võisid olla kindad, paelad või kirjud munad. Saartel võib tänagi märgata küla südameks olevaid kiigeplatse, kus tuksub elu endistviisi ja süüdatakse ikka ja jälle jaanilõke.

Foto: Erakogu

ILMAENNUSTUS
Kui kägu kukub peale jaanipäeva veel kaua, siis on oodata sooja sügist. Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, siis tuleb kuiv sügis. Kui päike läheb aga pilve taha, siis on sügisel palju vihma oodata.

Foto: Marie Sarik
Foto: Marie Sarik

LAKKA MAGAMA!
Jaanipäevast sai alguse ka lakas (pööningul ehk elupealsel) heintes magamise aeg. Enamik saarlasi võib tänagi rääkida vähemalt ühe loo oma lapsepõlvest, kui sai värskelt tehtud ja hurmavalt lõhnava heina sees öö magatud, ogad muidugi külje all torkimas. Kui sul veab, siis mõne kohalikuga juttu veeretades, võib juba sel suvel avaneda haruldane võimalus proovida pööningul värske heina sees magamist. Ära siis kartsast (redelit) unusta!

Aga mis siis ikkagi teeb Saaremaa jaanipäevast nii erilise? Eks ikka see, et saad just siin, otse meite keskel laulda: “Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.”

Praamipiletid broneeri juba aegsasti, sest kõik meite saared on jaanipäeva ajal väga populaarsed.