Kui Saaremaa külastaja suudab end teeäärsetest atraktsioonidest ja lõõgastava Kuressaare lummusest lahti haakida ning sihi Kihelkonna kanti sättida, avastab ta salajase saare nuka, kuhu on aja jooksul kuhjunud hulgaliselt haruldast loodust ja kultuuri.
28 km Kuressaarest, Vilsandi rahvuspargi ja Viidumäe looduskaitseala vahel Viki külas, asub Mihkli Talumuuseum. See on Eesti üks omapärasemaid muuseume, mille rajamiseks pole tehtud kogumistööd. Kaheksa põlvkonna elu- ja kätetööna valminud hoonestikule lisaks on kohas säilinud ka rikkalik tarbeesemete kogu.
Mitmekesise hoonestusega tüüpilisest Lääne-Saaremaa talust sai muuseum 1959. aastal. Viimane omanik, Jakob Reht (1886– 1969), andis ajaloolise majapidamise koos säilinud etnograafilise tarbevaraga üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks. Seeläbi sai tõeks ka tema prohvetlik ütelus: “Kõik talud kaovad, aga Mihkli jääb.”
Talu rajati ilmselt juba enne Põhjasõda, esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad XVIII sajandi esimesest veerandist. Majapidamise isalt pojale üleandmise kord katkes eesti rahvale keerulistel 1940. aastatel. Perepojad surid noorelt ning sõda ja kollektiviseerimine lõpetasid talu normaalse toimimise.
Mitmekesise hoonestusega tüüpilisest Lääne-Saaremaa talust sai talumuuseum 1959. aastal, mil selle viimane omanik Jakob Reht (1886–1969) andis ajaloolise majapidamise koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vast loodud talumuuseumi esimeseks töötajaks. Seeläbi sai tõeks ka tema prohvetlik ütelus: “Kõik talud kaovad, aga Mihkli jääb.”
Ja tõepoolest, jäänud see on. Kangesti kipuks isegi ütlema, et tema. Oma muistse aja hinguse, esivanemate jälgi täis keskkonna ja kummalist tröösti pakkuva miljööga on Mihkli Talumuuseum justkui isiksus omaette. Elab, hingab ja kasvab, võttes avasüli vastu igas vanuses uudistajaid ja huvilisi. Mitmed käivad siin regulaarselt, sest paiga hea energia lihtsalt kutsub tagasi. Paljud lahkuvad, tänutunne südames, sest eelkäijate eludega silmitsi seistes saabub mõistmine, kui kena meie elu ikka on!
Mihkli talust välja kasvanud talumuuseum on juba üle poole sajandi loonud oma aja lugu. Auväärsel kohal on traditsioonilised kultuurisündmused nagu juulikuu esimeses pooles toimuv Saaremaa suvesimman, kus kohalikud rahvatantsijad saavad talumurul lustida, ja septembri viimasel laupäeval korraldatav mihklilaat.
Meie esivanemate pärimust aitavad mäletada ja mõista mitmed haridusprogrammid ja õpetliku sisuga sündmused: kevadine künni- ja regilaulupäev, suvisel pööriajal toimuv pärimuspäev, augustis aset leidev tööriistapäev ning niitmisvõistlus Viki Vikat. Kõige nõutum ja ehedam on kahtlemata talvine haridusprogramm “Jõulud Mihkli talus”, kuhu kohti broneeritakse pea pool aastat ette ja külastussooviga gruppe on alati olnud rohkem, kui võimalik vastu võtta.
2019. aastal läbis Mihkli Talumuuseumi laudahoone väikese uuenduskuuri, sinna tekkis hubane ja aastaringi soe tirrutuba (tirr – murdekeeles tallekene), kus igal ajal mõnus koolitusi, õdusaid kontserte või muid koosviibimisi korraldada. 2020. aastal renoveeritud eluhoone otsakambrisse on nüüd sisse sätitud pisike muuseumipood – sealt saab lisaks piletile ja kinkidele-meenetele ka kohvi, teed ja jäätist osta.
Mitte ainult taluõuega piirduv mitmekülgne territoorium pakub võimalusi veelgi – tuuliku, piknikumaja, sauna ja külakiigega puhkeplatsil saab korraldada laagreid, suvepäevi, kontserte või intiimsemaid sündmuseid. Võib tulla ka lihtsalt telkima.
Puhkeala kõrval, pisikeses talupojapargis (ehk puisniidul), saab kohalikku loodust nautida ja omi mõtteid mõlgutada.
Kustumatu jälje osasaanute hinge on jätnud ka möödunud suvel rehemaja taga aset leidnud Kuressaare Teatri suvelavastus, kus August Mälgu teose “Õitsev meri” sündmused ja tegelased sulasid lavastaja Madis Kalmeti käe all ühte arhailise talu miljööga. Selle maagia kordumise ootuses saab kõlgutada jalgu etenduse jaoks ehitatud sadamasillal ning teha pilti vabeaia taustal. Ja lootust uueks tulemiseks on, sest teater peab juba tulevikuks plaani.
Kui oled juhtunud vaatama Andrus Kivirähki kultusromaani “Rehepapp” põhjal vändatud fantaasiafilmi “November”, siis võid mõnes kohas ära tunda ka rehepapp Sandri kodu välisvaated, sest 2015. aasta sügisel toimusid filmivõtted ka Mihkli Talumuuseumis.
Kui sa pole kaua või üldse kunagi Mihkli Talumuuseumis käinud, siis sea sel hooajal siht Viki küla poole. Meeli kosutava ringkäigu ja uute teadmiste osaliseks saad kindlasti, hea õnne või erilise tunnetuse korral võid kokku puutuda ka esivanemate hinguse, uskumuste ning põliste tarkustega.