Mõista, mõista, mis see on: roog on, aga süüa ei kõlba? Muidugi pilliroog!
Kuigi inimese toidulauale see 4-meetriseks kasvav harilik pilliroog pigem ei jõua, mäluvad Eesti pikima kõrrelise kevadisi värskeid võsusid ilmse naudinguga veised, keda Saare- ja Muhumaa rannaaladel karjade kaupa näeb.
Eesti topograafilise andmekogu alusel on Saare maakonna roostike pindala kokku ca 5013 hektarit. Pilliroogu jätkub siin nii loomasöödaks kui neile allapanuks, tselluloosi, biogaasi, küttematerjali ning müra- ja isolatsioonimattide tootmiseks.
Ja just siin, Saare maakonnas paistavad silma põlvest põlve edasi antud oskustega meisterdatud rookatused, mis kaitsevad hooneid kuni 80 aastat ehk üle kolme inimpõlve.
See pole kaugeltki kõik. Kuna käsitöö on maakonnas au sees, punutakse rookõrtest vaipu, nikerdatakse pühadeks rookroone ja teisi kodukaunistusi. Kui maailma tuntuimad pilliroost valmistatud esemed on roosulg ja paaniflööt, siis tänapäeval koguvad populaarsust harilikust pilliroost korduvkasutatavad joogikõrred, mis on keskkonnasõbralikuks alternatiiviks plastikule.
Lisaks on pilliroog ka kena kodukaunistus.