Autor: Kätrin Karu-Lavits

Kuidas tänada söögi eest, nii et ka saarlane seda liialdatuks ei pea? Kui kuulete kõrvallauas toidu kohta öeldavat: „Kannatas süüa küll“ või „Ei ole midagi santi öelda“, siis teadke, et tegu on kohalikega ja ilmselt olete valinud väga kena söögikoha.

Järgmiseks võib olla kasulik teada, et paljud „pealinnadest“ väljaspool paiknevad talud ja mõisad pakuvad ka väga maitsvat kohalikku toitu, kui tead, kust küsida. Mitmed kohad ei ole väljaspool suvist tipphooaega kahjuks just regulaarselt avatud ning naudinguteks peab olema õnne – alati tasub ette helistada ja küsida, kas meelispaik on avatud.

Võib juhtuda, et kohapeal hoopis välismaa keelt tuleb rääkida, sest nii mõnedki põnevad kohad on loonud sisserännanud. Siiski ühendab neid kõiki lugupidamine kohaliku toidu vastu. Nii tuleb alati kena roog, sest võõramaa toidukultuur ja kohalikud maitsed leiavad ühiselt tee taldrikule.

Maitseelamused, mida tasub mekkida

Tõsi ta on, et saarte restoranid pakuvad valdavalt toitu, mille valmistamisel võimalust mööda kasutatud kohalikku saartelt pärinevat toorainet. Lõviosa muidugi Saaremaalt ja Hiiumaalt, kuid peaaegu igal väiksemalgi saarel on oma väiketootja olemas ja nii on loetelu kohalikest tootjatest üsna pikk. Peakokkade lemmikutest võib välja tuua Pähkla forelli, Triinu õunamahla, Ideafarmi äädikaid ja kastmeid ning loomulikult ei saa unustada lausa telestaari kuulsusesse tõusnud Saaremaa Mahemuna, kellest vändatud tõsieluseriaal „Tanel ja kanad“ annab ERRi vahendusel värvika ülevaate ühe maheettevõtja võludest ja valudest.

Hea rukkileiva austajad on saare rahvas ilmselgelt, sest igal saarel näikse olevat oma meister-pagar. Hiiumaa pagar ja Muhu Leib on vist kõigile saart külastanutele tuttavad, sest nende tooteid naudid kogu reisi vältel ja paljud viivad ka koju kaasa. Kuressaare peaväljaku vahetusse lähedusse on end sisse seadnud vähemalt kolm armast kohvikut – Böns, Vanalinna kohvik ja Salme sai –, kellest kõigil omanäoliste ja maitsvate saiakeste tarvis taigen igapäevaselt kerkimas.

Joogipruulimise kunst nagu ei kuskil mujal

Pikkade traditsioonidega on meresõitjatena kuulsust kogunud saarte rahvastel koduõlu kõrval puskari ajamine. Kohalikku taimestikku vaadates ei ole just imestada, et kadakamari ka see kõige populaarsem lisand on, millega juba ammustest aegadest oma märjukest on maitsestatud. Džinnitootja Lahhentagge pere võttis kätte ja läks kaugetele meretagustele maadele joogivalmistamise tarkusi ammutama ja timmis oma gin’i nii tipptasemele, et see ka rahvusvahelisel areenil mitmete auhindadega pärjatud on.

Tee ise Lahhentagge kokteil „Lõputu juuli“ 

Lahhentagge Gin

Martini Bianco vermut

Toonik

Siiski-siiski, tänapäeva tõelised trendijoogid on alkoholivabad! Seda teab ka Lahhentagge, kes on vastu võtnud tõelise väljakutse – luua alkoholivaba jook, millega kokteilides gin’i asendada. Selleks sai jook Flâneur, mida võib nüüd juba enamiku Saaremaa restoranide ja baaride joogikaartidelt leida. Sama jooki kasutas võtmekomponendina tuntud Eesti baarmen Kristo Tomingas New Yorki rahvusvahelisel kokteilivõistlusel kategoorias, kus võistles päris džinnist valmistatud kokteilidega, olles ainsana alkoholivaba kokteiliga üllataja.

Tõeline terviselonks, mida saartelt otsida, on aga pooleldi toidulisandi staatuses olevad shrub’id! Saaremaa tootjad Wösel ja Ideafarm on selles kategoorias ühed suunanäitajad. Esimesel neist on maitseküllane sari erinevatest viljadest valminud shrub’e, mis sobivad kohe joomiseks. Ideafarmi perenaine aga hoiatab, et nende shrub’idega tuleb olla ettevaatlik – need ei ole mingi lahja kraam, vaid naturaalsest külmpressitud toormest valminud kontsentreeritud kääritatud tervisetoojad, mis ühtmoodi armastatud shot’ina tarbimiseks, kokteilipõhjana kasutamiseks kui ka kuuma vee või tee sisse sortshaaval lisamiseks.

Shrub võib olla nii kangest alkoholist ja alkoholivabast kääritatud puuviljajoogist segatud kokteil kui ka alkoholivaba, kääritatud äädikal põhinev kokteilipõhi, mida sünnib juua tervisenapsuna.

Shrub’idest vaimustudes märkad, et kasutusvõimalusi on põnevale joogile rikkalikult. Väikese shot’ina kasutatakse seda toniseerimiseks ja nii naha puhastamiseks kui isegi pindade desinfitseerimiseks. Lisaks sobib see hästi lahjendatud jookideks, salatikastmeteks ja marinaadideks – jook annab mõnusa happelise nüansi ning maitsva ja mugava mooduse manustada tervislikku õunaäädikat. Valmistamisel kasutatakse traditsioonilisele õunale lisaks paljusid teisi kohalikke vilju. Näiteks leiavad tee pudelisse kadakas, sõstrad, roosiõied, astelpaju, rabarber ja mitmed kohalikud ürdid.

Tee ise salatit saarte andidest

Kena saaremaine salat

Merikapsa noori lehti

1/3 kohalikku kanepi või tudraõli (Karmeli)

2/3 õunaäädikat (Ideafarm)

Maitse järgi mett ja rosé pipart

Maitsed metsast ja merelt

On südantsoojendav tõdeda, et saartel tegutsevaid toidutootjaid iseloomustab oskus leida oma põnevad nišitooted, et nendega siis edukalt tarbijatele südamesse pugeda. Üheks saladuseks on ilmselt nõrkus toota seda, mida ka ise tarbida soovitakse. Teisalt toetab saarte unikaalne taimestik seda püüdlust imeliselt. Kolmandaks kasvab seal mitmeid taimi, mis ka mandrirahva jaoks tagasi kodus olles reisimälestused taaselustavad.

Ideafarmi perenaise Maria Kaljuste sõnul algab kibekiire korilase hooaeg kevadel nurmenukkude ja võililledega. Sealt edasi ei lähe palju aega, kui õide puhkevad oma roosiaiad, ning mõne kuu möödudes ongi aeg õunte korjamiseks. Ideafarmi esimesteks toodeteks olid enam kui kümme aastat tagasi leedriõie- ja angervaksasiirupid. Hiljem lisandusid raudrohusiirup ja paljude eestimaalaste südamed võitnud õunaäädikas.

Lisaks sellele, et tooted valmivad ainult kohalikest õuntest ja ka muu tooraine suures osas kohalikelt kasvatajatelt ja metsadest pärineb, soovitakse selles ettevõttes jäägid uuele ringile suunata ja võimalusel on au sees pakendite taaskasutus. Näiteks puuvilja- ja marjaveinidest järele jääv marja- ja viljamass läheb kuivatamisele ja uhmerdatakse samuti kohaliku supertoitude tootja Boost pulbritesse.

Lastele kõige eelistatumal viisil kasutab Muhu ja ka teiste saarte kohalikke vilju ja marju aga Muhu Jäätise Wabrik. Lisaks marjadele on aja jooksul käsitööna valmivatesse jäätistesse ja jäätisetortidesse leidnud tee kuuseokkad, jänesekapsas, kibuvitsaõied, angervaks ja veel igasugu põnevat kraami, nii et mitmed tipprestoranid nii saartel kui ka Tallinnas on nende tooted oma menüüsse võtnud. Sama on juhtunud Muhu leivaga, mis sedavõrd kuulus, et teinekord on ainuüksi selle nimel Muhku sõidetud.

Inspiratsiooni isetegemiseks

Saartele nii omast toitu nagu kala leiab siin tõesti väga maitsvas vormis peaaegu igas restoranis, kuid tõelise elamuse saab seda ikka ise püüdes või vähemalt kala suitsutamise nippe õppides. Nasval, Tihemetsa talus on pakutud kalaroogasid juba üle 30 aasta ja lisaks peensusteni lihvitud kala suitsutamise oskustele on talu peremees-perenaine saarte slow food liikumise eestvedajad. Pähkla kalakasvatustiikides kasvavad kodumaised saadused on liialdamata enamiku Saaremaa peakokkade hulgas oma kvaliteedi poolest au sees ja nii leiabki neid ühel või teisel kujul lõviosa restoranide menüüst. 

Kui omal kalapüügikogemust napib, siis kindla peale näkkab Pidula Forellis, kus värskelt püütud kala kohapeal ka ära küpsetatakse ja pidusöömaaeg võibki alata. Mõnusa sümbioosi tekitab värskelt püütud kala juurde Pidula forellipüügi naabriks olev Pidula wakepark, kus saab kala kõrvale maitva pitsa otse kiviahjust. 

Väikesaartel otsi aga mõni kalamees, kes kohalikku merd hästi tunneb. Nemad teavad parimaid püügikohti ja oskavad juhendada õigete püügivõtete osas. Hiiumaal tegutseb kogenud kalagiid Marek Võsa, kes viib huvilised niisama merele ja laidudele, kuid eluaegse kalamehena ei jäta teid ka söögipoolisest ilma.

Kellel isetegemise kutse tugev, siis Lääne-Eesti saari külastades saab oma kogemustepagasit tublisti kasvatada. Kel on suur soov õppida ussirohtusid tundma ja vägevaid napse kokku segada, siis uurigu Saare Kunksmoori või Merepäike nime taha peituva Merle tegemisi. Hiiumaale jõudes astuge kohe Heltermaa sadama kõrval asuvasse käsitööpoodi ja uurige sealt välja need kõige õigemad kohad, kus taimede ja kohaliku toiduga tutvust teha.

Lääne-Eesti saarte taimestikust leidub üsna arvukalt söödavaid taimi, mida mandril ei kasva. Veelgi enam on aga neid, mis on vahel ka mandril kanda kinnitanud, kuid söögiks oskavad ikkagi ainult vanavanemate tarkuseid põlvest põlve pärandavad saarte pereemad kasutada. Merikapsas, põisadru, põhjala-ingver, mustad leedrimarjad on vaid lühike nimekiri neist taimedest, mida siinsetelt taimetarkadelt küsima minna. Muide, kas teadsid, et merest korjates minevat pruun põisadru praadides erkroheliseks? Ja sedagi, et Saaremaa rannikuvetest korjatavatest vetikatest saadavat furcellaraan’i kasutavad Eesti suurimad maiustusetootjad marmelaadide ja pastilaade valmistamisel?

„Igal taimel on oma energeetika ja siia sisse elades on raske seda mitte märgata. Ja kes ei märka, see ei jää siia ka pidama“, teab Muhu Jäätise Wabriku perenaine Maie rääkida. Isegi tuntud restoranide peakokad käivad siin ise kogu hooajaks varusid täiendamas ja samal ajal kindlasti ka enda akusid laadimas, sest on ju saare rahval loodusega tugev side ning merekohin ja tormituul peavad ikka vahel pea selgeks puhuma, et uued ideed tulla saaksid. Nii võib Kuressaares asuva Kuursaali restorani Ku-Kuu peakokka Toomas Leedut hea õnne korral restorani asemel hoopis kastidega lehterkukeseeni korjamas kohata, et ikka kogu hooaja külalised ära toita.

Kohalikud väiketootjad unistavad Saaremaast kui mahesaarest, väikesaartest rääkimata. Potentsiaali on selleks ju omajagu ning suur osa toidutootjatest ja kasvatajatest on juba praegu selle suuna valinud. Selle ilusa visiooni realiseerimiseks on vaja vaid suurtootjad kaasa tõmmata. Kellele mahetoiduteema ka tarbijatena südamelähedane on, siis kõige otsesemalt saame sellele hääle anda iseenda toiduvalikute kaudu.

Saarlane soovitab

Loona ja Pilguse mõisa köök on üsna kena – tasub proovida, aga helista ette ja uuri, kunas nad külalistele avatud on. Maitsvat kiviahju pitsat saab aga mekkida Pidula Wakepargis.

Mahemunade tootmisest vaata ERRi seriaali „Tanel ja kanad“

Lahhentagge, Wöseli ja Ideafarmi alkoholiga ja alkoholivabasid märjukesi leiad saarte poodidest, baaridest ja restoranidest, aga kohapeale minnes avastad, et neil on veel rohkem põnevat näidata ja rääkida.

Kuum ilm nõuab jahutavat jäätist – kui kohapeale ei ole mahti minna, siis Muhu Jäätise Wabriku käsitööjäätiseid leiad Saaremaa tooteid müüvatest kauplustest ja päris mitmest kenast restoranist.

Hommikukohv haara mõnest Kuressaare peaväljaku ümbruses asuvast pagariärist ja lõunaks naudi Good Mood Foodi vegantoitu.

Kena toit ootab sind saarte arvukates restoranides, millest mitmed näiteks Saaremaal ja Hiiumaal on pärjatud ka White Guide tunnustusega. Valikut on kaunis palju! Proovi maitsvaid roogasid Kuressaares näiteks Kuursaali restoranis Ku-Kuus või Hafenis.

Hiiumaal peatu toiduelamuseks Roograhu sadamarestoranis, iiUmekis Orjaku sadamas, Ungru restos Suursadamas.

Muhus võta aega õhtusöögiks Pädaste restoranis, Bottengarnis või TUUL restos, kiire tänavatoidu jaoks peatu Muhu toidutänaval Muhuritos, sealsamas kõrval Island Burgeris või Meite Napolis. Veinikunsti  tutvustab Eesti esimene veiniturismitalu Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu.