Autor: Laura Jüristo
Pankrannikud, lambad ja tuulikud. Sammaldunud kiviaiad, majakad ja kõrrelised. Palju tuult, vaikust ja sügavat rahu. Sellised on meie saared, igaüks justkui omaette maailma ots. Skandinaaviapäraste nimedega mõisad meenutavad sajanditepikkust kultuuride vaheldumist. Kadakate või veimevaka kaante vahelt vilksavad rahvariided kinnitavad aga, et igal saarel jätkub ainulaadne kultuuripärand. Ükski meie saartest ei ole päris teise moodi. Need kõik säravad omapärase looduse, arhitektuuri ja kultuuridega.
Ööbimiskoht on see, kus paned seiklusi täis päeva lõpus pea padjale. Miks mitte valida koht, mis jutustab oma saare lugu? Valisime sulle välja kuue Eesti saare põnevaimad ööbimiskohad. Siin on valik isikupärastest majutuskohtadest Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vilsandil, Abrukal ja Ruhnus. Ühine on neis vaid see, et lainete häält kostab ka voodisse. Saabu sa õhu, maa, vee või jää kaudu – need omapärased ööbimiskohad ootavad sind, uksed avali.
Kusti turismitalu Vilsandil
Alustame õige läänest. Nii kaugelt läänest kui see Eestimaa pinnal üldse võimalik on – Vilsandilt. Samanimelises rahvuspargis asuv saar on merelise kliima tõttu Eesti päiksepaistelisim paik, millest pilved rahumeeli üle sõuavad, et siis alles Saaremaal pidama jääda. Nii on saar ka talvel ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt soojem.
Soojal ajal on Vilsandi ideaalne matkajatele, kuna telkida saab mitmel lõkkeasemega varustatud telkimisalal. Tormi korral pakub peavarju Vikati sadama teabetuba. Kui aga tuju või ilm telkima ei kutsu, siis tasub sammud seada Kusti turismitallu. Külalisi ootab kolm magamisaita, valgusküllane lehtla ja loomulikult saun. Lisaks hubasele õhkkonnale pakub talu kosutavaid kõhutäisi ja kohaliku looduslähedase eluga kooskõlas meelelahutust. Kusti talus võivad päevad mööduda nii golfimängu, kala suitsutamise kui ka lihtlabase liivarannal logelemisega. Kohaliku eluga saab ehk kõige paremini tutvust teha taluõuel asuva lõkkeplatsi ümber kohalikega juttu ajades.
Saare avastamiseks saab laenutada jalgrattaid, tellida paadimatku linnurikkasse saarestikku või võtta osa hülgevaatlusest. Vee-elustikuga veelgi lähedasemaks tutvumiseks saab minna sukelduma. Saart läbivad kaks matkarada aitavad tutvuda saare unikaalse floora, fauna ja ajalooga. Vilsandi on suurim rahvuspargi ligi 160 saarest, millest mitmele saab minna läbi vee jalgsi. Kõige paremad rajad leiad üles koos teejuhiga, kellega Kusti talu sind tutvustada saab. Äraeksimine on aga Vilsandil igal juhul keeruline, kuna suunast olenemata tuleb vesi päris kiirelt vastu.
Avatud kevadest sügiseni, täpsed kuupäevad võivad varieeruda.
Info: https://www.puhkaeestis.ee/et/kusti-turismitalu
Üügumetsa puumaja Muhus
Muhu saare põhjarannikul laiub Üügu pank, kus ajastud kaljuseinal kihiti paljanduvad. Kolmesaja meetri pikkuselt pangalt paistab taevakuppel ääretu ja merepiir asub justkui silmaga ühel joonel. Panga all haigutavad aga saare suurimad koopad, mille seinu kunagi lained uhtusid. Tänaseks on meri piisavalt taganenud, nii et koobastes saab mõnusalt maha istuda ja kõrkjate vahel mäletsevaid lehmi jälgida.
Üügu pangaga piirneva omapärase looduse nautimiseks ei ole paremat kohta kui Üügumetsa puumaja. Metsa serval paikneva maja teise korruse magamistoa üks sein on klaasist. Maast laeni aknast avaneb vaade lopsakatele kuuselatvadele ja taamal laiuvale merele. Alumisel korrusel asub seinteta ruumi kohta uskumatult hubane avatud köök, kus väsitava logelemispäeva lõpus saab mõnusalt diivanile kerra tõmmata. Toit tasub aga õhtuti kenasti kappi panna. Muhu metsloomad elavad küll hästi, aga tasuta õhtusöögist nad ära ei ütle. Siiski, kui väiksemad karvased ja sulelised või paremal juhul mõni kits või põder välja arvata, siis ei ähvarda Üügumetsas ükski ootamatu kohtumine. Ümberringi laiub ainult täielik rahu ja vaikus.
Teadupoolest Muhus aeg peatub. Kui aga suurest kulgemisest ja omaette olemisest peaks isu täis saama, siis saab maja omaniku Tiia käest laenutada rattaid, millega saart avastama sõita. Muhu SUP-i vedaja Imre käest saab lähedalasuvasse randa tellida ka aerusurfi lauad. Päris selge ilmaga võib juhtuda, et silm seletab Muhut ümbritsevate laidude vahelt isegi vilksamisi Hiiumaad, täpsemini Kassari poolsaart.
Avatud kevadest sügiseni, täpsed kuupäevad võivad varieeruda.
www.visitestonia.com/en/uugumetsa-treehouse
Dagen Haus Hiiumaal
Hiiumaad armastavad külastajad palavalt ja kuskil ei peegeldu see soojus tagasi nii nagu Kassari poolsaarel asuvas Dagen Hausi mõisakompleksis. Dagen Haus tähendab meiekeeli „Hiiumaa maja“. Saart kõvasti mõjutanud rootsi kultuurist annab siin luksuslikus mõisas aga tõestust kõvasti rohkem kui nimi. 1840. aastatel ehitatud paekivist hoonetest õhkub korraga suursugusust ja hubasust. Maju on mõisakompleksis mitu ning sobiva lahenduse leiavad tänu sellele väga erinevad külalised – nii arvukad meeskonnad kui ka iseseisvad nautlejad. Tõelist privaatsust hindavaid külalisi ootab maalilise Orjaku lahesopi ääres eraldiseisev kahekorruseline rookatusega puitmaja.
Õigesti ajastatud talveilma ja piisavalt paksu jää korral saab Hiiumaale sõita mööda Euroopa pikimat jääteed. Sellisel ajal katab mõisaõue paks lumi ja suvise võrkkiiges pilvede vaatamise asemel minnakse Käina lahe peale uisutama. Kohalikust toorainest valmistatud õhtusööki saab nautida nii praksuva lõkkega kaminatoas kui ka talveaias. Aastaajast olenemata tasub ette võtta saunaskäik. Siis kui jää on sulanud, algab lahel sagimine. Kalurid lähevad paatidega välja ja ka Dagen Hausi külastajad on seltsi oodatud. Püütud kala saab mõisahoone suistuahjus valmistama õppida või, kui juhtutakse olema juba kogenud kodukokk, võib kalasaagi lahkudes kaasa võtta. Niisamuti saab kaasa osta Dagen Natural farmi mahedat lamba- ja veiseliha. Dagen Hausis on kõigele mõeldud.
Avatud aasta läbi.
Info: www.dagen.ee
Ohessaare tuulik Saaremaal
Kassarilt on Eesti suurimale saarele jõudmine kerge. Soelast sõidab praam Saaremaa põhjarannikul asuvasse Triigi sadamasse tunnikese. Kui tuul takka aitab, siis kiireminigi. Tuult on saarlased püüdnud juba sajandeid. Tee peale jääva Angla küla tuulikumäel saab nende omapäraste ehitistega lähedalt tutvuda, aga selleks, et end tuulikus tõeliselt koduselt tunda, tasub võtta suund Ohessaare peale.
Kui ehk Kuressaare linnus välja arvata, siis ei ole Saaremaale omasemat hoonet kui tuulik. Kus saakski olla õigem öö veeta? Ohessaare tuulik vaatab Sõrve poolsaare läänekaldalt avarale Läänemerele – sinna, kus laineid mööda minnes tuleks esimesena vastu Gotlandi saar. Saaremaale omase pukktuuliku sees toimub elu kahel korrusel, mille võimsate uste avadest avanevad vaated madalatele kadakatele ja lahesopile. Terve suve vältel pakub tuulikulistele kosutavat hommikusööki ja kõigile tulijatele sooja tervitust roostiku serval tegutsev kohvik.
Mereäärseks puhkuseks on Ohessaare tuulik äärmiselt põnev koht, kus on palju avastada. Seda ennekõike, kuna Sõrve on mere muutliku meele vallas vormitud väga omapärase loodusega paigaks. Saaremaa külge kuuluvaks poolsaareks sai Sõrve alles mõne sajandi eest maakerke tõttu. Tuulikust tasub vaid mõnekümne meetri kaugusele jalutada, et leida end Ohessaare pangalt, mis koosneb Siluri mere taganemise tekkinud settekihtidest. Fossiilide uurimine pangal, kuhu korallid, selgrootud ja selgroogsed miljonite aastate eest kivistusid, on justkui vabaõhu paleontoloogiatund. Mööda rannikut kerkivad kivitornid, mida külastajad aastate jooksul ka enda jälje jätmiseks ehitanud on. Ohessaarest pole kuigi kaugel Sõrve sääre tipp majakaga ega Mändjala piiritu valge liivaga rand. Sealt võiks silm peaaegu et seletada lugeja järgmist reisisihtkohta Abrukat.
Avatud suvel. Täpsed kuupäevad võivad varieeruda.
Info: www.saaremaatuulik.ee
Vahtra talu Abrukal
Abrukale pääseb Roomassaare sadamast vastavalt hooajale mitmel viisil. Enamuse aastast tasub tulla paadiga, ent kui jää kannab, saab ette võtta ka viiekilomeetrise matka. Igal juhul jäävad iga liigutud meetriga muremõtted kaugemale selja taha, kuniks jõuadki rahu õhkuvale Abrukale.
Vaid 8,8 ruutkilomeetri suurune saar on koduks omapärasele loodusele – Eestis haruldasele Kesk-Euroopa tüüpi lopsakale ürgilmelisele lehismatsale, kus kasvavad ka paljud looduskaitsealused taimed, nagu iirised ja orhideed. See on ideaalne koht Saarte safari jaoks, kus võib meite moodi fotoaparaadiga jahtida punahirvesid, šoti mägiveiseid ja põtru, kui õnne jagub. Vaatetornidest saab jälgida merikotkaste ja paljude teiste veelindude elurütmi. Loodushuvilistel on Abrukal ja seda ümbritsevatel laidudel tegevust küll ja veel.
Selleks, et end Abrukal tõeliselt koduselt tunda, tasub peatuda kohalike juures. Kes teaks Abrukat paremini kui saarevaht, kellele kuuluvas Vahtra talus saad koduselt sooja vastuvõtu osaliseks? Metsa serval asuvas talus saab ööbida nii puhkemajas kui ka kämpingutes. Tänu väliköögile ja lõkkeplatsile toimub suveõhtutel õues kogunemine nagu iseenesest. Suur külakiik ja pallimänguplats püsivad suvisel ajal kasutuses hiliste tundideni, mil päike looja minemast keeldub. Nii sooja kui külma aja juurde käivad Vahtra talus saun ja tünnisaun. Pere on su jaoks olemas kõigis küsimustes ning teeb kindlaks, et sul nende kodusaare ükski oluline osa kogemata ei jää. Kindlustunde huvides tasub võtta ekskursioon, mille käigus saab Abrukat näha saarevahi silme läbi. Muistste metsa varje püüdvas Vahtra talus saad end tunda koduselt muretult ja lasta Abruka elu rahuliku rütmiga lainetel end kanda.
Avatud aasta ringi.
Ruhnu Liise talu
Eraldatus ülejäänud maailmast on aidanud kaasa paljude unikaalsete saarekultuuride tekkele kogu maailmas. Liivi lahe südames triiviv Ruhnu on sellest täiuslik näide. Esimesed asustusjäljed jätsid saarele umbes 5200 aastat eKr tõenäoliselt varased hülgekütid. Aegamööda on selle ameti pidajate arv vähenenud, kuid uudishimulikke hülgeid jätkub Ruhnut ümbritsevatesse vetesse endiselt. On väga võimalik, et neid kohtad kui Eesti lõunapoolseimale saarele mööda veeteed saabud, kuna sõit on nii Kuresaarest kui ka Pärnumaalt mitmetunnine.
Ruhnu keskel asub Ruhnu küla. Ja Ruhnu küla keskel asub Liise talu. Mitmest elumajast ja väikesest kauplusest koosnev talukompleks on külalisi kostitanud alates 1999. aastast. Kokku mahutab Liise talu nii üle 30 inimese hubastesse eriilmelistesse hoonetesse, millest mitme paksu ja madala rookatusega talumaja vanus tiirleb saja ümber. Lähed sa suures või väiksemas kambas, igav sul Liise talus ja Ruhnul igal juhul ei hakka. Pererahvas korraldab soovijatele ümbersaarereise, kohaliku käsitöö töötubasid ja ekskursioone. Ajaloohuvilised, loodussõbradja filmifännid saavad igaüks just enda maitsele vastava saarega tutvumise lahenduse. Taluõuelt väljudes jäävad loodetavasti su teele nii Eesti vanim puukirik, kuuldupoolest Gustav Eiffeli projekteeritud tuletorn kui ka Ruhnu naised enda kirevates rahvarõivastes. On ka igati mõistetav, kui mõnusalt taluõuelt üldse välja ei kisu. Sellisel juhul saad Liise talu mõnusa saunamaja ees maha jahtuda, tähistaevast vaadata ja enda saarereisile heldimusega tagasi mõelda.
Avatud aastaringselt.
Info: https://liisetalu.ee