Saaremaa – rohelisest hingest inspireeritud!
Maa ja merega tuntakse saartel sügavat sidet, seega on kestlikud valikud olnud meile kõigiti loomulik elustiil, mida iseloomustab vana ja uue vaheline teadlik ringlus. Mõistame siin hästi, kui oluline on säilitada ümbritseva keskkonna õrn tasakaal ning muistsed tavad ja kombed pakuvad selleks nii innustust kui ka inspiratsiooni. Kestlik mõtteviis pole trend vaid traditsioon elada kooskõlas loodusega, seda nautides ja ressursse targalt tarbides. Meie keskkonnahoidlik elustiil on paljudele inspiratsiooniks ja seda on ka rahvusvaheliselt tunnustatud.
2022
2022. aastal saavutasid nii Saaremaa kui Hiiumaa sihtkohtadena Green Destinations kuldtaseme. Tunnustus saadi turismiteenuste pakkumisel loodus- ja kultuuripärandiga säästlikult ümberkäimise ning kestliku turismi strateegilise juhtimise eest. Tugevusena toodi välja ka jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist ettevõtetes.
2021
2021. aastal tunnustas rahvusvahelist säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Rohelised Sihtkohad) Saare maakonda hõbedase märgisega piirkonna jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest. Rohelise sihtkoha märk näitab, et sihtkoha elukorraldus arvestab keskkonnaga laiemalt: väärtustatakse kohalikke traditsioone ja pärandkultuuri, ollakse lugupidav kohaliku kogukonna suhtes ning välditakse massiturismi. Kõigis oma tegevustes ja valikutes ollakse võimalikult keskkonna-, kliima- ja loodussõbralik.
2020
2020. aastal valiti Saaremaa Läänemere jätkusuutliku reisisihtkoha laureaadiks, Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks omavalitsuseks ja Saaremaa pälvis ka kestliku sihtkoha tiitli Soomes peetaval Põhjamaade suurimal turismimessil MATKA.
1990
1990 aastast alates on Lääne-Eesti saared kuulunud üleilmsesse UNESCO biosfääriala programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased traditsioonid ja siinsed töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin elada kooskõlas loodusega – kestlikkus voolab me soontes ning on meie eluviis.
Loodus
Saare maakonna saarte loodus on ürgne ja puutumatu, võludes puhkajate südameid üle kogu maailma. Meie päralt on loodus, mida ei ole rikutud, ning esivanemate pärandit austades saame tagada, et see jääb edaspidigi aardeks, millest tänu, rõõmu ja rahulolu tunda.
Saaremaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO biosfääri programmialale “Inimene ja biosfäär”. Siin on üks rahvuspark – Vilsandi rahvuspark, mis asub Baltikumi vanimal kaitsealal. Lisaks on palju loodus- ja maastikukaitsealasid, ligi paarkümmend kaitsealust parki ja mõnikümmend loodus- ja matkarada. Eestis on kokku 39 õitsvat orhideeliiki, Saaremaal kasvab neist 36. Seetõttu on Lääne-Saaremaa just kevadeti populaarne lillehuviliste seas. Linnuvaatlejatele on Saaremaa kui paradiis, kuna sügisel ja kevadel lendavad linnud oma rändeteekonnal just siit läbi.
Transport
Kahaneva ökoloogilise jalajäljega on ka kohalik transport. Kahest praamist üks, mis sõidab Muhumaa ja mandri vahel, on hübriidpraam. Sellega vähendati diislikütuse hulka 15% ja õhku paisatava süsihappegaasi hulka 1600 tonni. Ühtlasi loob vähenenud veealuse müra ja vibratsiooni hulk parema elukeskkonna hüljestele ja kaladele. Maakondlikest bussidest 80% sõidavad CNG gaasil. Mugav on siinseid saari avastada jalgrattaga. Seda soodustab tasane maastik ja hõre liiklustihedus. Kuressaare lähiümbruses on ligi 30 km pikkuses jalgrattateid ning kohapeal on sul ka võimalus ratast laenutada.
Toit
Mets ja meri mängivad olulist rolli saarlaste toidulaual. Seda hindavad ka kohalikud restoranid. Paljude kohvikute-restoranide toiduained tulevad kohalikest taludest, tihtipeale on menüüs märgitud ka talu nimi, kust tooraine pärit. Kala, mis hommikul püütud, on lõunaks kohaliku restorani menüüs. Tooraine hea kvaliteet ja oskuslik kasutamine paistab ka kaugemale. Kas teadsid, et pea kümme protsenti Eesti parimatest restoranidest asuvad just Saaremaal ja Muhus? Nii see on, vastavalt Falstaffi poolt välja antavale tunnustusele. Muhu saare Pädaste mõisa restoran Alexander on pälvinud koguni MICHELIN Guide’i tunnustuse.
Poest leiad tooted, mida kaunistab EHTNE märk – see on toit, mis on kasvanud siinsamas puhtas looduses ja kasvatatud just Sulle mõeldes.
Kohalikud
Üha rohkem külastajaid otsib seda päris tunnet, tõelist ja ehedat, mis teeb valitud sihtkoha ainulaadseks. Igapäevased lood, traditsioonid ja isegi argirutiin, mis on saarelisusest läbi imbunud, muudavad meie saared maailma jaoks ainukordseks ja eriliseks. Kohalikel on vaikne, ent vankumatu uhkus ning suhtumine – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Selg sirgu ja pea püsti, justkui oleks nähtamatu tanu või kaabu kogu aeg neil kanda. Just nii uhke ollakse oma kultuuri ja pärimuse üle, mis kirju kut rahvariie. Ja kes siis saare huumori vastu saaks!
Sündmused
Saarlased mõtlevad keskkonna peale ka festivale korraldades. Eeskujulikuim selles on elamusfestival I Land Sound. 2019. aasta festivalist alates on kasutuses vaid keraamilised nõud plastiknõude asemel, prügi on rangelt sorteeritud ning festivali viidastus on alati vaid taaskasutatud materjalidest. 2020. aastal valmis kokku kogutud suitsukonidest SUP laud. 2024 pälvis festival maineka A Greener Future roheauhinna ringmajanduse kategoorias. Konkurentsis maailma suurfestivalidega paistis Eesti festival silma kõige läbimõelduma jäätmeringluse ja taaskasutuse poolest. Ka Kuressaare Tänavapikniku raames on kutsutud rahvast üles kasutama just keraamilisi ja klaasist nõusid. Kõikse parem on aga ise oma korduvkasutatav nõu kotti pista kui meie sündmusi uudistama lähed, nii saad kindel olla, et miskit mekkimata ei jää.
Traditsioonid
Lisaks loodusele hoitakse siinsetel saartel ka traditsioone. Pidulikumatel sündmustel armastavad saarlased endiselt kanda värvilisi rahvariideid. Aastasadu on kodudes tehtud koduõlut ning küpsetatud leiba ja neid retsepte pärandatakse järeltulevatele põlvedele. Kalapüügi traditsioonide kestlikusse panustavad ka kohalikud noored, kes õpivad vanematelt ning hakkavad kaluriteks. Seeläbi saab varakevadest kuni hilissügiseni nautida Saaremaal ja Muhus suitsukala ning värske kala on päeva kalasaagina kirjas ka mitme restorani menüüs. Kohapealseks traditsiooniliseks materjaliks on pilliroog. Praegugi võib vanemates külades ringi sõites näha pillirookatustega maju, kuid noored ja atsakad saarlased on pilliroo võtnud kasutusele ka joogikõrte valmistamiseks. Seeläbi on saarel alustanud mitu noort pere jätkusuutliku ja keskkonda hoidva ettevõtlusega.
Innovaatilised ettevõtmised
Nagu mainitud, siis pilliroog on traditsiooniline materjal uues võtmes. Kadakast tehakse suveniire, kuid valmistatakse ka siirupeid, seepe ning ka džinni. Ringmajandus on oluline ja 2019 aastal võttis kohalik joogitootja nõuks ning andis jõulupuudele uue elu. Esimesena toodeti toonikut Kuressaare kesklinna jõulupuust. Ka vetikat ehk furtsellaariat väärindatakse saarel, seda kasutatakse hiljem näiteks kosmeetika- ja toiduainetööstuses. Need on vaid mõned näited. Kestlikku innovatsiooni saarel jätkub.
Kestlikud soovitused
- Ära viska prügi maha, vaid pane see prügikasti. Kui võimalik sorteeri see ka vastavalt. Kui näed maas prügi, siis võimalusel korja see üles ja vii prügikasti.
- Reisile minnes võta kaasa oma joogipudel, mida saad terve reisi jooksul täita. Saare maakonnas on kraanivesi joomiskõlbulik. Väldi pudelivee ostmist.
- Eelista liikumist ühistranspordiga või jalgrattaga. Mõõda oma reisimisele kuluvat ökoloogilise jalajälje suurust.
- Kilekottide asemel kasuta riidest või paberist tehtud mitmekordseks kasutamiseks mõeldud kotte.
- Suveniire ostes vali kohalik toodang.
- Rabades ja loodusradadel liikudes käi mööda ettenähtud rada.
- Einesta kohalikes restoranides-kohvikutes, ostle kohalikes poodides ja turgudel, väldi globaalseid välismaiseid ettevõtteid.
- Eelista digitaalseid (info)materjale paberile.
- Eelista kohalikke teenuseid ja teenusepakkujaid: giide, matkakorraldajaid.
- Enne uue mööbli- või riideeseme ostmist kaalu käiku antiigi– või taaskasutuspoodi. Seal on palju põnevaid ajaloo ja lugudega leide.
- Sihtkohas olles uuri kohalikelt, kuhu nemad soovitaksid minna ja mida avastada.
- Majutusasutuses järgi kohapealseid soovitusi: kasuta rätikuid mitu korda, võimalusel ära palu neid igapäevaselt vahetada, hambaid pestes ära jäta vett jooksma, võimalusel sorteeri prügi ka hotellitoas jne.
- Reisiks valmistudes paki kaasa võimalikult vähe ja nii palju asju kui vajalik.
- Ära prindi hotelli broneeringut, bussi- ja lennupileteid, kui ei ole just vastupidiselt nõutud. Piletid ja broneeringute kinnitused lae alla oma nutiseadmesse.
- Planeeri oma reis nii, et ühes sihtkohas viibid võimalikult kaua (näiteks nädal). Mida lühem reis ja kaugem sihtkoht, seda suurema ökoloogilise jalajäljega on puhkus.
Viimati muudetud: 07.01.2025
