Saarlased on elanud viimased kuu aega eraldatuses. Muust maailmast ära lõigatuna. Kes siin, see siin. Kes seal, see seal. Sellest, kuidas siin lood on, kuuldakse põhiliselt läbi uudiste ja need pole reeglina ülearu roosilised kuuldused. Sellele vaatamata on saarlased optimistlikud (positiivsed ei saa ju öelda). Me elame oma elu, ajame oma asja. Nii nagu me oleme seda alati teinud.
Me oleme palju õues
Erinevalt suurlinnade elanikest on Saaremaal piisavalt ruumi ja eraldatust, et igaüks saab liikuda õues nii palju, kui tahab. Ühe ruutkilomeetri peale jagub vaid 11-12 saarlast. Me saame jalutada mereääres ja hingata puhast karget mereõhku. Me saame lonkida metsaradadel ja korjata esimesi kevadlilli. Me saame käia isegi matkaradadel, kedagi teist nägemata. Saaremaal on kokku 123 km matkaradu. See tähendab, et kui kõik saarlased korraga panna matkaradadele, jääb iga inimese vahele ligi 4 meetrit. Seega 2+2 on kõva varuga täidetud.
Me sööme maru hästi
Kõige parema söögi veame me endale koju just metsast. Loodus ulatab abikäe siis, kui vaja. Juba nädalaid on saarlased endale metsaalustest koju viinud korvide, kottide ja karpidega rohelisi lehekesi. Käes on karulaugu aeg. Sellest väga vitamiini- ja mineraalaineterikkast taimest, mis sisaldades ka ohtralt C-vitamiini, teeme salateid ja pestot. Kui tuleb isu suutäie soolase järgi, siis võtame me räästa alt kenasti sillerdava kuivatatud särje või suitsuahjust tuleva tummise räime. Paljud meist on need särjed ise jõest välja sikutanud. Ikka kenasti kahe meetriste vahedega jõekaldal istudes. Kuna mandri-mehi pole see aasta kalapüügil abiks olnud, on saagid muide erakordselt rikkalikud. Kui jälle siiapoole väina lastakse, tulge meile kindlasti appi kala sööma. Soolase kala peale rüüpame värsket vitamiinirikast kasemahla. Kas saab hooajaline toidulaud olla veel isuäratavam? Aga sellega ei piirdu saarlaste rikkalik söögilaud.
Mitmed Saaremaa söögikohad on muutuva olukorraga kärmelt kohanenud ja a’la carte restoranidest on saanud take-away restoranid. Tõenäoliselt ei ole Eestis palju neid inimesi, kes saavad endale koduukse taha viie euro eest tellida ühe Eesti 100 parima restorani hulka kuuluva söögikoha road. Saaremaal on see võimalik. Saarel on kümmekond söögikohta (nende hulgas ka mitu White Guide’i nimekirja kuuluvat), kes pakuvad nii tavamenüüd kui päevapraade.
Me vihtleme ja oleme ilusad
Saun on saarlaste elu lahutamatu osa. Saunaskäik on tervistav kogemus. Leiliruumi kuumus paneb higistama ja ajab mürkained kehast välja. Lisaks on tõestatud, et leiliruumi kuumuses hukkuvad enamus haigusi tekitavaid mikroobe. Tähelepanuta ei saa enese kasimise kõrval jätta ka tänapäeval saunas läbiviidavaid ilu-protseduure. Ega saun nende jaoks ilmtingimata vajalik olegi. Ka vannitoas saad nautida Saaremaiste ilutoodete võlu. Et ikka karv läigiks.
Me surume sõrmed mulda
Kevade lahutamatuks osaks on põllutööd. Eestlasel on emapiimaga sisse juurdunud vajadus kevadel näpud mulda lükata. Ja isegi kui Sul varasemalt sellist „viga“ külges ei olnud, siis see aasta on see oht olemas. On silma jäänud, et taimedega mässavad isegi need, kes muidu pole seda teinud. Kes igavusest, kes mõne kodukooli projekti raames, kes teostab lihtsalt pikalt plaanitud ideed, hakata potipõllumeheks. Oh neid tomateid, herneid ja sibulaid, mis mõne kuu pärast kõik valmima hakkavad.
Me suhtleme läbi valguskaabli
Jah, me ei käi teineteisel külas. Aga ega sellepärast siis tähtsad koosolemised ja külajuttude arutelud tegemata jää. Need on kolinud Internetti. Töökoosolekuid saab suurepäraselt pidada pidžaamapükstes verandal istudes. Virtuaalkontserdi lõpetuseks sobib kenasti online veiniõhtu sõbrannadega. Tõsi, vein tuleb igaühel eraldi hankida ja tõenäoliselt kulub seda sellevõrra rohkem. Me helistame oma vanavanematele enam, kui tavaliselt. Ja vanaemad teevad meile videokõnesid, et lastele Interneti vahendusel unejuttu lugeda.
Me õpime uusi ja unustatud teadmisi
Eriolukord on piirangutele vastukaaluks toonud kaasa maailmapildi ja võimaluste avardumise. Kas Sina teadsid, et on olemas selline asi nagu Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimistu ja sealt saab lugeda põnevate vanade traditsioonide kohta? Sealsete õpetuste järgi võib selgeks saada nii apuroka tegemise kui pättide tallutamise. Ka leivategu on muutunud taas väga populaarseks. Värsketele leivaküpsetajatele jäetakse purgike juuretisega kodutrepile või auto kapotile.
Ilmselt on mitmeid, kellel on jäänud aeroobika treeningus käimata, kas laiskusest või hirmust, et ma ei oska ja äkki teised vaatavad. Nüüd saad treeninguid teha uhkes üksinduses elutoas FB live’st juhendeid jälgides. Lisaks traditsioonilistele treeningutele saad harjutada ka uusi ja huvitavaid treeningvorme. Näiteks tooniku jooga.
Me saadame elektroonilisi postkaarte
Paar nädalat tagasi algatati Saaremaal „POSTKAART SAAREMAALT“ kampaania. Sotsiaalmeedia kanalites postitatakse „postkaarte“ oma igapäevaelust ja Saaremaa vaadetest. Läbi selle näitavad tublid saarlased kogu ilmarahvale, et #mesaamehakkama. Meil paistab päike ja laulavad linnud. Me kasvatame lapsi ja rügame tööd. Me teeme nalja ja oleme mõnikord ka kurvad. Aga me oleme visad ja hoiame ühte. POSTKAART SAAREMAALT "ühisaktsioon" toimub 21. aprilli õhtul 21:00 Siis saavad kõik saarlased saata üheskoos kaarte, millega näitame inimestele seda imelist saart, kus me siin elame ja räägime oma igapäevasest elust.
On teada, et külalised tulevad Saaremaale ennekõike siinse looduse, rahu/vaikuse, toredate inimeste ja hea söögi pärast. Vaadates ülevalolevat nimekirja sellest, millega saarlased praegu tegelevad, võib leida üllatavalt palju ühiseid nimetajaid. Mis ühele elu karantiinis on teisele unistuste puhkus?
