Saarlased on kuulsad oma ö-hääliku ja laulva kõneviisi poolest. Tasub aga meeles pidada, et näiteks Muhus ja Pöides on õ-häälik täiesti olemas. Peale õ kipuvad saarte elanikud ka teisi täpihäälikuid ära vahetama: ütlevad sageli pehe (pähe), pisüt (pisut) ja püme (pime). Rahul pole nad ka tugevate sulghäälikutega, nii saab vikatist vigat ja mõnikord kraavist raav. Kartuli asemel süüakse saartel tuhlist ja kui hing muredest prii, siis ep viga midagid (pole viga midagi).
Vahel nõuab päris palju nuputamist, et aru saada, mida saarlane ütles - sest ehkki sõnad on samad kui mandril, on tähendus teine. Näiteks katsu ilma kartsata elu peale minna ei tähenda seda, mida ilmselt arvastite. Proovi ilma redelita pööningule minna, kõlab see tõlgituna eesti keelde.
“Laulev” kõnemeloodia on tugevam lääneosas. Selle põhjusena nähakse vanu keelekontakte üle mere rootsi keelega.
Tänapäeval oskab saarte murrakut umbes 25 000 inimest.
| elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus |
| halge lappima - puid riita laduma |
| hirmus tiidus on - väga kiire on |
| ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti teravamaks kangiotsa vms |
| juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv jääk |
| jörmane - uimane |
| kaarid – villakraasid |
| kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees) |
| kahjatsema – kahetsust tundma |
| kaju – kaev |
| kare – rohumaa, karjamaa |
| kartsas – redel |
| kasin – napp, vähene |
| kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav väljend, kena võib tähendada nii head kui halvustavat suhtumist |
| kiilama – külma pärast valutama (kui tuled sooja tuppa ) |
| kirs – säde |
| konterbant – salakaup |
| koost – lusikas |
| kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid |
| kuväär- ümbrik |
| kõlk – kelk |
| käkid - pallid (näiteks - odrajahupallid) |
| kört - vedel jahusupp |
| laas – klaas |
| labu- heinakuhi |
| lauh käis läbi – halvatus |
| laupa- laupäev |
| leiges – kaalikas |
| lember – remmelgas (pajuliik) |
| lidrane - märg-porine, näit tee, kasutatakse ka ilma kohta - iidrane ilm |
| Liit, liida – pliit |
| lõkitsema – tasakesi põlema |
| maged – õllelinnased |
| map tea - ma ei tea |
| mekkima - maitsma |
| moo oma- minu oma Kessiku- kolmapäev |
| mulju - vajuta |
| mõrts – kandevõrk, võrkkott nt kaladele |
| mättima - ennast meikima |
| mütu – mitu |
| nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka kohanimi Nasva) |
| nirku – mannerg, nõu |
| nirr – õlu (halvustavalt) |
| nonnima - vilets töö tegemine |
| nott – paks soust |
| nurutama – laulu ümisema |
| oort – äkitselt, ootamatult |
| otsakont - laup |
| paargu – suveköök |
| pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge) |
| palitu- jope |
| patsikakk - pannileib |
| piha – pähe (ei hakka piha, sidus rätiku piha) |
| pire, pireke – natuke |
| pätt- suss |
| rihalne – rehealune |
| rillid – prillid |
| runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega keedetud kartulid (väiksemad) |
| rüga – puru |
| sahkamine- maa kündmine |
| sokipõiseli - sokid jalas, kingi pole |
| soo oma- sinu oma |
| sotu- tobu |
| taherberi - lahja õlu |
| tarbline – tarvilik, vajalik |
| tonger – piirivalvur |
| toolikori - tooli seljatugi |
| tuhlimoos – kartulisalat |
| tuhlis – kartul |
| tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena |
| tutti ja notti sööma- keedetud kartuleid soustiga sööma |
| varduid kuduma – varrastega kuduma |
| õllekiha – õllenõu |
| ära igama – üle elama, vastu pidama (need saapad igavad mu lapsed ka veel ära) |
| öördama – manguma |
Tekst pärineb ajakirjast MO Saaremaa, mille leiad täismahus SIIT
