Saarlasele on kala alati väga tähtis leivakõrvane olnud. Kui söögilaual olid kuumad tuhlid ja soolasilk, sai vanasti ka kõige suurema näljaaja üle elada.
Iga kevad saabub kätte aeg, kui Saaremaa jõgede perved täituvad kalameeste hordidega. Siis on kätte jõudnud särje aeg. Särjepüügi algus oleneb aastast, aga on miskipärast ajapikku nihkunud mai algusest märtsi lõppu või aprilli algusesse. Särg hakkab liikuma siis, kui talvekülm on taandunud ja esimesed soojad on oma nägu näidanud. Saaremaal on kõige „magusamad“ särjekohad Nasva jõgi, Salme jõgi ja Kuke oja.
Särjepüük on kalapüügihooajale vaid sissejuhatus. Särjepüügile järgneb räimehooaeg, mis jääb enamasti siiski kutseliste kalurite pärusmaaks, sest räime püütakse ennekõike võrkude ja mõrdadega avamerelt. Harrastuskaluritel on taas põhjust elevuseks mai teises pooles, kui Saaremaa vetesse jõuab tuulehaug. Sarnaselt särjega jagub ka seda rõõmu vaid paariks nädalaks. Sestap tasub oma spinningud juba varakult valmis sättida, sest see roheliste luudega „vaese mehe angerjas“ maitseb ühtmoodi hästi nii praetult, kuivatatult kui marineeritult, kuid suitsutatult teda suisa peab proovima.
Eriti priviligeeritud saavad oma kalapüügioskused proovile panna Koslepil. Saarlaste ja mandrimeeste vahelisest ärplemisest on tänaseks välja kasvanud enam kui 10-aastase traditsiooniga kalapüügivõistlus. Selle piiratud osalejate arvuga võidukatsumise eesmärgiks on välja selgitada, kes ikkagi on kõvemad kalamehed – saarlased või mandrimehed?
Kui kogu see jutt Sulle hirmus põnev tundus, aga omal pole ei paati ega õnge, siis ära kurvasta. Saarel on mõned kenad kalurid, kes kalastushuvilise on nõus kaasa võtma avamerele võrku nõutama või rannavetesse mõrda vaatama. Aga kumbki neist tegevustest ei garanteeri Sulle rikkalikku kalasaaki. Kui tahad kindla peale välja minna, sea sammud mõnda kalakasvatusse. Või mine otsejoones Nasvale ja osta värskelt suitsuahjust tulnud merehõbedat.
Et seadustega mitte pahuksisse sattuda, viska enne kalaleminekut pilk peale ka kalapüügilubade infole
