Saaremaa ja Muhu kõige romantilisemad kohad

Tere tulemast rännakule läbi Saaremaa ja Muhu kõige romantilisemate paikade! Siit lehelt leiad kaardi ja inspireerivad lood, mis kõik kantud armastusest.

Tere tulemast rännakule läbi Saaremaa ja Muhu kõige romantilisemate paikade! Siit lehelt leiad kaardi meite saarte köikse romantilisemate kohtadega. Olgu selleks mereäärne päikeseloojang, salapärane metsarada või ajalooline mõisapark – need paigad pakuvad ideaalseid võimalusi kauniteks kohtinguteks, pulmafotode tegemiseks või lihtsalt koosolemise nautimiseks. Lisaks toome sinuni nelja imelise paari armastuslood, mis räägivad armastuse nimel saarele kolimisest.

Triin ja Hannes

Triin ja Hannes kohtusid Tallinnas. Triin on pealinna tüdruk olnud terve elu, Hannes seevastu täitsa saare poiss, kes küll proovinud elu ka pealinnas, kuid siiski kodusaarele tagasi tulnud. Nende kohtumine oli just nagu filmis, selline äratundmisrõõm ja selgus, et tema ongi just SEE! Tegelikult peab Triin tunnistama, et oli endale Hannese sugust meest soovinud suvisel leeritamisel kui ta kirikus istus ja oma soovi teele saatis. Ainus mida ta tol korral täpsustada ei osanud oli fakt, et ehk võiks ta tulevane kodulinnas elada. Tagantjärele mõeldes järelikult see nii pidigi minema.

Kui esialgu sai pidevalt Saaremaa ja mandri vahet sõidetud, siis tegelikult sai päris kiiresti selgeks see, et ühine kodu rajatakse Saaremaale. Selles isegi tegelikult ei tekkinud küsimust, vaid oli kuidagi vaikimisi selge. Tuttavaks saadi oktoobris ja mai lõpus kolis Triin koos kahe pojaga oma kodulinnast Kuressaarde. Esialgu arvasid kõik, et küllap see pealinna preili seal maal igavusse ära sureb või siis on hiljemalt sügiseks kodus tagasi. Nii see siiski ei läinud ja 11 aastat hiljem ei kujutaks ta end mujal elamas. Igavust pole ta ka veel tundma pidanud, sest üheskoos on tehtud niivõrd palju ja Saaremaa on nii koduseks muutunud.

Triin arvab, et just sellises väikeses kohas elamine on loonud temale palju uusi võimalusi ning ideid. Üheskoos on veetud Saaremaa Võrkpalliklubi, peetud ilusalongi, tõmmatud käima pererestoran SÄRG ning korraldatud palju suuri sündmusi nagu NOM Festival, Saaremaa Mullifestival.

Mitmes mõttes on selliseid sündmusi – ettevõtmisi sellises väikeses kohas palju lihtsam teha. Lihtsam on kaasata inimesi, tutvusi ning koostegemise soov on võimsam. Lisaks kõigele sellele on Triinule ja Hannesele südamelähedane pulmakorraldus ja TH Events nime all on pulmi ja teisigi sündmusi korraldatud juba 9 aastat. Kuigi nad korraldavad palju suursündmusi ja pulmapidusid, siis enda abiellumise hoidsid nad täiesti enda teada. Nii käidigi 16. jaanuaril 2016 aastal Loode Tammikus koos notar Gerda Pitki ja fotograaf Janega salaja abiellumas. Siis tuksus Triinu südame all juba ka nende ühise poja süda.

Triinu suureks unistuseks on terve elu olnud, et tema pulmas oleks ka hobune. Niisiis piisas meigitoolis vaid mainimist, et selline soov on olnud ja armas Piret Elli selle ideega kohe ka kaasa läks. Nimelt tema tuttav Liisi otsis just talvist pulma, kuhu oma hobused reklaampiltidele tuua. Seega taaskord küsi ja sulle antakse.

Nagu elus ikka on üks asi viinud teiseni ja kui kodus on kõik korras ja tunded suured, siis on üheskoos kõike ka lihtsam teha ning üksteisele toeks olla. Suure südamega Hannesel on sünnipäev ka sümboolsel päeval ehk 14. veebruaril.

Susan ja Allar

Tallinnas sündinud-kasvanud Susanil oli 2018. aasta sügisel kindel plaan pärast väljamaaelu panna oma kompsud auto peale ning põrutada ema kodukülla Sõrve. Lapsepõlvesuvede ning koolivaheaegade paradiisiranda Kaavile. Kohta, mis kunagi ei küsi, et miks sa varem ei tulnud?

Mõni nädal enne minekut aga läks nõnda, et onutütar kutsus enda poole lauamängude õhtule ning kuigi selline ajaviide vast Lõuna-Prantsusmaa elu mekkinud Susanile just kõige meelepärasem olnud, ajas ta end ikka kohale. Sinna oli kohale aetud (kas juhus või mitte, keegi vastutust ei võta) ka Susani onutütre elukaaslase vend, puhas sörulane Allar, kelle puhul tuli välja, et ka talle ei meeldi lauamängud. Õhtu lõpuks sai hoopis koos nõusid pestud ja kuivatatud.

Siit edasi hakkas vägisi kiiva kiskuma Susani plaan saarel omanuhti uue peatüki alustamisega, ööd ja päevad Allariga jutustamist tõid päris ruttu selguse, et edasi tahaks koos minna. Kenasti sai üle elatud ka koroonaaeg, kus üks kükitas saarel luku taga, teine rabas Rootsis tööd. Nõnda siis juhtuski, et elu Kaavil, hiljem Keskrannal ning ühine armastus männimetsa ja mereläheduse vastu viisid otsuseni soetada Mändjalga see päris oma maatükk.

Enne veel, kui maja püsti sai, pandi leivad ametlikult ühte kappi Kõiguste sadamas 21.08.2021, tunnistajateks ikka meri ning lähemad pereliikmed ning üllatussaabujana Susani kõige kauaaegsem lapsepõlvesõber, kes sõitis selleks kohale otse Tartust. 2022 saabus majja noorperemees Arthur, keda ootas ees juba neljajalgne karvane vend, siberi husky nimega Rebu.

Nõnda nagu Allar oma pulmakõnes ütles, on ka tänaseni: “Elu pole ainult pidu ja pillerkaar. Eks mõne aastaga on koos juba katsumusi ja vaidluseid olnud, aga kui kaks saaremaist kadakat juuripidi kokku on põimunud, siis pole enam jõudu, mis neid lahti suudaks tirida ja nii minnaksegi koos võidukalt edasi.” Ühisteks tuulutusteks soovitavad nad teistelegi minna just kirjutises mainitud paikadesse – Keskranna ja Mändjala metsa- ning rannaradadele, Kõiguste sadamasse.

Janet ja Mati

Janeti ja Mati kohtumine toimus Tallinnas ning sellest saatuslikust päevast saab detsembris juba 20 aastat. Tutvuti ballil, kui Janet oli just tagasi Eestisse kolinud pärast lühikest Hispaanias elamist ja elas Tartus. Mati oli aga Saaremaalt Tallinnasse kolinud juba ligi kümme aastat varem. Ballil juhtus kõik üsna ootamatult — Mati sõnas sõbrale: „Vaata, seal on üks 12-punkti tüdruk kui pihta saad!“ ning tegi laual hapukoorega lusika haaramise liigutuse. Janet märkas seda ja Mati haaras kiirelt hetkest kinni, viies Janeti tantsusaalist välja küsimusega: „Kui ma su ära rööviks, kas keegi paneks tähele?“ Ja nii see algas.

Kuigi ballijärgsetel kuudel ei juhtunud suurt midagi, palus Mati juba 2006. aasta juulis Janetit endale naiseks Norra Holmenkolleni suusahüppe tornis. Mati naljatab siiani, et Janet ei julgenud lihtsalt „Ei“ öelda, sest oli nii kõrgel. 2007 aasta lõpus sündis ka esimene poeg. 2009 teine poeg ja ega kaks ilma kolmandata saa jääda… 2013 aastal ka kolmas poeg.

Pulm, kus osales 257 külalist, toimus maagilisel 08.08.08 Jänedal Musta Täku Tallis, mis on ehitatud aastal 1888. Kuni aastani 2020 elati Tallinnas ning Janet oli veendunud, et väiksemasse linna ta kunagi ei koli. Mati seevastu mainis igal aastal vähemalt korra, et Saaremaale kolimine oleks tore. Mati isa oli olnud 50 aastat Pidulas kalakasvatuse juhataja ning Mati ise jõudis enne Tallinna elama asumist samuti 5 aastat sellel kohal töötada. Saaremaal käidi Mati ema külastamas tavaliselt 1–5 korda aastas.

Kui tekkis võimalus osta ära endised kalakasvatuse tiigid, lõid Mati silmad särama ning ta soovis kalakasvatust taaselustada. Janet, kes ei olnud kuidagi huvitatud maale elama kolimisest, otsustas kalakasvatuse vältimiseks hoopis hakata planeerima Pidula Wakeparki – otse ämma hoovi. Õnneks tuli Mati ideega kaasa ning SKK toetusel sai Pidula Wakepark 2020. aastal avatud.

Alguses oli see mõeldud Janeti suvise hobina, kuid juba esimesel aastal kasvas projekt suureks. Kuigi esialgne plaan oli elada ja töötada edasi Tallinnas, tuli 2020. aasta lõpus vastu võtta otsus jäädavalt Saaremaale kolida. Huvitaval kombel tegi selle ettepaneku hoopis Janet ise. Esialgu elas Mati poole ajast Tallinnas ja Janet täielikult Saaremaal. Nüüdseks on töö ja tegemised võimalikult palju Saaremaale toodud.

Saaremaa võttis pere uskumatult hästi vastu. Peale aastat saares elamist ja sõprade-tuttavatega suheldes ei tahtnud väga keegi uskuda, et Janet pole põline saarlane. Mati oli muidugi väga rahul sellega, et tema unistus Saaremaale elama kolida realiseerus oodatust palju paremini. Janet armastab öelda, et Saare maagia on tema jaoks just Saare inimesed: „Siin on inimesed inimeste inimesed. Kui Tallinnas oli tähtis vaid töö ja tulemused, siis Saares on kõige olulisemad suhted ja tunded. Ja muidugi see hispaanialik *mañana-kultuur*, kus alati on homme ka aega. Tõesti on Saaremaa koht, kus aeg käib palju aeglasemalt!”

Lastele anti Saaremaale kolides aega kohaneda. Kuna kolisime poole kooliaasta keskel, jäid Tallinnas neile koolikohad kuni uue õppeaastani alles. Augusti lõpus küsisime, kas kolime tagasi Tallinnasse või jääme edasi Saarde. Tuli nagu ühest suust vastus: „Kui Tallinna sõbrad saaks ka veel Saarde tulla, siis oleks siia jäämine täiuslik valik!“ Õnneks on saanud paljud Tallinna sõbrad poistel ka Saaremaal külas käia.

Kui päris aus olla, siis tundub, et Saaremaal näeb Janet ka oma sugulasi (Tallinnast ja Võrumaalt) ning sõpru tunduvalt tihedamini kui Tallinnas elades. „Nüüd tullakse just kaugele külla ja kohale jõudes on kõigil rahulikult aega,“ ütleb Janet naerdes.

Peale viit aastat Saaremaal elamist ei oskaks paremat kohta laste kasvatamiseks ja töö tegemiseks soovidagi. Janeti esialgne arvamus, et Saares pole peale suve midagi teha ja elu seisab, on nüüdseks asendunud puhta optimismi ja tegevusi täis päevadega.

Janeti ja Mati kõige romantilisemat paika pole vaja kaugemalt otsida – see on nende oma Wakepargi terrassil päikeseloojangu nautimine. Kes on näinud, see teab – kuldkollane taevas, helesinine vesi, soe tuuleiil, veesportlaste rõõmuhõisked ning alpakade nunnud näod loovad täiusliku idülli. Aga vahel meeldib neile nautida peale pikka tööpäeva päikseloojangut ka Abula pankrannikul jalutades.

Jaro ja Paap

Jaro ja Paap kohtusid ühel sombusel septembri öhtul vanalinna muusikaklubis, kui kumbki neist tegelikult ei plaaninud välja minna ning veel vähem ootasid midagi erilist sellelt öhtult. Tihedalt pakitud ööklubis leidis Paap paljajalu diivanil tantsiva tütarlapse, keda önnestus peale väikest moosimist viia tantsuplatsile. Kingasid jalga ei pandudki, sest jalad ei pidanud puutuma pörandat.

Pärast esimest kohtumist taasleiti teineteist sotsiaalmeedia abil, kuid omavahelises vestluses puhus terve nädala jagu tuul enne kui Jaro löpuks jala maha pani – “Kas sa mind välja ei kutsugi?” Pea kolm aastat kuremeerist jöudis löpuks aeg lasteni ning eluterve mötlemine töi noored kodusaarele.

Paap on üles kasvanud Saaremaal ning elanud mitmed aastad Tallinnas. Jaro on sündinud ja kasvanud Rakveres ning isa tööülessannete töttu elanud ka Riias, Kiievis ja Kuressaares. Mälestused Kuressaare lasteiast on Jarol üsna erksad ja humoorikad ning seetöttu leidis Paap, et Jaro Saaremaale “tagasi toomine” vöib önnestuda planeeritust lihtsamini.

Täna kasvab nende peres 2 last ning ühiste tegevuse hulgas on mitmeid Illiku laiu arengutega seotud ettevötmisi. Nende suved mööduvad meeletus tempos, rohkete inimeste ning üürikeste öötundidega. Seevastu on illiku laiu eriline loodus ning mereäärne meelevabadus loonud vöimalused elu tasakaaluks ning südamesse pugevateks hetkedeks. Igal vabal vöimalusel söidavad noored merele, kahe saare vahele, kus saadetakse ära päevane päike, ollakse tänulikud üksteisele ja ilusale elule.