Vilsandi on samanimelise rahvuspargi suurim saar. Kivise olemisega, kuid tegelikult helge ja pehme – just Vilsandi on üks kodumaa päikselisemaid paiku ning mereline kliima hoiab talved tavatult leebena. Sa tunned Vilsandi olemuse ära – see on justkui soe pai, mis alati So ootel ning saare avastamist saatev. Vilsandile on palju kuulsust toonud maailmarändurist saareelanik Jaan Tätte, kelle loomingut on saar suuresti inspireerinud. Tuntuim neist on “Vilsandi laul”.
KUIDAS VILSANDILE SAAB?
Liinilaevaga Papissaare sadamast, mis on Kuressaarest vähem kui 45 minuti autosõidu kaugusel.
Islander’i paadiga
Väikelaev Amore II
Oma alusega Vikati jahisadamasse
Meeltespaa, mida Vilsandi pakub
Uhke tunne on, et Eesti läänepoolseim õhk on üks Euroopa puhtamaid. Selles värskuses on Vilsandist saanud elusloodusele muretu ja kena kodu. Vilsandi on juba ajalooliselt kuulutatud linnuriigiks. Küllap, kui oskad vaiki olla ja kuulata, siis jutustab saar sinuga ka ise lindude keeles – tõeline linnuvaatleja paradiis! Vilsandi lummab erakordselt kirju ja lopsaka taimestikuga. Kunstnik Konrad Mägi on saare maastikust maalinud oma tuntuimad teosed, mis pulbitsevad Vilsandi imetabasest värviküllasest elujõust.
Lummav loodus, väikesed vahemaad ja vaikne lainetus loovad ideaalsed tingimused süstamatkaks. Inspiratsiooniks olgu ka päikese käes peesitavad hülged. Mis muud, kui jalad seinale, ent saare tingimustes ikka kivile. Ja lesima. Kunst, mis maailmast pea kadunud. Lihtsalt olla.
Kuidas saar maitseb?
Sarnaselt igale saarele loob ka Vilsandile maitset see, mida meri toob ja maa annab. Nii võib juhtuda, et kord on kalavõrgud täitsa tühjad, ent siis önn pöördub, tuues nii punast kala kui ka siiga. Saared on aeglase toidu meka. Vilsandi maitset rikastavad kohalikud taimed, mis leiavad väärt kasutust teedes ja pestodes. Aktsenti lisab värske liha, mis vaada et ise koju kätte tuleb. Juttudes jääb kandma kosutav metsseapada – värskes õhus podisenuna maitseb see veel eriti hästi. Lihtne, ent mõjuv.
Omal ajal korjati Vilsandilt ja ümberkaudsetelt saartelt-laidudelt linnumune, mis suurte ja maitsvatena hästi kaubaks läksid. Kunagine vana komme hakkas üha enam võtma röövellikku kuju ja just see oli jõuliseks tõukeks, et Vilsandi linnuriik kaitsva tiiva alla sai võetud.
Täitsa Vilsandi
Vilsandi rahvuspargi eellugu ulatub aastasse 1906, kui tuletorni noor ülem Artur Toom võttis merelindude kaitse oma südameasjaks. Kirega. Vilsandi linnukuninga südikus viis 1910. aastal Baltimaade vanima kaitseala sünnini – selle loo lättesse kutsub Sind saja-aastane Mändre talu loodusmaja. Rahvuspargi perre kuulub pea sada saart ja laidu. Siin asuvad Eesti suurimad hüljeste lesilad, registreeritud on üle 250 linnuliigi – kellest pesitsemas võib kohata 112 – ja mitmekesist loodust rikastavad metsikud orhideed enam kui 30 liigist. Just Vilsandi on Eesti loodusturismi sünnikoht ja eelmise sajandi esimeses pooles sai linnuriik sedavõrd populaarseks, et loodushuviliste tarvis käivitati Tallinn–Papissaare bussiliin.
Kohalik soovitab:
- Eesti vanuselt kolmanda tuletorni tipust avaneb Sulle pilt piirituna näivale avamerele, mis kandnud rannale “armsad adruvallid”.
- Lasta end juhtida Vilsandi matkaradadel, mis pakkunud inspiratsiooni ka armastatud kirjanike ridades.
- Ideaalne paik, et tegeleda linnuvaatlusega või miks mitte minna orhideeretkele.
- Võtta ette matk saare kõrgeimasse tippu, Tont-Jaagu mäele, kust saada “lisa oma väele”. Just seal olevat elanud Vilsandi muinasjutuline esimene elanik.
Rohkem infot Vilsandi kodulehel
