Saarlastele on kala alati olnud väga tähtis osa igapäevatoidust, olles sageli leivakõrvaseks, mis täiendaks toitu ja täidaks kõhtu. Kui söögilaual olid kuumad tuhlid, soolasilk või muud kalatoidud, siis oli see juba terviklik ja rahuldust pakkuv eine.
Vanasti, kui erinevaid toiduaineid ei olnud alati saada ja majandusolud olid keerulisemad, sai ka kõige suurema näljaaja üle elada just kala toel. Kalast valmistatud toidud olid lihtsad, maitsvad ja toitvad. Kala pakkus saarlastele toitu ka talvekuudel, kui värske toidu hankimine oli keerulisem.
Kevad saabub koos särjepüügiga
Iga kevad saabub kätte aeg, mil Saaremaa jõgede perved täituvad kalameeste hordidega. Nad kõik valmistuvad särjepüügi hooaja alguseks. Kui esimesed soojad ilmad on oma palet näidanud, hakkavad särjed oma talvitumispaikadest ülesvoolu liikuma. Särjepüügiks ei ole vaja omada kalastusluba, kui seda tehakse lihtkäsiõngega.
Särjepüügi algus sõltub aastast, kuna talve kestus ja kevade saabumise aeg võivad olla erinevad. Ajapikku on püügiperiood nihkunud mai algusest märtsi lõppu või aprilli algusesse. Särg hakkab liikuma just siis, kui talvekülm on taandunud ja esimesed soojad päevad on endaga kaasa toonud esimesed kevade märgid.
Saaremaal on särjepüügi jaoks kõige kuulsamad ja „magusamad“ kohad Nasva jõgi, Salme jõgi ja Kuke oja, kus kalamehed on aastast aastasse oodanud, et kala jõe kaudu taas oma harjumuspärastele kudemispaikadele saaks. Need kohad on saanud traditsioonilisteks püügipiirkondadeks, kus iga kevad toimub elav kalapüük. Kui kalavarud täiendatud, siis tavapäraselt leiavad särjed tee katuseräästa alla, kuhu nad jäetakse kuivama, et suvehakul end kuivatatud kalaga premeerida.
Mis kalameeste kalender järgmiseks toob?
Särjepüük on kalapüügihooajale vaid sissejuhatus. Pärast särjepüügiperioodi algab räimehooaeg, mis jääb enamasti siiski kutseliste kalurite pärusmaaks. Räime püütakse peamiselt võrkude ja mõrdadega avamerelt, kus kalad kogunevad suurtesse parvedesse.
Harrastuskalurid saavad aga oma elevuse esimesel võimalusel välja elada maikuus, sest mai teises pooles jõuab Saaremaa vetesse tuulehaug. Tuulehaugi, sarnaselt särjelegi, jagub vaid lühikeseks ajaks, sageli ainult paariks nädalaks. Seetõttu tasub oma spinningud valmis sättida ja mitte maha magada seda lühikest, kuid magusat püügiperioodi. Tuulehaug on tuntud oma maitse pärast, olles sarnaselt angerjale oma maitselt ülimalt populaarne. Seda kala saab nautida nii praetult, kuivatatult, marineeritult, kuid eriti väärtuslikuks peetakse teda suitsutatult. Suitsutatud tuulehaug on tõeline delikatess, mida iga Saaremaa kalamees või kalaarmastaja kindlasti soovitab proovida.
Et seadustega mitte pahuksisse sattuda, viska enne kalaleminekut pilk peale ka kalapüügilubade infole.
Kalale koos kohalikuga
Kui kogu eelnev jutt sulle hirmus põnev tundus, kuid endal ei ole ei paati ega õnge, siis ära kurvasta. Saaremaal leidub mitmeid kogenud ja sõbralikke kalureid, kes on valmis kaasa võtma kalastushuvilisi, et koos avamerele võrku tõmbama minna või rannavetesse mõrda kontrollima. Siinkohal tõttavad appi Uuelu Turismitalu, Sadama talu ja Käbruotsa puhketalu. Kuid tasub meeles pidada, et ükski neist tegevustest ei garanteeri rikkalikku kalasaaki – loodus on ettearvamatu. Kui aga tahad kindla peale kalasaaki, siis tasub suunduda mõnda kohalikku kalakasvatustallu, kus värsked kalad alati olemas. Veelgi enam, kui oled Nasval, saad hõlpsasti värskelt suitsuahjust tõmmatud merehõbedat soetada Tihemetsa Kalast, et nautida saare maitset ja autentset kalakogemust.
Eriti priviligeeritud saavad oma kalapüügioskused proovile panna Koslepil, kus iga-aastane kalapüügivõistlus pakub erakordse võimaluse. Saarlaste ja mandrimeeste vahelisest tõsisest ärplemisest on tänaseks välja kasvanud üle kümne aasta kestnud traditsioon, mis on saanud tõeliseks rahvaürituseks. Kalapüügivõistluse piiratud osalejate arv ja pingeline konkurents muudavad selle sündmuse väga eriliseks. Peamine eesmärk on välja selgitada, kes on päriselt kõvem kalamees – kas saarlased, kellel on oma koduveed hästi selged või mandrimehed, kes toovad oma oskused ja tarkused mandrilt.
