Kui mõelda Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja väikesaartele omase looduse peale, siis esimesena tuleb silme ette päikseline kadastik mere kaldal, kergelt tuules kõikuvad männid ja soojad suvepäevad, mis pakuvad rahu ja vaikust.
Kuid saartel ei ole kõik vaid kadastikud ja merevaated – siit leiab veel palju huvitavat, mida mujal Eestis võib-olla ei kohtagi. Siin kasvab lausa 80% kõigist Eestis leitud taimeliikidest, millest igaüks omamoodi kaunistab saarte maastikku ning loob terviku, mis on loodusehuvilisele tõeline aare.
Rohkelt orhideede ilu
Saaremaa looduses õitseb maist augustini lausa 36 erinevat käpaliste liiki, mis annab aimu saare külluslikust taimekooslusest. Käpalised, oma imeliste õite ja erilise välimusega, on Saaremaa maastiku lahutamatuks osaks, pakkudes silmailu nii kohalikele kui ka külastajatele. Saarel on isegi oma päris orhideeliik – Saaremaa sõrmkäpp, mille avastas 2003. aastal kohalik orhideeteadlane Tarmo Pikner. See avastus on tõeliselt ainulaadne, sest Saaremaa sõrmkäpp on üks haruldasemaid orhideeliike Eestis, mis kasvab vaid Saaremaal. Orhideede liikide arv ja isendite rohkus suureneb idast läände. Seega on enamik käpalistest ja nende liigirohkus eriti silmapaistvad just Saaremaa läänerannikul. Seal on õiteilu võimalik kõigil soovijatel nautida.
Ainulaadsed taimed
Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav Saaremaa robirohi on ainulaadne taim, mis nagu nimigi aimu annab, kasvab vaid Saaremaal. Tegu on väga erilise ja haruldase rohttaimega, mille kõrgus varieerub 20 ja 50 cm vahel. Saaremaa robirohi on tähelepanuväärne, kuna ta on poolparasiit, nagu ka teised robirohud. See tähendab, et ta juurestik on vähearenenud ning taim kinnitub teiste taimede juurtele spetsiaalsete haustorite abil, et ammutada vajalikud toitaineid. Alates 1958. aastast on see taim looduskaitse all, kuna tema elupaikade kadu ja haruldus on ohustanud tema säilimist. Taim on kantud ka Eesti punasesse raamatusse, kus ta kuulub haruldaste liikide kategooriasse, mida tuleb hoida ja kaitsta.
Harilik luuderohi on igihaljas ronitaim, mis on laialdaselt levinud teistes maailmajagudes. Eestis on tema looduslikuks kasvukohaks niisked ja varjulised sega- või lehtmetsad. Lääne-Eesti saared on selle taime põhjapoolseimaks koduks, kus see ronib puudele, ulatudes kohati isegi kuue meetri kõrgusele. Samuti võib luuderohi roomata maapinnal ja katta selle tihedalt oma rohelise lehestikuga. Eesti kliima ei ole hariliku luuderohu jaoks ideaalne ja seega ei õitse ega kanna ta sageli vilju. Kui aga juhtub, et kohtate tema musti marju, on väga oluline meeles pidada, et need on mürgised ja neid ei tohi mingil juhul suhu panna. Vanarahvas kasutas luuderohu vilju ja lehti raviotstarbel – luuhaiguste korral valmistati nendest keediseid, millega vannitati haiget kohta, lootes, et ravimtaime omadused leevendavad vaevusi.
Nii Saaremaa robirohi kui ka harilik luuderohi on looduse huvitavad ja mitmekesised ilmingud, mis näitavad saarte taimestiku erakordset rikast ja kohati haavatavat tasakaalu.
Pojengide võlu ja iluaedade rahu
Eestis ei kasva pojengid looduslikult, kuid Saaremaa Puukool on võtnud endale missiooniks pakkuda inimestele nende kaunite lillede õiteilu. Nimelt toimub igal aastal Saaremaa Pojengifestival, mis algab esimese õie puhkemisega ja kestab kuni viimase õie närtsimiseni. See on ainulaadne võimalus nautida pojengide õitsemist Saaremaal. Festivali kõrgaeg saabub juuni teises pooles, kui õitseb kõige rohkem pojenge koos, mis loob võluva ja meeldejääva vaatepildi.
Saared pakuvad erakordset võimalust jalutada kaunites iluaedades, mis pakuvad igale külastajale midagi erilist. Fööniksi iluaed pakub ilu ja privaatsust, kus igaüks saab nautida imelisi vaateid. Mihkel Ranna dendraarium annab võimaluse tutvuda enam kui 100 erineva puu- ja põõsaliigiga. Portselaniaed Muhumaal on romantiline ja muinasjutuline paik, täis lilli ja portselani. Seitsme Tuule aed ühendab talu arhitektuuri ja modernsed aiavormid, luues kauni harmoonia. 100-aastase ajalooga Kurisoo talus hoitakse esivanemate pärandit ja seal on võimalik nautida suurt hostade kollektsiooni.
Saaremaa iluaedades ringi jalutades on võimalik mitte ainult nautida looduse ilu, vaid avastada ka ajalugu, kultuuri ja arhitektuuri.
Saaremaa loodusmälestised
Kuressaarest mõne kilomeetri kaugusel asub Loode tammik, kus paikneb 3 km pikkune õpperada. Tammiku peamiseks vaatamisväärsuseks on keelemees Johannes Aavikule pühendatud tamm, mille vanuseks mõõdeti 2000. aastal 450-500 aastat. Loode tammik on koduks paljudele haruldastele taimeliikidele, sealhulgas kasvab seal lausa 14 orhideeliiki. Tammik on looduskaitse all alates 1955. aastast.
Abruka saarel kasvab, aga liigirikas laialeheline salumets, mis on jäänuk soojemast kliimaperioodist, mis valitses meil 5000-7000 aastat tagasi. Abruka saarel on valitsev puu harilik pärn, aga seal kasvavad ka saar, tamm, vaher ja jalakas. Abruka metsa on kuulsaks teinud botaanik Teodor Lippmaa, kelle teadustööd andsid metsale laiemat tuntust, ja tema mälestuseks on salumetsas omapärase võrakujuga Lippmaa pärn. Abruka saarel on looduskaitse kehtestatud juba 1937. aastast.
