Tänapäeval koonduvad inimesed kogu maailmas üha enam linnadesse. Maaelu küll püsib, aga seda vaid hästi toimivatel küladel. Saaremaal, Muhumaal ja Hiiumaal, kus loodus ja ajalugu põimuvad eriliselt, on maaelul ja küladel tähtis roll. Mõlemal saarel on vaid üks linn, kuid külasid on selle eest rohkesti.
Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa külade võlu seisneb nende mitmekesisuses. Iga küla kujunemise lugu on omamoodi erinev. Aga põnev on otsida ja leida, mis neis täna silma hakkab. On see säilinud tuulik, vana mõisaase, lugu mõnest suurmehest või hoopis kaasaegne tegutsev ettevõte? Saarte külad kutsuvad rändajat avastama nii vanu pärimusi kui ka tänapäevaseid saavutusi.
Saaremaale kül(l)a
KOGUVA KÜLA
Koguva küla on Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Kordumatu miljöö loovad kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatustega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud. Koguva külal on huvitav ajalugu – siin elasid vabad talupojad, rikkad ja uhked. Külas asub ka Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – kirjanik Juhan Smuuli kodutalu. Muhu Muuseum tutvustab külastajatele taluarhitektuuri, Muhu ja Koguva ajalugu, Muhu rahvariideid ning vana külakooli.
TÕLLUSTE KÜLA
Tõlluste küla olevat olnud omal ajal kodukohaks Saaremaa vägilasele Suurele Tõllule. Tänapäeval me sealt Suure Tõllu kodukohta ei leia, küll aga asub külas Tõlluste mõis. Esmakordselt on mõisa mainitud juba aastal 1528. Mõisahoone ajalugu on kirju ning omanikke on seal olnud mitmeid. Tõlluste mõisa ümbritseb puhas loodus, mis võimaldab seal kasvatada kosmeetikatoodete tootmiseks vajalikke taimi. Taimed korjatakse eranditult nende looduslikest kasvukohtadest.
NASVA KÜLA
Nasva kaluriküla on esmakordselt mainitud 19. sajandil. Küla tekkis Saaremaa veerohkeima jõe kallastele. Nasval on suur side veega – see külgneb lõunast merega, põhjast Mullutu-Suurlahega ning läbi küla voolab 3,7 kilomeetri pikkune Nasva jõgi. Nasva peamine tegevusharu on olnud alati seotud kalanduse ja merendusega. Raske on sealt mööda sõita ilma, et Tihemetsa talust suitsukala kaasa ei haaraks. Ametlikult ei ole Nasva tänasel päeval enam küla vaid hoopiski alevik.
LEEDRI KÜLA
Leedri on iidsetesse kiviaedadesse peitunud, kuid noorusliku südamega küla, mis kuulutati 2015. aastal Eesti Aasta Külaks. Küla kogukond koosneb aktiivsetest elanikest ning üheskoos pakutakse kogukonnateenusena külaekskursiooni, mille käigus räägitakse külalistele kogukondliku aktiivsuse hoidmisest, hakkamasaamisest ääremaal, tänapäevasest väikeettevõtlusest Leedri näitel ja seltsitegevusest. Leedri külas valmistatakse ka kuulsat saaremaist kadakasiirupit.
VIKI KÜLA
Viki külas asub Mihkli talu, mis on Eesti üks omapäraseimaid muuseume – ühe pere kaheksa põlve jooksul kujunenud terviklik Lääne-Saaremaa talukompleks koos rikkaliku tarbevaraga, mis on valdavalt valmistatud või kasutusel olnud sellesama talu elanike poolt. Mihkli talus on ka puhkeala, kus asub külakiik, tuulik, saare saun, piknikuplats ja talupoja park. Taluhoovis toimuvad mitmed traditsioonilised sündmused nagu näiteks Saaremaa suvesimman ja mihklilaat.
ANGLA KÜLA
Anglas ootab külastajaid ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi. Viiest veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, mis on ehitatud möödunud sajandi alguses. Hollanditüüpi veski on püstitatud aga aastal 1927. Angla külas saab tutvuda ajalooliste põllutöömasinatega ning suvisel hooajal mitmete taluloomade ja -lindudega. Tuulikumäel asub kohalikku rahvakultuuri tutvustav muuseum. Lisaks on seal ka kohvik, suveniiripood ja peosaal.
Hiiumaad küla(stama)
KÕPU KÜLA
Kõpu on 21 kilomeetri pikkune poolsaar Hiiumaal, kuid Kõpu nimi on saanud tuntuks ennekõike Eesti vanima tuletorni järgi, mida hakati ehitama Hiiumaa kõrgeimale mäele 16. sajandi alguses. Samanimelise küla kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated aastast 1565. Inimasustuse jäljed ulatuvad, aga tuhandete aastate taha ja leitud on suisa 15 kiviaja asulakohta. Tänase Kõpu küla tekkimise üheks põhjuseks on peetud eluasemete loomise vajadust tuletornivahtidele ja teenistujatele.
REIGI KÜLA
Reigi küla kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla ja oli omal ajal hiiurootslaste tähtsaim asula. Ajaloos on küla nimekujud on olnud ka Röicks ja Räike. 1781. aastal küüditati küla elanikud Ukrainasse ning hiljem asusid sinna elama Eesti talupojad. Reigi külas on asunud nii Reigi karjamõis kui ka Reigi kirikumõis. Vastupidi levinud arvamusele asuvad Reigi kirik ja Reigi pastoraat, mis on nime saanud samanimelise kihelkonna järgi, hoopiski naaberkülas Pihlas.
MALVASTE KÜLA
Hiiumaa põhjaosas, Tahkuna poolsaarel, asub küla nimega Malvaste. Külas asub Mihkli talumuuseum, mis on suurepärane näide sealsele piirkonnale omasest maa-arhitektuurist. Mihkli talu on tavaline oma hoonete rohkuse ja õuejaotuse poolest, kuid eriline oma arhailise terviklikkuse poolest. Just sellel väiksel alal on aegamööda toimunud kultuurinähtuste ühtesulamine ja uute oludega kohanemine, sest talus on elanud nii eesti- kui rootsikeelsed hiidlased.
PALADE KÜLA
Palade küla kirjalik esmamainimine pärineb 16. sajandist. 20. sajandi alguseks oli Paladest kujunenud piirkonna vaimu- ja ärielu keskus oma kooli, kaupluse ja palvemajaga. 1884. aastast alates levis saarel kiiresti baptism. Selle aegsest palvemajast on praeguseks saanud osa Palade Loodushariduskeskusest. Samas asuvas Hiiumaa Kivimite Õppehoones ja õppeväljakul saab hea ülevaate saare geoloogilisest arengust, Kärdla meteoriidist ja kivimite kasutamise oskustest Hiiumaal.
SUUREMÕISA KÜLA
Suuremõisa küla kohanimi tuleb mõisa nime saksakeelsest otsetõlkest. Külas asub Suuremõisa loss, milles on hetkel Hiiumaa Ametikooli ja Suuremõisa Põhikooli ruumid. Lossihoovis korraldatakse aegajalt kontserte ja lavastusi. Suuremõisa mõisa on esmamainitud 1519. aastal ordumõisana. Rahvajutu järgi olnud vanal mõisal maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa Pühalepa kirikuga ning teine jõudnud välja “ussikeldri” juurde.
ORJAKU KÜLA
Orjaku on tänapäeval Kassari saare läänepoolne ala, kuid veel keskajal oli Orjaku omaette väike saar. Kassarit eraldab Hiiumaast Käina laht ning pääs saarelt saarele käib tammidele ehitatud maantee kaudu. Orjaku on üks vanimaid teadaolevate Hiiumaa kohanimede hulgas – varaseim dateeritud ürikuline teade pärineb aastast 1254. Suviti saab nautida mitmeid sündmuseid nagu näiteks Kassari kultuurineljapäevad või Tuulekala festival.