Keskaegsed kirikud

Keskaegsed kirikud

Eesti keskaegses ehitusloos moodustavad just Saaremaa arhitektuurimälestised, sh kirikud ühe väärtuslikuma peatüki, sest tänu heale ehitusmaterjalile, kergesti töödeldavale dolomiidile, leidub siin rohkem kui kusagil mujal peenelt viimistletud detaile.

Saaremaal on kokku seitse unikaalset keskaegset kirikut, läbi mille jutustab saar põneva loo religiooni ajaloolistest keerdkäikudest. Kirikud on massiivsed ja lihtsa arhitektuuriga, olles omal ajal ehitatud praktilise eesmärgiga pakkuda elanikele pelgupaika.

  • Valjala kirik on vanim säilinud kiviehitis Eestis (algse kivikabeli ehitus sai alguse 1227.a.).
  • Kaarma kiriku ehitust alustati samaaegselt Valjala kirikuga pikihoone ehitusega ning käekirjas on märgata sarnasust, ilmselt tuleb meistrite tuumik just Valjalast.
  • Pöide kirik on mõõtmetelt Lääne-Eesti suurim ühelööviline kindluskirik.
  • Kihelkonna Kiriku kellatorn on eriline kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldi asetsev kellatorn.
  • Karja kirik on kogu Eesti keskaja ehituskunsti üheks tipuks oma kõrggootilike vormidega.
  • Muhu kiriku kantsel on vanimaid Saare maakonnas. Harvaesinevalt Eesti keskaegses ehituspraktikas on siin kasutatud meistrimärke. Lisaks on Muhu kirikus võimalik näha üht kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist.
  • Püha kirik on ehitatud kindluskirikuks ning siin on võimalik näha palveränduritele ööbimiskohaks ehitatud spetsiaalset ruumi. Püha kiriku rokokooelementidega altarisein kopeerib peaaegu täielikult omaaegset Riia toomkiriku altarit.

Saaremaa keskaegsete kirikutega saad tutvuda siin.

Saaremaa kirikud

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust