Atraktsioonid

Saaremaa on oma külalisi alati köitnud enda looduse, ajaloo ja kenade inimestega. Lisa juurde kaunid liivarannad ning meeleolukad kultuurisündmused ja ongi üks tore puhkus valmis. Saaremaa kuus kõige külastatumat kohta läbi aastate on olnud:

 

 

Klassikalistele vaatamisväärsustele lisaks ootavad Sind Saaremaal päikesepaistelised matkarajad, kunstist pungil galeriid, meeldejäävad käsitöökojad, ajaloohõnguline arhitektuur ja hingematvalt kaunis loodus.

 

Suurepärase ülevaate kõigist Saaremaa atraktsioonidest annab NaviCupi mobiilirakendus. Kus, mis ja kuidas minna? Kõik on äppis kirjas. Tõmba rakendus alla ja kogu Saaremaa on Sinu mobiilis.

Kuressaare piiskopilinnus, mida rahvasuus kutsutakse ka Kuressaare lossiks, on rajatud 14. sajandil. Tänapäeval paikneb kindluses Saaremaa Muuseum. Püsinäitus Saaremaa ajaloost asub ülakorruse ristikäigus ja kahes suures saalis. Lähiajaloo püsinäitus koosneb kahest osast. 2005. aastal valminud väljapanek “Saaremaa 1939–49” paikneb Kuressaare linnuse kirdetiiva kolmes saalis. 2011. aastal valminud väljapanek “Saaremaa 1950–94” paikneb linnuse Kaitsetorni neljal korrusel. Saaremaa Muuseumi loodusosakonnas saad ettekujutuse Saaremaa aluspőhjast, kliimast ja rannikust. Vaata muuseumi virtuaaltuuri siit
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald
Saaremaa läänerannikul asub Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli talumuuseum. Mihkli on tüüpiline Lääne-Saaremaa talu, mis pakub palju vaatamisväärset nii esemete poolest kui ka arhitektuuriliselt.  Selle talumuuseumi rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd, lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Suure osa eksponeeritud esemetest on valmistanud selle talu elanikud. Hea teada: talus on elanud ühe perekonna kaheksa põlvkonda.
Viki küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93454
See Tsaariaegne merepäästejaama hoone valmis Sjustaka neemel 1876. aasta lõpuks. Enam-vähem samal ajal valmisid ka Ruhnu tuletorn ja uus pastoraadihoone (praegune koolimaja). Kolhooside ajal teisaldati merepäästejaama hoone originaalasukohast Sjustaka neemelt 1958. aastal ehitama hakatud Ringsu sadamarajatiste lähedale mere äärde. Seda tehti ühes tükis üle jää tirides ning hoonet hakati kasutama kalapaatide parandamise töökojana.   Nüüdseks on merepääste paadikuur rekonstrueeritud kultuurikeskuseks, kus toimuvad näitused, kontserdid, teatrietendused, seminarid, töötoad ja kursused.
Ruhnu küla, küla, Ruhnu vald, vald, 93001
Valjala kiriku ehitusega alustati 1227. aastal. Kiriku vanim osa on kooriruum millele ehitati hiljem juurde pikihoone. Valjala kirikus on 13. sajandist romaani stiilis ristimiskivi, mida peetakse üheks Baltimaade unikaalsemaks raidkiviteoseks. Kiriku kooriosas näed Sa seinamaalinguid, mis kujutavad kuut apostlifiguuri ja on maalitud ajal, mil ehitati algkabel – hilisem kooriosa. Hea teada: • Valjala kirik on vanim Eesti aladele ehitatud kivikirik • 13. sajandi kolmandal veerandil kohandati kirik ümber kindluskirikuks • Kirikutorn on ehitatud 17. sajandil käärkambri peale
Valjala alevik, alevik, Saaremaa vald, vald
Kuressaare lossipargis asuval tenniseväljakul saad suveperioodil tennisemängu nautida. Vihmase ilma korral võimalus kasutada Kuressaare Spordikeskuses asuvat siseväljakut. Kui professionaalid saavad sporti harrastada omapäi, siis algajatele annab soovi korral näpunäiteid juhendaja.
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald, 93815
Ruhnu Kultuuriait tegeleb kohaliku kultuuripärandi väärtustamise, uurimise ja säilitamisega. Taaselustame traditsioonilisi käsitööoskusi ja elulaadi, kohandame seda tänapäevastesse oludesse. Eksponeerime, tutvustame ja valmistame Ruhnu rahvarõivaid. Töötoad sobivad meelelahutuseks või uute oskuste omandamiseks (paelte ja võrgu punumine, nööri keerutamine, telgedel kudumine, Ruhnu kudumid, kohalikust savist keraamika valmistamine jms). Osalemine on jõukohane nii lastele kui täiskasvanutele. Töötoad on ettetellimisel gruppidele, on avalikud õpitoad ja seminarid, hinnad vahemikus 5-30€.
Ruhnu küla, küla, Ruhnu vald, vald, 93001
Kõljala mõisa kohta pärinevad varasemad kirjalikud teated 1509. aastast. Varasemad ehitusosad tänaseni säilinud peahoone keldrites pärinevad siiski alles 17. sajandist. Ehkki tollane härrastemaja oli ühekorruseline paekiviehitis, on teada, et tubasid valgustas kümme messingist lühtrit, akende ette olid riputatud kuldpunutisega kardinad, seintele kaksteist suurt flaami vaipa. Uus suurem ehitusperiood sai mõisas teoks 18. sajandi. Hea teada: Mõisas oli 400-köiteline, põhiliselt 17.-18. sajandi klassikute töödest koosnev raamatukogu.
Kõljala küla, küla, Saaremaa vald, vald
Ajaloolise (anno 1880) Taaliku sadama üks pool on täielikult kasutusel supelrannana. 2014 aastal renoveeritud sadamamuul on elektriga varustatud ja valgustatud. Sadamat kasutavad peamiselt kohalikud kalurid. Madalvee korral on rannaäärne kaetud ilusate liivaluidetega. Sadamas on wc ning telkimisvõimalus, majutust pakub sadama lähedal asuv Torni Talu.
Pulli küla, küla, Saaremaa vald, vald, 94612
Täismõõtmelise 18-rajalise väljaku projekteeris Soome golfiarhitekt Lassi Pekka Tilander, eesmärgiga luua rahvusvahelisteks turniirideks sobiv championship-tüüpi golfiväljak. Harjutusalal on 2 Putting green'i ja 2 rada harjutamaks chippamist ja bunkri lööki, mis võimaldab korraga harjutada 30 inimesel. Saare Golf paikneb jalutuskäigu kaugusel Kuressaare linnusest, kesklinnast ja spaadest. Tänu kaasaegsele golfiarhitektuurile pakub väljak elamusi igal tasemel mängijale. Tule ja mängi või harjuta golfipallide lennutamist koos pere või sõpradega! 
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald, 93810
Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 aaasta hilisõhtul ja oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal. Selles lahingus põrkusid kokku Sõrve poole rühkivad Nõukogude väeosad ja Kuressaarest taganev Saksa kolonn. Verine lahing muutus kohati isegi käsitsi võitluseks, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Hea teada:  Langenute mälestamiseks on püstitatud mõõga kujuline mälestusmärk, millel on näha meeste nägusid.
Tehumardi küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93222

Ei leidnud vastus? Võtke ühendust