On arvatud, et hoone pärineb 18. sajandi keskpaigast, juurdeehitis tagaküljel 19. saj. algupoolelt. Ühes ruumis on säilinud laemaalingute fragmendid. Pidula mõisahoonele lisab väärtust sellega umbes samaaegne barokse regulaarse planeeringuga park.
Hea teada: Pidulat on peetud Saaremaa vanima teadaoleva raviasutuse asukohaks, kus raviti pidalitõbiseid. Kohanimi võib tuleneda sõnast "pidal", mis laensõnana algselt tähendas nii pidalitõbe kui hospidali.
Pidula küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93469
1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. Kalmistu ise on kui raid - ja sepiskunsti muuseum. Siin näeme hulgaliselt 19. saj. I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaude ning maitsekaid meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju.
Hea teada: Kalmistul paiknevad ajaloomälestisena nelja kultuuritegelase hauad. Kultuurimälestiste riiklik register
Kudjape alevik, alevik, Saaremaa vald, vald, 93851
Ruhnu Püha Magdaleena kirik on teadaolevalt Eesti vanim säilinud puithoone, mille ehitust alustati 1643 aastal. Ruhnurootslaste lahkumise järel ununes pooleks sajandiks suhtumine jumalateenistuste pidamiseks ehitatud paika. Jumalakojaks taaspühitseti Ruhnu puukirik 1999. aastal.
Hea teada: Ruhnu puukiriku klaasimaalide kollektsioon asub Stockholmi ajaloomuuseumis. Hoone vanimateks osadeks on polügonaalse lõpmikuga kooriruum altariga ja ühelööviline pikihoone. Altarit katab õhuke poleeritud paekiviplaat. Tammine alusraam toetub vahetult liivapinnasele ja on lõunaküljelt avatud.
Ruhnu küla, küla, Ruhnu vald, vald, 93001
Leisi keskuses, kaunis mändidega metsatukas, ootab Sind Leisi madalseiklusrada. Erinevatest köitest, võrkudest ja trossidest on puude vahele (kuni 150 cm kõrgusel maapinnast) rajatud mitmed takistused. Nende läbimine nõuab tasakaalu, osavust ja jõudu. See on suurepärane koht enda füüsise proovilepanekuks ja adrenaliinisüsti saamiseks.
Madalseiklusraja kõrvale on rajatud erinevate elementidega seiklusrada ka väikelastele.
Hea teada: rajal liiklemine toimub omal vastutusel ja spetsiaalset turvavarustust ei kasutata.
Leisi alevik, alevik, Saaremaa vald, vald, 94202
Georg Ots Spa Hotelli tenniseväljakud on avatud suvehooajal.
Väljakud asuvad hotelli siseõuel, mis on nii Kuressaare jahisadamast kui kesklinnast vaid mõne sammu kaugusel. Reketeid ja tennisepalle saab soovi korral laenutada GOSPA vastuvõtust ning peale väsitavat tennisematsi on võimalik lõõgastuda spaa basseinides ja saunades.
Tenniseväljakud on väga heas korras ning ootavad teid mängima!
Kuressaare linn, Saaremaa vald, vald, 93813
Saaremaa läänerannikul asub Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli Talumuuseum.
Selle rajamiseks polnud vaja teha kogumistööd, sest lisaks tüüpilisele Lääne-Saaremaa talu mitmekesisele hoonetekompleksile on kohapeal säilinud ka rikkalik tarbeesemete kogu, mis on valdavalt valmistatud või kasutusel olnud sellesama talu elanike poolt.
Esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad juba XVIII sajandi esimesest veerandist. Talus on elanud ühe perekonna kaheksa põlvkonda.
Viki küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93454
Leisi Keskkooli ümbruses asuv 6 korviga discgolfi rada kulgeb nii kõrghaljastusega metsas kui ka lagendikel.
Kõigil mänguhuvilistel palutakse oma varustus kaasa võtta, sest kohapeal mänguketaste laenutust ei ole.
Leisi alevik, alevik, Saaremaa vald, vald, 94202
Mändjala Kämpingus on kõigile huvilistele avatud discgolfi väljak, mis asub kaunis männimetsas ja on 9 rajaline ja kus on puitalusega kunstmuru tiialad. Raja pikkus on kokku veidi üle poole kilomeetri.
Kellel mängimiseks vajalikud kettad puuduvad, siis neid saab rentida rannabaarist Manjaana.
Discgolfi väljak on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks.
Mändjala küla, küla, Saaremaa vald, vald, 93871
Kuressaare Supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on see väga sobilik lastega peredele. Randa on paigutatud välitualetid ja riietuskabiinid. Lastele on rajatud atraktsioonidega mänguväljak, kus on nii ronimist, kiikumist kui liivas hullamist, lapsevanemad saavad aga kõike mugavalt jälgida.
Ametlik rannahooaeg on 01.06-31.08, rannavalve on iga päev 11-20
Jälgi ka lipu värve: roheline - suplemine on ohutu ja vesi üle 18ºC, kollane - ohtlik lastele ja eakatele, punane - ohtlik kõigile, vesi alla 16ºC.
Kuressaare, linn, 93815
See Tsaariaegne merepäästejaama hoone valmis Sjustaka neemel 1876. aasta lõpuks. Enam-vähem samal ajal valmisid ka Ruhnu tuletorn ja uus pastoraadihoone (praegune koolimaja).
Kolhooside ajal teisaldati merepäästejaama hoone originaalasukohast Sjustaka neemelt 1958. aastal ehitama hakatud Ringsu sadamarajatiste lähedale mere äärde. Seda tehti ühes tükis üle jää tirides ning hoonet hakati kasutama kalapaatide parandamise töökojana.
Nüüdseks on merepääste paadikuur rekonstrueeritud kultuurikeskuseks, kus toimuvad näitused, kontserdid, teatrietendused, seminarid, töötoad ja kursused.
Ruhnu küla, küla, Ruhnu vald, vald, 93001
